Obsah (4)

§ 19§ 3§ 12§ 2

3-12-1548 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 06. september 2013 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-12-1548 H

§ 19lg 2 vastustaja poolt viidatud regulatsiooni.

Asjas esitatud väidetest ja tõenditest tulenevalt oleks saanud korralduse aluseks olla ehitusseaduse § 19 lg 1 p 2, mille kohaselt saavad ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks olla detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. Arvestades eeltoodut ei ole vallavalitsus korralduses korrektselt viidanud korralduse vastuvõtmise õiguslikele alustele. Tõstamaa Vallavalitsuse korraldusega nr 616 väljastati kaebajale projekteerimistingimused (tl 14). Kaebaja hinnangul kitsendavad projekteerimistingimused õigusvastaselt kaebaja õigusi ja ei ole sisuliselt õiguspärased ning tingimustega seatakse selliseid nõudeid, mis ei ole seotud ehitisega ja on kaebajale rahaliselt liigselt koormavad. Vastustaja väidetel tagavad projekteerimistingimused, et ehitis ei tekitaks ohtu inimestele ega keskkonnale. Ehitise projekteerimine on protsess, mille käigus lahendatakse kinnistu kasutustingimused ja mõju ümbritsevale keskkonnale, mistõttu saab projekteerimistingimustega esitada nõudeid kinnistu õuealale. Vaidluses projekteerimistingimuste sisu üle tugineb vastustaja Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusele nr 67 ning põhistab oma väited viidetega määruse §-le 17,

1. Nimetatud määrus on kehtestatud ehitusseaduse § 18 lõike 5 ja § 23 lõike 10 alusel ning sätestab minimaalsed nõuded ehitusprojekti dokumentide staadiumitele ja ehitusprojektiga seonduvatele dokumentidele. Ehitusseaduse § 18 lg 5 kohaselt kehtestab nõuded ehitusprojektile majandus- ja kommunikatsiooniminister ning ehitusseaduse § 23 lg 10 kohaselt kehtestab nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile majandus- ja kommunikatsiooniminister. Vaidlustatud korralduses ega väljastatud projekteerimistingimustes ei ole viidatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusele nr 67 ega ehitusseaduse § 18 lõikele 5 ja § 23 lõikele
2. Arvestades eeltoodut ei saa kohus kontrollida, kas nimetatud õigusakt oli ka tegelikult kaevatava korralduse vastuvõtmise aluseks. Oluline on siinkohal ka märkida, et viidatud määrus kehtestab nõuded ehitusprojektile, mitte projekteerimistingimustele. Projekteerimistingimused on kooskõlas ehitusseaduse § 19 ehitusprojekti koostamise ühed lähteandmed. Korralduse nr 616 sissejuhatuse kohaselt oli korralduse andmise aluseks lisaks eelpool käsitlemist leidnud sätetele

§ 19lg 3.

Korralduse nr 616 lisaks olevas tabelis on toodud korraldusega kinnitatud projekteerimistingimuste loetelu (tl 15). Lähtudes ehitusseaduse § 19 lg 3 on projekteerimistingimused kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab kohalik omavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust 6 3-12-1548 korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke tingimusi. Projekteerimistingimused koostatakse ja väljastatakse huvitatud isiku taotluse alusel hiljemalt 30 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamise päevast arvates.

§ 19

lg 4 p 1 sätestab, et ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused määratakse valla või linna ehitusmääruses. Samuti määratakse

§ 19

lg 4 p 4 kohaselt ehitusmäärusega linna või valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded. Neist sätetest järeldub, et valdavas osas peab projekteerimistingimustega reguleeritavate küsimuste loetelu olema sätestatud valla või linna ehitusmääruses. Tõstamaa valla ehitusmäärus on vastu võetud Tõstamaa Vallavolikogu 30.05.2003 määrusega nr

