) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue on põhivõla, intressi ning meeldetuletuste tasu osas õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus 191,73 eurot, intress 43,14 eurot ning meeldetuletuste tasu summas 25,56 eurot. Lepingu tingimuste punktis 9.1 on pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 0,75% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas.
lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.
sätestab, et käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa (laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis seitse) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 2 Kohus märgib, et hagiavaldusele lisatud lepingust nähtub, et intressimääraks oli 60% laenu summast aastas. Seega on lepingu p 9.1 tühine ning viivise määraks on,
Hageja on hagiavalduses vähendanud oma viivisenõuet ning ei nõua kostjalt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist suuremas summas kui põhinõue. Kuna nõutav viivis ei ületa eelpool nimetatud viivisemäära, siis on viivise nõue summas 191,73 eurot põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud välja mõista viivised 0,75% päevas, s.o 273,75 % aastas võlgnetavalt laenusummalt. Kuna hageja ei saa nõuda viivist rohkem kui 60 % aastas, siis peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja viivise 60 % aastas põhivõlalt (s.o 191,73 eurolt) alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt ülaltoodust leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 191,73 eurot, intress 43,14 eurot, viivis 191,73 eurot ning meeldetuletuste tasu 25,56 eurot, kokku 452,16 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis 60 % aastas põhivõlalt (s.o 191,73 eurolt) alates 14.06.2012.a. kuni põhivõla tasumiseni. Hageja on palunud menetluskulud, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 63,91 eurot, jätta kostja kanda. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 19 % ulatuses hageja kanda ja 81 % ulatuses kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 51,77 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.