Obsah (5)

§ 1§ 31§ 29§ 30§ 23

Tsiviilasi nr 2-13-37457 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 10. oktoober 2013, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed OÜ Hammerberg (likvideerimisel) on registreeritud äriregistris 04.04.

1. Osakapital suurusega 3963 eurot vastab OÜ Hammerberg (likvideerimisel) põhikirjas sätestatule. Juhatuse liige Margus Aruoja täitis äriregistri andmetel juhatuse liikme kohustusi 10.11.2008 kuni 03.05.2012, talle eelnevalt Meelis Vool 07.05.2007 kuni 10.11.2008 ja Maarja Kivi 04.04.2007 kuni 07.05.
2. Alates 07.11.2008 oli OÜ Hammerberg (likvideerimisel) osanikuks Margus Aruoja. Likvideerijal Kauri Rattusel on äriregistri andmetel kehtiv seos 34 juriidilise isikuga, mis arvestades Kauri Rattuse tegutsemist pankrotihalduri ja likvideerijana on arusaadav. OÜ Hammerberg (likvideerimisel) majandustegevust ei ole Kauri Rattus kunagi korraldanud. Varasem juhatuse liige Margus Aruoja on kehtivalt seotud lisaks OÜ-le Hammerberg (likvideerimisel) OÜ-ga Snewacom (kustutatud). OÜ Hammerberg OÜ (likvideerimisel) on esitanud majandusaasta aruanded äriregistrile ühe tegutsemisperioodi kohta (aasta 2007). Tegevusaruandes kirjutas juhatus: „OÜ Hammerberg asutati 04.04.
3. OÜ Hammerberg põhitegevusaladeks 2007 oli maastiku hooldus ja korrashoid, hoonete ehitusjärgsed lammutustööd ning enda kinnisvara ost ja müük. Majandusaastal 2007 teenis ettevõte kahjumit summas 4 863 krooni. Töötajate tasu üldsumma oli 21 000 krooni ja töötajate keskmine arv 1 töötajat. Juhatajale tasu ei makstud. Majandusaastal soetati materiaalset põhivara väärtuses 5 527 100 krooni.“ Müügitulu on olnud OÜ-l Hammerberg (likvideerimisel)
4. aastal 176 495 krooni, tegevus oli kahjumlik. Edasiste majandusaastate kohta ajutisel pankrotihalduril informatsiooni ei ole. Kuna likvideerija on ajutisele haldurile teatanud, et tema valduses likvideeritava äriühingu raamatupidamisdokumente ei ole, ei ole võimalik teostada ka finantsanalüüsi. Äriseadustiku § 171 lõikest 1 tulenevalt on osanike koosoleku kokkukutsumise kohustus juhatusel, muuhulgas juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui 2 500 eurot (äriseadustiku § 171 lg 2 p 1). OÜ Hammerberg (likvideerimisel) netovara oli bilansipäeva 31.12.2007 seisuga 3 887 137 krooni. Edasiste majandusaastate kohta informatsiooni ei ole. Käibemaksukohustuslaste registrist on OÜ Hammerberg (likvideerimisel) kustutatud 30.05.
5. 2 Vara Ajutisel pankrotihalduril ei ole õnnestunud ajutises pankrotimenetluses teha kindlaks mingeid OÜ Hammerberg (likvideerimisel) varasid. Varade täielikku puudumist on kinnitanud ka likvideerija. Likvideerimismenetluse ajal on täitemenetluses müüdud võlgnikule kuuluv kinnisasi OÜ Hammerberg (likvideerimisel) varasema juhatuse liikme Meelis Vool’u nõudmisel. Võlad Ajutises pankrotimenetluses kogutud informatsiooniga on OÜ Hammerberg (likvideerimisel) kohustused järgmised: Lindorff Eesti AS (omandanud Elisa Eesti AS nõude) Rävala pst 5 Tallinn 769,21 € Riigi Tugiteenuste Keskus Turu 2, Tartu 110,22 € Eesti Vabariik läbi Maksu- ja Tolliameti Narva mnt 9j, Tallinn 308,65 € Cescom OÜ Alasi 31-33, Tartu 6 554,48 € AS SEB Pank Tornimäe 2, Tallinn 4,35 € Kohtutäitur Anne Böckler Õpetaja 9a, Tartu 767,17 € Kokku on OÜ-l Hammerberg (likvideerimisel) teadaolevaid kohustusi 8514,08 eurot. Antud menetluses ei ole välistatud muude võlgnevuste olemasolu – likvideerija küll on avaldanud teate likvideerimismenetluse algatamisest, ent kuna raamatupidamisarvestus puudub, saab nimetada vaid ise ülesastunud ja/või avalikes registrites nähtuvaid võlgasid. Vara tagasivõitmise võimalused Ajutise pankrotimenetluse käigus ei ole tuvastatud tagasivõidetavaid tehinguid. Kuna ajaline distants majandustegevuse reaalsest lõppemisest käesoleva ajani on pikk, oleks tsiviilkohtumenetluses ka tagasivõitmine raskendatud. Menetluse raugemine Ajutine haldur on tuvastanud, et OÜ Hammerberg (likvideerimisel) oli muutunud püsivalt maksejõuetuks likvideerimismenetluse algatamise ajal, see on hiljemalt jaanuaris
6. Kuna äriühing on maksejõuetu kauem kui 20 päeva, on likvideerija poolt täitmata tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36 sätestatud kohustus: kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Äriseadustiku § 180 lõige 51 sätestab pankrotiavalduse esitamise tähtaja: kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Nimetatud 20-päevast tähtaega likvideerija ei järginud. Kuna kinnisasjale oli Meelis Vool seadnud hüpoteegi enda kasuks, ei halvendanud pankrotiavalduse esitamisega viivitamine võlausaldajate olukorda. Ajutise halduri hinnangul on OÜ Hammerberg (likvideerimisel) maksejõuetuse põhjuseks majandustegevuse toimumise ajal äriühingut juhtinud isikute juhtimisvead. Ajutise halduri hinnangul ei ole OÜ Hammerberg (likvideerimisel) püsivat maksejõuetust põhjustanud kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Maksejõuetuse põhjusteks on muud asjaolud pankrotiseaduse tähenduses. Pankrotiavaldus on küll esitatud hilinenult – netovara oli negatiivne ja suutmatus kohustusi täita ilmne juba rohkem kui aasta tagasi, ent pankrotiavalduse esitamisega hilinemine ei põhjustanud ega süvendanud maksejõuetust.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. 3 Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks läbi viia pankrotimenetluse. Samuti ei ole teada nõudeid, mille esitamise kaudu saaks pankrotihaldur pankrotivara suurendada. Kohus on

§ 30

lg 1, 2 alusel teatanud 10.09.2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 2000 eurot kohtu deposiiti. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Hammerberg (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb

§ 29

lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. OÜ Hammerberg (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu likvideerija Kauri Rattuse. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 420 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 7 tundi tunnitasuga 60 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu välja mõista riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4