1. Ehitusmäärus on vastuvõetud lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 29, ehitusseaduse § 19 lõikest 4 ja planeerimisseaduse §-st 5 ning avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas ja valla veebilehel. Valla ehitusmääruse § 9 lg 1, lg 2 kohaselt on projekteerimistingimused ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis väljastatakse ehitiste püstitamiseks, mille korral on vajalik ehitusprojekti koostamine ja ehitise püstitamiseks ei ole nõutav detailplaneeringu olemasolu. Ehitusmäärusega projekteerimistingimuste sisu täpsemalt ei käsitleta. Kaevatavas korralduses ega vastuväidetes ei ole korralduse andmise alusena viidatud üldplaneeringule. Viide üldplaneeringule sisaldub projekteerimistingimuste p 4 seoses juurdepääsuteega. Tõstamaa valla kodulehel olevate andmete kohaselt on Tõstamaa valla üldplaneering kehtestatud 07.03.2008 vallavolikogu otsusega nr
2. Maa-alade kasutus- ja ehitustingimused on reguleeritud Tõstamaa üldplaneeringu kolmandas peatükis. Nimetatud peatüki kohaselt kehtestatakse maa-alade üldised ehitustingimused Tõstamaa vallas käesoleva üldplaneeringu ja Tõstamaa valla ehitusmäärusega. Kusjuures ehitusmäärusega ei saa vähendada ega kehtetuks tunnistada üldplaneeringuga kehtestatud ehituspiiranguid. Asjas esitatud tõendite kohaselt asub vaidlusalune ehitis hajaasustusega alal. Üldplaneeringu p 3.2 kohaselt tuleb ehitamisel hajaasustusega alal arvestada loodusliku ümbrusega. Maastiku struktuur peab olema hoonete ja rajatiste paigutuse aluseks. Ehitiste paigutamisel tuleb lisaks lähiümbrusele arvestada kogu vaateväljaga. Ehitise püstitamisel tuleb samuti silmas pidada, et selle juurde rajatavad kommunikatsioonid (teed, elektriliinid jt) oleksid võimalikult lühemad ja ei muudaks puhkemaastiku väärtust. Hooned peavad arhitektuuriliselt sobima ümbruskonda: uue hoone kõrgus ja tüüp peavad olema sarnased tema kõrval asuvate elamutega (näiteks kui kõrval asuvad majad on viilkatusega, siis peab uus elamu olema samuti viilkatusega). Asjas ei ole vaidlus selle üle, et vaidlusaluse ehitise puhul on tegemist vana talumajaga. Üldplaneeringu p 3.2 kohaselt pooldab vald vanade talukohtade taaskasutusele võtmist. Olemasolevate puithoonete rekonstrueerimise puhul Tõstamaa vallas ei ole soovitatav kasutada plastikaknaid, plastikuksi ja plastikvoodreid. Samuti pole soovitatav neid kasutada maakivist hoonete puhul. Hoonete puhul, mis on ehitatud enne
3. a ei soovitata muuta aknaraamide laiust ja impostide jaotust. Lähtudes eeltoodust on valla üldplaneeringus ja ehitusmääruses sätestatud üldised tingimused ja soovitused ehitustegevuseks ning projekteerimistingimustega reguleeritavate küsimuste üksikasjalikku loetelu nendes toodud ei ole. Projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel teostab kohalik omavalitsus ulatuslikku diskretsiooni, mistõttu tuleb üldplaneeringus ja valla ehitusmääruses sisalduvad üldiselt reguleeritud ehituslikud küsimused konkretiseerida projekteerimistingimustega kindla ehitise püstitamise tingimusteks. Tõstamaa Vallavalitsuse 09.05.2012 korralduses nr 616, millega projekteerimistingimused väljastati, ei ole põhjendatud, miks nähti ette just sellised projekteerimistingimused. Korralduse nr 616 sissejuhatuses on üksnes märgitud, et korralduse andmisel on aluseks võetud

