← Eesti

1-13-8625/11

Obsah (6)§ 121§ 86§ 2§ 32§ 33§ 34

1-13-8625 K O H TU M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoobril 2013.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-8625 Kohtunik Mari-Liis Avikson Sekratär Ljubov Makarenk

§ 121

järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemise eest Õigusvastase teo toimepanija Kaitsja M Z isikukood: xxxxxxxxx; elukoht: xxx, keskeriharidus, emakeel- vene keel, töötu. Varasem karistatus: puudub. Tõkend: ei ole kohaldatud Vandeadvokaat Oleg Gorškajlov Kohtuistungi toimumise aeg 21. oktoobril 2013.a RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 401 ja 402 lg 1, kohus määras: VF kodanik, KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetada M Z suhtes menetlus kriminaalasjas nr 1-13-8625

(13240101237)kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Kohaldada M Z suhtes

§ 86

lg 1 alusel psühhiaatrilist sundravi kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni. Suunata M Z (isikukood psüühiaatriahaiglasse. xxxxxxxxxx) sundravile SA Viljandi Haigla M Z toimetamine SA Viljandi Haigla psüühiaatriahaiglasse teha ülesandeks Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonnale. Menetluskulud – kaitsja Oleg Gorškajlovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 146 (ükssada nelikümmend kuus) eurot ja 88 senti, kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 45 (nelikümmend viis) senti, kaitsja Oleg Gorškajlovi poolt 21. oktoobril 2013.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot ja 72 senti ja ekspertiisitasu 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot - jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Õigusvastase teo asjaolud M Z süüdistatakse selles, et tema 25.03.2013.a kella 18.40 paiku xxx maja juures kasutas vägivalda J P suhtes, nimelt lõi teda rusikaga kõrva piirkonda, tekitades kannatanule kehavigastusi ja füüsilist valu. Vahetult pärast seda M Z , ähvardades J P füüsilise vägivallaga, püüdis võtta maast kivi, kuid see ei õnnestanud, kuna kivi oli maa külge kinni külmunud. Kohtu seisukoht

§ 121

sätestatud õigusvastaste teo toimepanemise osas Objektiivsest küljest seisneb

§ 121

sätestatud kuriteo objektiivne koosseis neljas teos: tervise kahjustamine, löömine või peksmine ja valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Löömine on inimese keha järsk mehhaaniline mõjutamine, samuti on löömisena käsitatav ka järsk tõukamine. Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist see, et M Z 25.03.2013.a kella 18.40 paiku xxx maja juures kasutas vägivalda J P suhtes, nimelt lõi teda rusikaga kõrva piirkonda. Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimist M Z poolt tõendavad kannatanu J P ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad ka teiste avaldatud tõenditega. Kannatanu J P selgitas (tl 1-5), et tema trepikojas korteris nr X elab M Z , kellega tal on pidevalt konflikte. 25.03.2013 umbes kella 18.40 ajal tuli kannatanu koju ja kohtas trepikoja ees M . Ta tegi M märkuse, et viimane ei sülitaks trepikoja juurde ning ei loobiks suitsukonisid laiali, vastasel korral lubas kannatanu politsei kutsuda. Kannatanu võttis välja oma mobiiltelefoni, demonstreerides, et ta hakkab politseid välja kutsuma. M lõi kannatanul mobiiltelefoni käest, telefon kukkus maha, aga ei purunenud. Kui kannatanu hakkas telefoni maast üles võtma ja kummardus lõi M kannatanut rusikaga vastu vasakut kõrva. Löögi tagajärjel tundis kannatanu valu. Seejärel eemaldus kannatanu M ja hakkas teda rahustama, M hakkas kannatanut ähvardama füüsilise arveteõiendamisega ning püüdis tõsta maast külmunud kivi, et 2

