) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 3 järgi on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja raske puudega töövõimetusinvaliid, töövõime kaotuse protsent 80 % (tlk 196). Tema pensioni suurus alates 01.04.2013 on 236, 06 eurot kuus (tlk 195). Töövõimetuspension on hagejale määratud kuni 30.04.2016. Hageja on esile toonud, et temale kuuluva korteriomandis ühe toa üürimise eest saab ta üüritulu 120 eurot. Seega moodustavad hageja sissetulekud kokku 356, 06 eurot. Kulud on hageja väidetel jägmised: korteri kommunaalkulud suvel 85 eurot, talvel 180 eurot; elektrienergia 25 eurot; telefon 10 eurot; televiisor 10 eurot; ravimid 30 eurot; bassein 67 eurot; toiduained 130 eurot; muud kulud 25 eurot. Hagejal on kulud ka riiete, jalanõude soetamiseks ja kodukindlustuse eest tasumiseks (tlk 140). 2 Arvestades asjas esitatud tõendeid leiab kohus, et hageja on tõendanud vajalikke kulutusi 405 euro eest kuus. Asja materjalidele lisatud KÜ poolt esitatud kommunaalteenuste arvetest nähtub, et (tlk 206-213), et keskmine kulu kommunaalteenuste eest on 111,31 eurot kuus. Elektrienergia arvetest (tlk 221-223) nähtuvalt moodustab keskmine kulu 23,9 eurot. Tele 2 esitatud arvetest (tlk 221-223) järgi on hageja tasunud detsembris 2013 ja jaanuaris-juunini 2013 teleoniteenuste eest keskmiselt 9,03 eurot. AS XXX on esitanud arved (tlk 199-201) summas keskmiselt 9,29 eurot kuus. Hageja on väitnud, et ta kulutab ravimitele iga kuu 30 eurot. Asja materjalidele lisatud tõenditest nähtuvalt on hajeja ravimeid ostnud järgmiselt: märtsis 2013.a 9,50 euro eest, mais 2013.a 9,50 euro eest, juulis 2013.a 9,50 euro eest, septembris kokku 42,24 euro eest. Asja materjalidele lisatud tõenditest (tlk 29 pöördel) nähtuvalt on hagejale mh määratud raviks X, seda ravimit on hageja esitatud tõendite järgi 9, 50 euro eest ka ostnud. Kuivõrd hageja on arsti poolt määratud ravimeid ostnud üle kuu summa 9,50 euro eest ja täiendavalt on tekkinud vajadus osta ka ühekordselt lisaravimeid, siis leiab kohus, et mõistlikuks kuluks ravimitele tuleb lugeda 10 eurot kuus. Hageja kulutab väidetavalt basseinis ujumisele igakuiselt 67 eurot. Asjas on esitatud tõendid, et kahel kuul on hageja sellist kulu kandnud (tlk 202). Arsti poolt väljastatud tõendit sellise vajaduse kohta esitatud ei ole, kuigi kohus selgitas hagejale tõendada oma väiteid (tlk 140). Seega leiab kohus, et see kulu ei ole mõistlik. Hageja poolt esiletoodud toidukulud on kohtu arvates mõistliku suurusega. Arvestades hageja vajadust soetada, riideid jalanõusid, tasuda kodukindlustuse eest (pangakonto väljavõtte kohaselt on see 9,90 eurot kuus), ning kultuuri ja/ või tervishoiuteenuste tarbimise vajadust (siia võib kuuluda ka basseini külastamise mõistlik maksumus) kokku umbes 80 eurot ja muud kulud 25 eurot (ajaleht, kodukaubad jmt), siis kulub hageja vajaduste katmiseks ~400 eurot kuus. Hageja sissetulek nimetatud kulusid ei kata. Asjaolu, et hageja materiaalset toetust vajab kinnitas kostja ka ise (tlk 139).
lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja on väitnud et tal enam sissetulekuid ei ole ja seetõttu ei saa ta elatist tasuda, vastasel korral kahjustab ta enese tavalist ülalpidamist. Rahvastikuregistri järgi kostjal alanejatest sugulastest ülalpeetavad puuduvad. Kostja on ise esile toonud, et tema sissetulek moodustas jaanuaris 2013.a 1327,36 eurot, veebruaris 1431,84 eurot, märtsis 1346 eurot (tlk 87). Kostja edastas töölepingu, millest nähtuvalt töötas ta ka mais, juunis ja juulis (tlk 175). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kuni augustini oli kostjal sissetulek. Kostja pangakonto väljavõttetest nähtuvalt, on talle maist-augustini st peale hagimaterjalide kättesaamist töötasu laekunud vaid üks kord. Küll on kostja teinud sularaha sissemakseid ja suuremas summas on ülekandeid teinud ka kostja elukaaslane. Seetõttu leiab kohus, et hageja väited, mille kohaselt kantakse kostja sissetulek kostja elukaaslase arvele, on usutavad. Kohus leiab, et kostja väited sissetuleku puudumise kohta alates septembrist, ei ole veenvalt tõendatud. Kostja ise avaldas, et septembrist võib ta jälle tööle asuda. Esialgselt esitatud kontoväljavõttest (tlk 88-92) ja töölepingust järeldub kohtu arvates, et kostja töö iseloom ongi selline, et ta sõlmib lepingud teatud kuudeks. Aasta alguses laekus töötasu ühelt tööandjalt ja seejärel sõlmis kostja lepingu teise tööandjaga mõneks kuuks. Kostja oli oma 16.05.2013.a vastuses hagiavaldusele nõus tasuma hagejale 100 eurot, kuigi tööleping temaga sõlmiti alles 19.05.2013.a. Ka see asjaolu viitab kohtu arvates sellele, et kostjaga sõlmitakse lepingud teatud perioodiks, millest tulenevalt ei ole 3 veenvaks tõendiks sissetuleku puudumise tõendamiseks üksnes see, et eelmise tööandjaga sõlmitud leping oli ainult mõnekuuline. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole veenvalt tõendanud seda, et ta ei suuda hagejat üldse materiaalselt abistada. Asjaolu, et kostjal hagejale elatise tasumiseks materiaalsed vahendid on olemas tõendab ka see, et ta enese väidete kohaselt igakuiselt oma õde materiaalselt toetab. Perekonnaseaduse sätete kohaselt tuleb elatist tasuda abivajavatele alanejatele ja ülenejatele sugulastele, mitte külgjoones sugulastele sh õele (
lg 2).
lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Rahvastikuregistri kohaselt on hagejal kaks täisealist last – kostja ja tütar XXX. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus selles, et XXX on ise koos oma pojaga abivajav isik, mistõttu ta ei ole tema majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline elatist tasuma. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja ülalpidamiseks välja mõista 50 eurot alates hagiavalduse esitamisest. MENETLUSKULUD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis arvestades vaidluse asjaolusid, tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.