) § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kohus on tuvastanud ning poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja XxxOÜ sõlmisid 25.10.2007 liisingulepingu nr xxx, mille esemeks oli sõiduauto Citroen Berlingo 1,6HCi Family 66 kw, ehitusaasta: 2007 (tl 34-39). XxxOÜ sai vara otsese valduse 25.01.2007 ostumüügi lepingu ja vara vastuvõtu-üleandmise akti alusel (tl 40-41). Liisinguvõtja kohustus lepingu p 4.1 alusel täitma tähtaegselt ja kohaselt kõiki lepinguga sätestatud tingimusi ja lepingust tulenevaid kohustusi s.h tasuma lepingujärgseid makseid vastavalt maksegraafikule. 3 Lepingu p 8.1 kohaselt kohustus liisinguvõtja sõlmima vara kindlustuslepingu ning kandma kõik kindlustusega seotud kulud (tl 37).
lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.
lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus on tuvastanud ja poolte vahel puudub vaidlus, et 25.10.2007 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr KÄ-xxx-1, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga lepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja solidaarselt liisinguvõtjaga võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 228 112,59 krooni s.o 14 579,05 euro tasumise eest (tl 46). Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata põhiosa- ja intressimaksed ning kindlustusmaksed.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise eest on sätestatud
§-s 101.
lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist kestvuslepinguga. Liisingulepingu kui kestvuslepingu ülesütlemisele kohaldub üldiselt
ning ülesütlemisavalduse tegemisele ei ole erisätteid ka liisingulepingut reguleerivates
§-des 361-367.
lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ülesütlemine on kujundusõigus, mis on teostatav ühepoolse tahteavaldusega, kui ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud.
lg 1 alusel võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).
lg 2 kohaselt juhul, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist.
lg 3 kohaselt võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt saatis hageja liisinguvõtjale 28.06.2010 lepingu ülesütlemise teatise. Tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 10.1 luges hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks (tl 42). Kohus asub seisukohale, et antud juhul on täidetud nii liisingulepingu üleütlemise formaalsed tingimused kui ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus liisingulepingu ülesöelduks alates 28.06.2010. Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (
lg 2).
lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt
lg 3, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kohus on antud tsiviilasjas esitatud tõendite alusel tuvastanud, et liisinguvõtja poolt oli hagejale tasumata: vara jääkväärtus 6031,31 eurot, debitoorne võlgnevus 701,21 eurot ning kindlustusmaksed 375,87 eurot (tl 51). Sõiduauto müüdi hinnaga 3834,70 eurot. Kohtu hinnangul on hageja arvutuskäik kooskõlas
Poolte vahel on vaidlus vara turuväärtuse üle. Kohus selgitab, et juhul, kui liisinguese jääb peale liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse tuleb arvestada vara väärtust selle tagastamise hetkel, mida on rõhutanud ka Riigikohus (lahendid nr 3-2-1-33-08, nr 3-2-1-77-08). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja nii liisinguvõtjat kui ka kostjat 15.12.2010 saadetud kirjaga teavitanud vara müügiga alustamisest, vara hinnaks on määratud 58 000 krooni s.o 3706,88 eurot km-ga (3089,07 eurot km-ta, tl 47-49). Kohtule esitatud tõendite kohaselt müüdi sõiduk 17.01.2011 hinnaga 3834,70 eurot (km-ta, tl 50). Kohtule nähtuvalt on kostja nõustunud hagejaga, et auto oli remondivajadusega (kapott ja esistange olid defektiga avarii tagajärjel). Kuivõrd remondikulud ei ole
lg 4 mõttes ülesütlemisest tingitud lisakuludeks, siis tuleb seda liisinguandja nõude suuruse arvutamisel arvestada
Kohtu hinnangul on kapoti ja esistange defekti puhul tegemist sõiduauto turuhinda mõjutavate teguritega. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb võtta konkreetse liisingueseme sõiduki turuhinna määramisel aluseks selle müügihind, mis eelduslikult oligi sõiduki turuhinnaks tollel ajahetkel. Lisaks märgib kohus, et kostja ei ole esitanud tõendeid vara turuväärtuse kohta, seega on tõendamata kostja vastuväide, mille kohaselt sõiduk maksab 120 000 krooni. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul on hageja asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks täitnud ning ajavahemik, mille jooksul liisinguese võõrandati oli põhjendatud ja mõistlik, arvestades m.h liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes.
lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja palub kostjalt välja mõista vara tagastamisteenusega seotud kulud. Kohtule on tõendina esitatud arve, millel kajastuvad kohtuväline menetlus ja tagastusteenus OÜ Incure Inkasso Agentuur poolt kogusummas 20 319,61 krooni s.o 1298,66 eurot (tl 52). Kohus on seisukohal, et hageja on krediidiasutusena õigustatud tegema koostööd vastavate teenusepakkujatega. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid vara tagastamisteenusele ega ka kohtuvälise menetlusega seotud nõudele (tl 44-45), seega peab kohus põhjendatuks rahuldada hageja nõude seonduvalt vara tagastusteenusega ja kohtuvälise menetlusega summas 1298,66 eurot.
lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Liisingulepingu kohaselt on viivisemääraks 0,3000% päevas (tl 34). Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kohus vähendab viivist üksnes võlgniku taotlusel. Kohus asub seisukohale, et
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise eest. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne võimalus ja õigus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatud ümber lükata või sellele vastu vaielda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja viivisenõudele vastuväiteid esitanud, seega rahuldab kohus hageja viivisenõude summas 6645,09 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivise nõude hagiavalduses esitada selliselt, et nõutakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Asja materjalidega on tõendatud ning kohus peab põhjendatuks välja mõista kostjalt võlgnevus summas 11 217,44 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (summalt 3273,69 eurot) alates hagi esitamisest 14.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,3000% päevas. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Antud juhul on hagi hind 4572,35 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.