§ 19lg 1 p 1, lg 3, Plan

S § 9 lg 10 p 1, kaebaja 13.04.2012 esitatud taotlus (tl 14). Korralduse lisaks olevas tabelina esitatud projekteerimistingimuste loetelus puudub kohtu hinnangul motivatsioon täielikult (tl 15). Vastustaja väidetel nõuavad kinnistu õueala määramine, kinnistut läbivate teede ümberehitamine või uue tee rajamisega tekkivad küsimused lahendamist projekteerimistingimustega. Samas ei ole vastustaja kohtu hinnangul põhjendanud, miks need küsimused tuleb just niimoodi lahendada. Põhjendus on kohtu hinnangul eriti oluline seoses juurdepääsutee ja võimaliku tee rajamisega, kuna Kuru-Uuetoa kinnistul asuva juurdepääsuteele juurdepääsuõiguse üle on vaidlus pooleli Pärnu Maakohtus tsiviilasjas nr 2-11-26919. Kuna projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel, on projekteerimistingimuste näol tegemist haldusaktiga. Kohtupraktikast 7 3-12-1548 tulenevalt peab haldusakti motivatsioon koosnema õiguslikust ja faktilisest motivatsioonist, mis oleksid omavahel loogiliselt seotud. Antud juhul on vaidlustatud haldusaktis viidatud üksnes mõnele sättele, mis reguleerivad kohaliku omavalitsuse pädevust projekteerimistingimuste väljastamisel ja annavad projekteerimistingimuste üldmõiste. Vallavalitsus ei ole projekteerimistingimustes erinevate nõuete kehtestamisel viidanud nende kehtestamise õiguslikele alustele. Samuti ei ole korralduses ega projekteerimistingimustes põhjendatud, miks on peetud õigeks kaebajale just niisuguste piirangute/kohustuste kehtestamist. Tulenevalt eeltoodust on kaebus põhjendatud Tõstamaa Vallavalitsuse 09.05.2012 korralduse nr 616 ja selle lisa tühistamise nõudes. Kuna korraldus kuulub tühistamisele kogu ulatuses, ei hakka kohus andma õiguslikku hinnangut kaebaja poolt vaidlustatud üksikute projekteerimistingimuste punktidele. Kaebaja heidab vastustajale ette seda, et vastustaja ei ole selgitanud, millistel põhjustel ei ole vastatud kaebaja 25.05.2012 taotluse tagasivõtmise taotlusele. Kaebaja esitas 25.05.2012 Tõstamaa Vallavalitsusele taotluse 11.04.2012 taotluse tagasivõtmiseks ning 09.06.2012 korralduse nr 616 kehtetuks tunnistamiseks (tl 16). Samas ei ole kaebaja käesolevas asjas vaidlustanud vastustaja tegevust kaebaja 25.05.2012 taotluse läbivaatamisel, mistõttu ei anna kohus sellele väitele õiguslikku hinnangut. Kaebaja on taotlenud 04.06.2012 vaides korralduse nr 616 ja selle lisa kehtetuks tunnistamist (tl 1720). Vaide on vastustaja lahendanud 21.06.2012 korraldusega nr 667 (tl 24-25). Kaebaja väidetel ei tagatud talle vaidemenetluses ärakuulamisõigust ning menetluses rikuti vaide põhjendamise kohustust. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et vaide läbivaatamise tähtaega pikendati ja kaebajale pakuti võimalust anda selgitusi 19.06.2012 vallavalitsuse istungil, kuid antud aeg ei sobinud kaebajale. Vald kaebaja taotlust ärakuulamistähtaja pikendamiseks ei rahuldanud, vaid pakkus võimalust esitada kirjalikud seisukohad (tl 7, 7 pöördel). Haldusorgan peab HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamise õiguse tagamiseks andma isikule võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Seega oli kaebajale vaidemenetluses tagatud ärakuulamise õigus. Vaides vaidlustab kaebaja projekteerimistingimuste p 4, 5, 9 sisuliselt (tl 17-20). Vaideotsuses on leitud, et on põhjendatud sätestada projekteerimistingimustes nõuded õuealale, arvestades mõjusid ümbrusele ja teistele isikutele. Vallavalitsus asus vaideotsuses seisukohale, et korraldusega nr 616 väljastatud projekteerimistingimused on kooskõlas ehitusseaduse sätetega. Vaideotsuses viitab vastustaja

§ 3

lg 1, § 12 lg 1.

