Obsah (6)

§ 174§ 175§ 8§ 134§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 30.08.2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-27970 Tsiviilasi Aktsiaselts XXXhagi Xxxvastu ja

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu muudatustega 05.06.2013. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 18.06.2013, seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastab avaldus

§ 174lg 3 nõuetele.

10.

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus 2 ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuna kostja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, analüüsib kohus esitatud avaldust. 11. Esmalt analüüsib kohus kostja vastuväidet osas, milles kostja leiab, et käesoleval juhul on hagi hinnaks 861.83 eurot, mitte aga 3 447.32 eurot. Kohus kostja selle seisukohaga ei nõustu. 12.

§ 175

lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt sõltub varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnast. Kohus leiab, et antud juhul tuleb tsiviilasja hinna määramiseks hagi ja vastuhagi hinnad liita.

§ 8

lg 2 kohaselt menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet.

§ 134lg 1 järgi hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded.

Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Kohtu hinnangul on vastuhagi esitamine toonud pooltele kaasa täiendavaid menetlustoiminguid ning seetõttu ei ole õige lähtuda tsiviilasja hinna määramisel vaid põhihagi hinnast. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et “menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (RKTKm 23.11.2011, nr 3-2-1-112-11 p 17).“ Vastuhagi esitades pidi kostja aru saama, et vastuhagi esitamine toob kaasa menetlustoimingute ja -kulude suurenemise ning vastuhagi rahuldamata jätmise korral jäävad vastuhagiga seonduvad kulud tema enda kanda. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesoleval juhul on menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses tsiviilasja hind 3 447.32 eurot (hagi hind 861.83 eurot + vastuhagi hind 2 585.49 eurot). Vastavalt määruse § 1 lg-le 1 tsiviilasjas, mille hagihind on kuni 6 400 eurot, on maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 3 200 eurot. 13. Järgnevalt analüüsib kohus kostja vastuväidet osas, mis puudutab hageja poolt avalduses näidatud kulude koosseisu. Kostja esindaja leidis oma vastuväites, et hageja poolt esitatud avalduses puudub detailselt näidatud kulude koosseis, mistõttu on hageja poolt esitatud avaldus puudulik. Kohus kostja selle seisukohaga ei nõustu.

§ 174

lg 3 nõuab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohtu hinnangul on Aktsiaseltsi XXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvetes ja spetsifikatsioonis detailselt näidatud õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja sellele kulunud aeg. Seega ei ole kostja seisukoht selles osas põhjendatud.

1. Edasi analüüsib kohus hageja esindaja poolt õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid ja selleks kulunud aega. Taotlusest nähtuvalt taotleb hageja õigusabikulu väljamõistmist tunnihinnaga 132 eurot (käibemaksuta) 14,25 tunni eest. Iseenesest on hageja esindaja poolt märgitud tunnihind mõistlik, küll aga ei nõustu kohus osade spetsifikatsioonis väljatoodud ajakirjetega.
2. Kohus ei nõustu hageja esindaja ajakirjega, mille kohaselt kulus hageja esindajal 21.11.2012 toimunud kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja osalemiseks 4 tundi 5 minutit. Toimikust nähtuvalt kestis 21.11.2012 kohtuistung 2 tundi 20 minutit (tl 82-84). Arvestades asjaolu, et põhijoontes olid esindajale kõik asjaolud teada, ei olnud kohtu hinnangul põhjendatud antud istungiks ettevalmistamiseks kulutada rohkem kui ca 45 minutit. Seega vähendab kohus antud ajakirjet kokku 1 tunni võrra. Muus osas peab kohus hageja esindaja menetluskulusid põhjendatuks.
3. Kohus rahuldab Aktsiaseltsi XXX avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, vähendab hageja esindaja ajakulu kokku 1 tunni võrra ning loeb hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 13,25 tundi. Arvestades asja keerukust ja kostja esindaja lepingulise esindaja tunnihinnet 132 eurot/tund (ilma käibemaksuta) on 13,25 tunni maksumus (ilma käibemaksuta) 1 771 eurot. 3 17.

§ 177

lg 1 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 3).

18. Kohus selgitab, et kuna käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud summa ületab 200 eurot, on määrus selles osas kaevatav. Käesoleva määruse resolutsiooni punkti 3 peale ei saa esitada määruskaebust, sest kohtumääruse resolutsiooni punktis 3 nimetatud summa jääb alla 200 euro. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 4