lg-le 1 peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma kooskõlas hea usu põhimõttega. See tähendab ennekõike, et pooled, teades oma õigusi ja kohustusi, täidavad neid vabatahtlikult. Alates 15.05.2009 on kostjad rikkunud lepingu tingimusi laenu ja intresside tasumise osas. Lähtuvalt kohtueelses menetluses kogutud andmetest on hageja seisukohal, et nimetatud rikkumine on kostjate poolt olnud teadlik ja pahatahtlik. Samuti olid kostjad kohustatud vastavalt lepingule ning ka
§-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttele informeerima hagejat kõigist asjaoludest, mille osas võib eeldada hageja õigustatud huvi. Lepingu üldtingimuste p 9 kohaselt on selleks kõik asjaolud, mis võivad takistada lepingu nõuetekohast täitmist. Mõistlikult eeldades on selliseks asjaoluks iga põhjus, mis takistab või muudab võimatuks lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmise, st eelkõige kostjate maksevõimega, kontaktandmete muutmisega jms seotud info. Kostjate maksevõimet mõjutavate asjaolude teadmise vajadus ja selle info olulisus on arvestades laenulepingu üldist olemust ja eesmärki üheselt arusaadav ning põhjendatud. Ühtlasi tuleb nimetatud teave kostjate poolt esitada ausalt, koheselt ning selle kohustuse täitmata jätmisega seotud kahju tekkimise osas kannavad vastustust kostjad.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lepingulises suhtes ei saa eeldada, et lepingu üks pool peaks aktsepteerima tema lepinguliste õiguste rikkumist. Eeltoodust tulenevalt võib hageja kostjatelt
lg 1 alusel muu hulgas nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 2
lg 1 ning üldtingimuste p 5.1.1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja hoiatas 01.04.2010 saadetud teatega kostjaid lepingu ülesütlemise ohust juhul, kui kostjad ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjatele võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostjad lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks koostöö jätkumist ning lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 26.04.2010 krediidisaajale saadetud ülesütlemisavaldusega ja käendajale saadetud nõudekirjaga lepingu üles ning nõudis kostjatelt 5 696,09 euro tasumist, millest 3 718,91 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 1817,33 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 108,65 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 37,19 eurot tasumata lepingu sõlmimise tasu ja 14 eurot viivis.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjatelt lepingu, käenduslepingu ja
MS § 367 alusel solidaarselt lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostjate lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostjate kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, võla sissenõudmisega seotud kulu, lepingu sõlmimise tasu ja viivis. Arvestades, et pärast lepingu ülesütlemist on krediidisumma katteks tasutud 583,36 eurot, siis on kostjate poolt kokkuleppe nr 3 järgi tagastamata krediidisummaks (3 718,91-583,36) 3 135,55 eurot, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Kokkuleppe nr 3 alusel on krediidisaaja kohustatud maksma hagejale intressi 31,06% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna pärast lepingu ülesütlemist ei ole intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasutud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 1 817,33 eurot.
lg-s 5 on sätestatud, et võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult viivitusega seotud mõistlikke võla sissenõudmisega seotud kulusid ning nende hüvitamine toimub viivise maksmisest sõltumatult. Üldtingimuste p 6.7 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Võla sissenõudmisega seotud kulud on võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Hageja majandustegevuse lahutamatuks osaks ei ole laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumisel tekkivate kulutuste tegemine, need on hageja jaoks ettenägematud. Hageja 3 tavapärases majandustegevuses on laenu ülalpidamise kulu seotud laenu väljaandmiseks vajaliku ressursi ja laenu halduse kuluga, mille katteallikaks on intress. Lepingu rikkumise juhuks kokku lepitud viivise eesmärgiks on soodustada lepingu kohast täitmist ning kindlasti on viivisel ka preventiivne eesmärk – nimelt hoida ära lepingu rikkumine. Seega ei ole võla sissenõudmisega seotud kulud kaetavad intressi ja viivisega, kuna need ei sisalda hüvitist hageja poolt võla sissenõudmiseks tehtavatele täiendavatele pingutustele. Tuleb rõhutada, et võla sissenõudmisega seotud kulu tekkimine ei ole seotud laenulepingu eesmärgiga, vaid vajadusega laenumaksete mittetasumisega seotud lepingu rikkumisest tingitud täiendavate kulutuste hüvitamine, selleks et taastada olukord, milles oleks hageja juhul, kui kohustusi ei oleks kostjate poolt rikutud. Hageja oli sunnitud nimetatud kulusid tegema oma nõudeõiguse maksmapanekuks ning kulud on olnud vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud. Kulutuste tegemise õiguse näeb seadusandja ette lepingu rikkumise tagajärgede kehtestamiseks ning need on seotud ainult antud konkreetsete kostjate lepingu rikkumisega. Seega saavad kostjad selliste kulude tekkimist ette näha ning peavad lepingu rikkumisel nende tekkimise ning hüvitamise kohustusega arvestama. Võla kohtuväliseks sissenõudmiseks ja kokkuleppe saavutamiseks alustas hageja inkassomenetluse, millega kaasnesid kulud summas 191,73 eurot (arve väljavõtte koopia lisatud), mistõttu palub hageja üldtingimuste p-de 6.7 ja 5.3, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 191,73 eurot.
lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks kokkuleppe nr 3 põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 31,06% võlgnetavalt summalt aastas. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Viivise maksmise kohustusest ei vabasta ka rikkumise vabandatavus (
). Lepingu ülesütlemisel 26.04.2010 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 14 eurot. Kostjad on jätnud pärast lepingu ülesütlemist tehtud makseid hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 3 135,55 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tagastamisega viivitamiselt, määraga 31,06% võlgnetavalt summalt aastas (viivise arvestus lisatud). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse kohtult viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 02.11.2012 seisuga tuleb lepingu, käenduslepingu ja seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 2 405,23 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 03.11.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 31,06% tagastamata krediidisummalt aastas. 4 Kokkuleppe nr 3 alusel kohustus krediidisaaja tasuma hagejale 37,19 eurot lepingu sõlmimise tasu. Kuna hagejale ei ole lepingu sõlmimise tasu tasutud, tuleb lepingu, üldtingimuste p 5.3, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista tasumata lepingu sõlmimise tasu summas 37,19 eurot. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu ja käenduslepingu muutmise kokkuleppe. Käenduslepinguga võttis käendaja endale hageja ees vastutuse hageja ja krediidisaaja vahelisest lepingust nr XXX ning võimalikest hageja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu muutmise kokkuleppe kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 11 841,63 eurot ning käenduse tähtajaks 01.01.2013.
lg 2 alusel võib tulevikus tekkivaid kohustusi käendada juhul, kui need on piisavalt määratletud. Antud juhul on kohustused piisavalt määratletud, kuivõrd teada on, millise isiku kohustusi käendaja tagab, samuti on fikseeritud tagatava lepingu liik (krediidileping). Samale seisukohale on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-08-21691 BIGBANK AS hagis XXX ja XXX vastu. Lisaks määratlevad käendatavat kohustust ka käenduse tähtaeg ning käendaja vastutuse rahaline maksimaalmäär, mis on käenduslepingus samuti fikseeritud. Käendaja ei ole täitnud
lg-s 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale krediidisaaja poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad.
lg 1 alusel vastutavad käendaja ja krediidisaaja võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, kahju hüvitamise, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja ei ole käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitnud hoolimata hageja korduvatele meeldetuletustele.
§-le 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Arvestades, et haginõuded käendaja vastutuse rahalist piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad nii krediidisaajalt kui ka käendajalt solidaarselt välja mõista. Kostjate vastus Hageja ja Kostja I on kokku sõlminud ühe tarbijakrediidilepingu ja kolm kokkulepet: 09.12.2006.a. Tarbijakrediidilepingu nr XXX, 12.02.2008.a. Kokkuleppe nr 1, 21.08.2008.a. Kokkuleppe nr 2 ning 26.03.2009.a. Kokkuleppe nr 3. Nimetatud lepingu ja kokkulepete alusel on Kostja I saanud hagejalt reaalselt 69 300,00 krooni (Kokkulepete 2 ja 3 alusel 4667,79 krooni tasaarvestati Hageja poolt Tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenevate kohustustega. Tarbijakrediidilepingu ja kokkulepete sõlmimisel pidas Hageja kinni lepingu sõlmise tasusid kokku 1681,88 krooni. Hageja ja Kostja II vahel on sõlmitud 16.05.2008.a. Käendusleping ning 26.03.2009.a. Kokkulepe käenduslepingu muutmise kohta. Käesolevaks ajaks on Kostja I hagejale tagasi maksnud 74 285,74 krooni (4747,72€). Kostjad I ja II on seisukohal, et Hageja, asudes tabijakrediidilepingus krediidiandjaga tarbijaga võrreldes oluliselt tugevamal positsiooni, on rikkunud head pangandustava ja vastutustundliku laenamise põhimõtet, millest tulenevalt tuleb tarbijakrediidilepingute taoline uuendamine – Kostja I laenukohustuste järjestikune korduv suurendamine tasumata kõrvalkohustuste võrra olukorras, kus tal on esinenud pikema aja vältel krediidisummade tagasimaksmisel raskusi – ning selleks sõlmitud tehingud, lugeda heade kommetega vastuolus olevaiks. Kostja I tunnistab krediiti 73 967,79 krooni suuruses (reaalselt kätte saadud 69 300,00 krooni) ja leiab, et on 74 285,74 krooni (4747,72€) tasumisega oma kohustused Hageja ees täitnud. Nimetatud summat ületavas osas on poolte vahel sõlmitud lepingud ja nende lisad tühised. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tehinguid. Tühise tehingu alusel saadu 5 tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja I on erinevatel aegadel krediidilepingu ja kokkulepete maksegraafikujärgseid makseid tasunud kogusummas 74 285,74 krooni (4747,72€), olles Hagejalt krediidilepingu ja kokkulepete alusel saanud kokku 69 300,00 krooni. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele
Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu ning § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist.
lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt 09.12.
Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Laenulepingu pooled on seda hinda aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja intressinõue summas 1 817,33 eurot kostjate vastu õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Laenulepingu põhitingimuste kohaselt, kui kostja ei ole tasunud kohustuse täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus 6 arvestada viivist 31,06 % aastas. Seisuga 26.04.2010. a moodustab viivis 14 eurot ning seisuga 02.11.2012. a moodustab viisis 2 405,23 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub välja mõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 2 402,22 eurot.
lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises.
lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei kata. Lepingu üldtingimuste p 6.7 kohaselt laenusaaja kohustus tasuma laenusumma koos käsitlemise kuludega. Seega on hageja kulutuste hüvitamise nõue summas 191,73 eurot õiguslikult põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis
MS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.