§ 3

lg 1 sätestab, et ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. Kultuurimälestisel teostatavate ehitustööde osas ei ole nõutav käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud nõuete järgimine.

§ 12

lg 1 alusel tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise korral. Ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele. Hinnates vaideotsuse sisu ei ole vastustaja selgitanud projekteerimistingimuste sisu ega nende kehtestamise õiguslikku alust, vaid viidanud ehitisele esitatavatele nõuetele. Seega ei ole vastustaja vaideotsuses põhjendanud millisest seadusest, määrusest või kohaliku omavalitsuse määrusest tuleneb vastustajal õiguslik alus reguleerida kaebaja poolt vaidlustatud projekteerimistingimusi nendes toodud viisil. Arvestades eeltoodut ei vasta vaideotsus HMS § 86 lg 2 nõuetele ning on põhjendatud kaebaja taotlus Tõstamaa Vallavalitsuse 21.06.2012 korralduse nr 667 tühistamise nõudes. Tõstamaa Vallavalitsuse 30.05.2012 korraldusega nr 634 tehti OÜ-le Meris ettekirjutus lammutada Kuru-Uuetoa kinnistul õigusliku aluseta ehitatav katusekonstruktsioon ning kohustati kaebajat taastama endine olukord (haldusasi nr 3-12-1549 tl 11). Kaebaja väidetel ei nähtu vastustaja 30.05.2012 korraldusest nr 634, et ehitustööde teostamise seadustamine on võimatu. Vastustaja ei ole teinud kaebajale ettepanekut ehitise nõuetele vastavaks viimiseks, vaid tehti kohe korraldus lammutamiseks. Kaebaja hinnangul ei ole tema poolt teostatavad 8 3-12-1548 ehitustööd ebaseaduslikud, kuna teostatud tööde tulemusel (hoonel katuse taastamine) ei olnud tegemist ehitise laiendamisega ning tööde teostamiseks ei olnud ehitusprojekt ja ehitusluba nõutav. Kaebaja arvates on tegemist endise seisukorra taastamisega, mis ei vaja hoone terviklahenduse muutmist. Tegemist on ehitise või selle osade korrastamise ja uuendamisega. Kaebaja on seisukohal, et ehitustööde tulemusel hoone maht ja parameetrid oluliselt ei muutu ning säilib hoone kasutusotstarve. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et vaidlusaluse ehitise elamuosa katusekonstruktsioon oli varisemisohtlik ega selle üle, et osal hoonest puudus katus enne ehitustööde teostamist. Menetlusosalised ei vaidle ka selle üle, et kaebaja on teostanud vaidlusalusel ehitisel ehitustöid nii olemasoleva katusekonstruktsiooni toestamiseks/remontimiseks kui ka vare osas katuse taastamiseks. Kohtutoimikus olevatest arhiivimaterjalidest selgub, et vaidlusaluse hoone ühe osa moodustas vare. Elamu-rehealuse osas 11.06.1997 koostatud jooniste ja ruumide eksplikatsiooni võrdlemisel selgub, et vare osa ei ole ruumide eksplikatsiooni koostamisel arvesse võetud. Ehitisest on nummerdatud ja nimetatud 6 ruumi. Varena nimetatud osa on kantud küll ehitise põhiplaanile, kuid ei ole arvestatud ruumide hulka (haldusasi nr 3-12-1549 tl 35, 36). Ruumide puhul on eksplikatsioonis arvestatud suletud netopind, sellest eraldi on välja toodud eluruumide pind ja lahuspind. Oluline on märkida, et ka hoonealuse pinna hulka ei ole vare alust pinda arvestatud. Hoonealune pind on arvestuste kohaselt 185 m2 /(5,24+14,46)*9,4/ ning hoone mahuks on arvestatud 536 m3 (tl 35, 37). Juhul, kui vare oleks arvestatud hoonealuse pinna hulka oleks hoonealuse pinna suurus olnud 241 m2 (25,65*9,4). Erinevus on seega 56 m2 ehk üle 23%. Eelnevast saab järeldada, et hoone eksplikatsooni koostamisel ei võetud arvesse vare osa hoone mahu ja pinna arvestamisel. Kaebaja on kohtumenetluses esitanud elamu katuse remondi eskiislahenduse, mis näeb ette vare osas katuse (toa) taastamist (tl 75-80). Seega ehitades vare osale katuse, muutusid ehitustööde tulemusel hoone maht ja parameetrid, mistõttu ei olnud hoone vare osale katuse ehitamisel tegemist hoonel katuse taastamisega, vaid ehitise laiendamisega Eh § 2 lg 6 p 2 mõttes. Lähtudes