(4)kannatanut sellega visata. Kannatanu ütluseid kinnitab ka kahtlustatav M Z oma ütlustes (tl 21-24). Kahtlustatava sõnade kohaselt umbes
  1. märtsil 2013 oli ta oma trepikoja juures väljas, kui ta nägi majanaabrit J P , kes hakkas teda telefoniga pildistama. Kuna kahtlustatav arvas, et pildistamine ilma tema nõusolekuta rikub tema õiguseid, lõi ta J P käega vastu keha. Pärast tahtis ta maast teeplaati võtta, kuid see oli kinni külmunud. Kannatanule kehavigastuse tekitamist tõendab ka patsiendikaart nr R
  2. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohtu seisukoht M Z süü osas ja sundravi kohaldamise vajalikkuse osas

§ 2

lg 2 kohaselt saab isikut karistada teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 32

lg 1 teise lause kohaselt isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.

§ 33

kohaselt isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

§ 34

p 1 kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses vaimuhaigusega. 17.06.2013 a määras kohuväline menetleja M Z ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Läbiviidud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 57 kohaselt M Z kannatab praegusel ajal ja kannatas varem, kuriteo toimepanemise ajal 25.03.2013, psüühilise haiguse paranoidse skisofreenia all. Õigusvastase teo kannatanu suhtes pani M Z toime ümbritseva paraloogilise ja luululise tajumise tõttu. Ta ei saanud oma tegevust juhtida ja sellest aru saada. Ekspertiisiaktis leitakse, et M Z tuleb tunnistada süüdimatuks ning rakendada tema suhtes sundravi psühhiaatriahaiglas. Kohus leiab, et hinnangu andmine sellele, kas M Z oli teo toimepanemise ajal süüdimatus seisundis nõuab eriteadmisi. Käesolevas kriminaalasjas on nimetatud asjaolu välja selgitamiseks koostatud ekspertiisiakt, mille puhul kohus leiab, et see on kasutatav käesolevas kriminaalasjas lubatud tõendina ning kohtul ei ole alust kahelda selles sisalduvate järelduste tegelikkusele vastavuses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et M Z on õigusvastase teo toime pannud süüdimatus seisundis, sest kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kuna M Z ei olnud talle inkrimineeritava teo toimepanemise ajal süüdiv, sest ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtima, ei saa teda toimepandud tegude eest karistada ja kriminaalasi tuleb lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel.

§ 86lg 1 sätestab, et kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või 3

(4)kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik iseendale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. Kohus on veendumusel, et M Z vajab psühhiaatrilist sundravi, kuna tuginedes kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 57 kannatab M Z paranoidse skisofreenia all. Kohus veendus ka kohtuistungil, et M Z ei allu korraldustele ning tema käitumine on ettearvamatu. Kohtu hinnangul on M Z oma teo tõttu ühiskonnaohtlik. Isiku õigusvastase teo asjaoludest nähtuvalt lahendab M Z konfliktsituatsioone vägivalla abil. Nii M Z enda kui kannatanu ütlustest tahtis M Z lisaks kannatanu löömisele võtta maast ka kivi, kuid ei saanud seda kätte. Selline käitumine näitab, et M Z ei kontrolli oma tegevust ning ei ole välistatud, et kivi kätte saades oleks ta tekitanud kannatanule tõsisemaid tervisekahjustusi. M Z puhul ei ole välistatud, et isik jätkab (isikuvastaste) tegude toimepanemist, isiku võimalikud ründed võivad järgmisel korral olla intensiivsema iseloomuga ning kaasa tuua fataalseid tagajärgi kolmandate isikute elule või tervisele. Kohtu arvates on antud juhul täidetud kõik sundravi kohaldamise eeldused ning seetõttu rahuldab kohus prokuröri abi taotluse ning kohaldab M Z suhtes statsionaarset sundravi kuni isiku tervenemiseni või tema ohtlikkuse äralangemiseni. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-dele 3, 4 ja 5 on menetluskuludeks: Oleg Gorškajlovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 146, 88 eurot, kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Oleg Gorškajlovi poolt 21. oktoobril 2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 132, 72 eurot ja ekspertiisitasu 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot Vastavalt KrMS §-le 183 hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. (allkirjastatud digitaalselt) Mari-Liis Avikson Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.