§ 2

lg 6 p 2, lg 7, § 12 lg 2, § 18 lg 3 p 1 peab ehitamiseks olema ehitusluba ning ehitusprojekt. Projekteerimistingimuste p 9 kohaselt oli küll lubatud olemasoleva elamu osa katuse konstruktsiooni toestamine enne ehitusprojekti alusel ehitusloa väljastamist, kuid eraldi märkusena oli tingimustes keelatud olemasoleva katuse osa uuendamine (tl 15). Kaebaja väidetel ei ole vastustaja seaduse rikkumist tuvastanud, kuna asjas puuduvad ülevaatuse akt paikvaatluse teostamise kohta ning ettekirjutusest ei nähtu, kas tuvastati ehitise laiendamine ning kuidas see fikseeriti, mistõttu ei ole rikkumine kontrollitav. Õige on kaebaja väide selle kohta, et vastustaja ei ole koostanud akti paikvaatluse teostamise kohta kaebaja kinnistul. Samas ei ole asjas vaidlust selle üle, et kaebaja on teostanud vaidlusalusel ehitisel vastustaja poolt kirjeldatud ehitustöid omamata selleks ehitusprojekti ja ehitusluba. Kohtu arvates on kaebaja oma selgitustega ehitustööde teostamise kohta ja katuse ehitamisega kinnitanud ettekirjutuses kirjeldatud ehitusseaduse rikkumise toime panemist. Tulenevalt eeltoodust on kaebaja Kuru-Uuetoa kinnistul Värati külas rikkunud ehitusseadust, alustades ehitustööde tegemist ilma ehitusprojekti ja ehitusloata. Korraldus nr 634 on vastuvõetud ehitusseaduse § 40 lg 2 alusel mis sätestab, et õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama linna- või vallavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Vastustaja märgib ettekirjutuses, et ehitusprojektita ehitatud katusekonstruktsioon on ohtlik ja takistab liiklust Kuur-Uuetoa kinnistut läbival teel ning tuleb lammutada. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et rehielamu katus oli amortiseerunud ja varisemisohtlik ega selle üle, et projekteerimistingimustega lubati varisemisohtliku osa toestamine. Kohtu hinnangul ei ole üheselt arusaadav ettekirjutuse sisu „ lammutada õigusliku aluseta ehitatav katusekonstruktsioon taastades endise olukorra hiljemalt 10.06.2012“. Jääb arusaamatuks millises osas tuleb katusekonstruktsioon lammutada ja milline on see endine olukord, mis tuleb kaebajal taastada: kas lammutada tuleb ehitatud katus kogu ulatuses või lammutada tuleb ainult varele ehitatud katuseosa ning kas lammutada tuleb kogu ehitatu või võib alles jätta katust toestav osa (varisemisohtu ärahoidev osa). Ehitusseaduse § 40 lg 4 sätestab, kui käesolevas paragrahvis nimetatud ehitis määratud tähtpäevaks ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele või seda ei lammutata, korraldab ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise kohalik omavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 9 3-12-1548 Ehitusseaduse § 40 lg 1 ei kohusta kohalikku omavalitsust igal juhul ettekirjutust lammutamiseks tegema. Iga ehitise (sh ka omavolilise ehitise) kohustuslik likvideerimine piirab oluliselt omandiõigust ja tekitab alati omanikule kahju. Lammutamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse kohaselt. Omavalitsus peab omavolilise ehitise avastamisel kaaluma ehitusnormide rikkumise tõsidust ja iseloomu ning ehitise lammutamise vajalikkust. Vallavalitsus ei saa teha lammutamisettekirjutust ainuüksi karistusena omavolilise ehitamise eest. Antud juhul on oluline arvestada, et vastustaja kinnitusel on katuse ehitamine ja taastamine võimalik korrektse ehitise dokumentatsiooni alusel (tl 63). Vaidluses juurdepääsutee kasutamise üle on jõutud järeldusele, et katuse ehituskonstruktsioonist takistab liiklust Kuru-Uuetoa kinnistut läbival juurdepääsu teel üksnes katusenurk, mitte katusekonstruktsioon tervikuna (tl 108). Juurdepääsu tee kasutamist takistav katusenurk on kõrvaldatav kogu katust lammutatama. Seega ei saa antud juhul välistada võimalust, et ehitis on sisuliselt kehtivate planeeringutega, ehitusnormide ja muude ehitise suhtes kohaldatavate normidega kooskõlas või kooskõlla viidav. Vastustaja ei ole teinud kaebajale ettepanekut viia ehtis vastavusse ehitisele vastavatele nõuetele. Hinnates asjas esitatud väiteid ja kogutud tõendeid kogumis, ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis alusel saaks järelda, et vaidlusaluse katusekonstruktsiooni lammutamine on vältimatu. Kaebaja väidetel on vaidemenetluses 21.06.2012 korralduse nr 668 vastuvõtmisel rikutud menetlusnõudeid. Kaebajale ei tagatud menetluses ärakuulamisõigust. Haldusorgan peab HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamise õiguse tagamiseks andma isikule võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et vaide läbivaatamise tähtaega pikendati ja kaebajale pakuti võimalust anda selgitusi 19.06.2012 vallavalitsuse istungil, kuid antud aeg ei sobinud kaebajale. Vald kaebaja taotlust ärakuulamistähtaja pikendamiseks ei rahuldanud, vaid pakkus võimalust esitada kirjalikud seisukohad. Seega oli kaebajale vaidemenetluses tagatud ärakuulamise õigus. Kaebaja tugineb vaides kaevatava korralduse õigusvastasuse osas väidetele, mille kohaselt ei selgu ettekirjutusest vastustaja kaalutlused ehitise lammutamise kasuks otsustamisel. Kaebaja hinnangul ei selgu korraldusest millistel põhjustel leiti, et katusekonstruktsioon on ohtlik ning kuidas ehitusprojekt oleks kaasa aidanud juurdepääsutee kasutamise lahendamisele (haldusasi nr 3-12-1549 tl 14). Vaideotsuses on vastustaja seisukohal, et ehitamiseks on vajalikud ehitusprojekt ja ehitusluba, kaebaja rikkumised on ehitusjärelevalve korras tuvastatud ning leitud, et ettekirjutus on põhjendatud ja seaduslik (haldusasi nr 3-12-1549 tl 19). Hinnates vaide sisu ei ole vastustaja vaideotsuses põhjendanud millisest seadusest, millistele kaalutlustele tuginedes on leitud, et olukorda on võimalik lahendada üksnes katusekonstruktsiooni lammutamisega. Arvestades eeltoodut ei vasta vaideotsus HMS § 86 lg 2 nõuetele ning on põhjendatud kaebaja taotlus Tõstamaa Vallavalitsuse 21.06.2012 korralduse nr 668 tühistamise nõudes. Kohtu hinnangul vaideotsuse tühistamine põhjendatud ka õigusselguse huvides, kuna on oluline vältida vaidlustatud vaideotsusele tuginemist vaidlusaluses asjas tõstatud küsimuste võimalikul edasisel menetlemisel valla poolt. Kaebaja hinnangul on teda koheldud ebavõrdselt võrreldes valla teise kinnistu omanikuga. Vastustaja väljastas M. Pile ehitusloa vaatamata sellele, et isik oli jätnud täitmata projekteerimisnõuded. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja väidete ja asjas esitatud tõendite alusel kaebaja poolt kirjeldatud juhtumid võrreldavad. Kaebaja põhjenduste kohaselt oli nimetatud kinnistu omanikule väljastatud ehitamiseks nii projekteerimistingimused kui ka ehitusluba. Kaebajal nimetatud dokumendid vaidlusalusel kinnistul ehitamiseks puuduvad. Seega ei ole tegemist võrreldavate juhtumitega. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid, asjas esitatud väiteid ja tõendeid on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesolevas asjas 25.05.2013 kohtumäärusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses ning anti menetlusosalistele tähtajad täiendavate avalduste, dokumentide ja taotluste esitamiseks. Viimaseks dokumentide esitamiseks tähtajaks oli määratud 31.05.2013. Kohtuotsuse teatavaks tegemise tähtaeg oli määratud 14.06.2013 (tl 117-118). 10 3-12-1548 13.06.2013 esitas OÜ Meris taotluse menetlustähtaegade muutmiseks, enamtasutud riigilõivu tagastamiseks, menetluskulude väljamõistmiseks. Kaebaja taotleb asjas antud menetlustähtaegade pikendamist põhjusel, et arvuti ajutise kokkujooksmise tagajärjel ei saanud ta 25.05.2013 kohtumäärust kätte koheselt peale selle saatmist, vaid alles 13.06.2013. Kaebaja esitas 17.06.2013 põhjendused 20.05.2013 kohtumäärusega antud menetlustähtaegade muutmiseks (tl 121-122, 144-145). Määrus ja taotlus koos avaldusega on vastustajale edastatud (tl 142). Kohtu poolt 14.06.2013 määrusega antud tähtajaks vastustaja kohtule vastuväited taotlusele ei esitanud (tl 140-141). Hinnates kaebaja 13.06.2013 taotluses esile toodud põhjendusi ja esitatud tõendeid tähtaja ennistamiseks (tl 121, 144, 147) on taotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Lähtudes eeltoodust tuleb lugeda kirjalikus menetluses avalduste ja taotluste esitamise tähtajaks 13.06.2013. Seega on kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks esitatud tähtaegselt. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Lähtudes HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel haldusasjas nr 3-12-1548 riigilõivu 30 eurot (tl 27) ning haldusasjas nr 3-12-1549 kaebuse ja õiguskaitse taotluse esitamisel 30 eurot (haldusasjas nr 3-12-1549 tl 21, 46). Kogusummas seega 60 eurot. Kaebaja taotleb asjas kantud õigusabi kulude hüvitamist kogusummas 778 eurot (tl 130). Kaebaja on taotlusele lisanud menetluskulude nimekirja ja menetlusekulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 130, 132-139). Hinnates vaidlusaluse asja keerukust ja mahtu, on kohtu hinnangul kaebaja poolt kantud õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud ning kaebaja taotlus menetluskulude välja mõistmiseks kuulub rahuldamisele. Kaebaja on 15.10.2012 tasunud riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 75 eurot (haldusasja nr 3-12-1549 tl 46). Riigilõiv on tasutud OÜ AB Tamar poolt Rahandusministeeriumi kontole 221023778606 viitenumbriga 2900072673. Riigilõivuseaduse § 571 lg 6 alusel tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kaebaja esitas 13.06.2013 taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks (tl 125126). HKMS § 104 lg 5 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Lähtudes eeltoodust on kaebaja tasunud riigilõivu 60 eurot enam, mis kuulub kaebajale tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik kohtunik 11