KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 11.04.2013.a., kell 16.00 Tsiviilasja number 2-13-5492 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 979,83 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Grete Lüüs (Tanel Melk& Partners Law Firm OÜ, e-post: grete.lyys@melk.
- ee)esindajad Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 11.03.2013, edasi kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi. 2. Muuta tsiviilasjas nr 2-07-698 Harju Maakohtu 27.08.2007.a. kohtumäärusega kinnitatud elatise suurust ja mõista XXX XXX kasuks välja igakuine elatis alates 04.02.2013.a. 160 eurot kuus XXX 18-aastaseks saamiseni XXX.a. 3. Siduda XXX XXX kasuks välja mõistetav elatis Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga alammääraga juhindudes perekonnaseaduse § 101 lõikest 1 (ehk miinimumpalga alammäära muutumisel muutub ka kostja poolt tasutav elatise suurus). 4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on XXX kohustatud punktides 2 ja 3 sätestatud rahalised kohustused täitma XXX pangakontole nr XXX Swedbank`is iga kuu 10ndaks kuupäevaks, märkides makse selgitusse „XXX elatusraha“. Menetluskulude jaotus 5. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 1 Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, lg 3 ja lg 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 04.02.2013.a. kohtule esitatud hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt 27.08.2007.a. kinnitas Harju Maakohus hageja ja kostja vahelise kompromissi, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuist elatist summas 800 krooni ehk 51,13 eurot. Seoses elukalliduse märkimisväärse tõusuga 51,13 eurot kuus ei kata enam ka hageja minimaalseid vajadusi. Hageja seadusliku esindaja keskmine brutopalk on ligikaudu 850 eurot kuus, millest tuleb tasuda eluasemelaen, eluaseme kommunaalkulud, toidukulud, transpordikulud, sidekulud, tervishoiukulud jne. Teadaolevalt töötab kostja Soome Vabariigis, kus on märkimisväärselt suuremad töötasud, kui Eestis. Hageja ei nõua elatist suuremas määras, kui seda on seadusega kehtestatud miinimummäär. Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist ja välja mõista kostjalt igakuine elatis 160 eurot kuus hagi esitamisest, siduda kostjalt hageja kasuks välja mõistetav elatis Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga alammääraga juhindudes PKS § 101 lõikest 1 (ehk miinimumpalga alammäära muutumisel muutub ka kostja poolt tasutava elatise suurus). Kostja vastuväited ja põhjendused Vastuses hagile (tl 51) märkis kostja, et ei ela Eestis, on töötu ning ei oma sissetulekut. Kostja peab vajalikuks teatada, XXX ei luba lapsega kohtuda ja eelmisel aastal ostetud asjad on ta kas oma emale andnud või minema visanud. Raha on XXX vaja mitte lapse kasvatamiseks vaid reisimiseks. Kostja üürib 250 euro eest kuus tuttavalt korterit, tuttav toetab kostjat ka söögiga. Kohtuistung Kohtuistungil väitis kostja, et on põdenud 2 infarkti ja Soome arstide poolt tunnistatud töövõimetuks. Kostja väitel võib ta 10% ulatuses tööd teha. Töötuks jäi kostja 24.09.2012.a. Eelmisel aastal toetas ta XXX (lapse ema) 972,60 euroga, lasi osta lapsele laptopi ja telefoni. Soomes käisid ja viibisid seal 1,5 nädalat kostja kulul. Kostjal on ka teine laps, XXX.a. sündinud XXX, keda toetab igakuiselt 80 euroga. Kostja sissetulek on sotsiaalabi 550 eurot kuus, millest tuleb maksta üür ja osta iga kuu ravimeid. Muid sissetulekuid ei ole. Kostja oli nõus maksma lapsele elatist 120 eurot kuus. Kostja taotles kohtult aega töövõimetuse kohta tõendi esitamiseks. Tõend on olemas, aga ei ole kostjal kaasas. Kohus rahuldas kostja taotluse ja kohustas kostjat esitama tõendi hiljemalt 25.03.2013.a. Hageja esindaja märkis, et teadaolevalt kui inimesele on Soomes määratud sotsiaalabi, peab inimesele kätte jääma vähemalt 500 eurot kuus, ülejäänud summad katab sotsiaalabi süsteem. 2 Poolte nõusolekul jätkas kohus asja menetlemist kirjaliku menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Hagi on esitatud alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamiseks. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja on kostja laps, kes elab koos oma seaduslikuks esindajaks oleva emaga ning et kostja maksab hageja ülalpidamiseks Harju Maakohtu 22.08.2007.a. kohtumääruse alusel elatist alates septembrist 2007.a. 800 krooni kuus. Kehtivas vääringus vastab kostjalt selle otsusega väljamõistetud elatis 51,13 eurole. Tulenevalt asjaolust, et kehtivas perekonnaseaduses (edaspidi: PKS) puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas perekonnaasjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Riigikohus on samuti leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(
- te)varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Riigikohus jäi nende seisukohtade juurde ka kehtiva perekonnaseaduse järgi (Riigikohtu 17.05.2011.a. otsus nr 3-2-1-33-11). Kohus tuvastas, et Harju Maakohus 27.08.2007.a. kohtumäärusega kinnitas XXXja XXX kompromissi, mille kohaselt XXX kohustus tasuma XXX ülalpidamiseks elatist igakuiselt 5-ndaks kuupäevaks summas 800 krooni kuus alates septembrist 2007.a. XXX kasuks. Hageja leiab, et kostjalt väljamõistetud elatis kuulub suurendamisele elukalliduse märkimisväärse tõusuga võrreldes 2007.aastaga. Kostja on nõus, et võrreldes 2007.aastaga on lapse vajadused kasvanud. Kohus asub seisukohale, et üldtuntud asjaoludeks käesolevas vaidluses on see, et lapse kasvamisega tema ülalpidamiskulud suurenevad, et elukallidus Eesti Vabariigis on kasvanud oluliselt võrreldes 2007.aastaga ning inflatsiooni kasvuga kulub käesoleval ajal samade kaupade ostmiseks rohkem raha kui 2007.aastal. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Lapse elulaad sõltub tema vanemate sissetulekust ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ja seetõttu ka lapse ülalpidamise ulatust. Seega tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi 3 Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 järgi ei vabane kostja oma kohustustest varalise seisundi tõttu maksta elatist. Kostja peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks. Mõjuval põhjusel võib kohus vähendada elatist PKS § 102 lg 2 alusel alla alammäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtuistungil nõustus kostja maksma elatist 120 eurot kuus. Hageja teatas kohtule, et on nõus sõlmima kostjaga kompromissi 160 eurole kuus. Kostja teatas kohtuistungil, et paber töövõimetuse kohta on tal olemas, kuid ei ole kaasas. Kohtu määratud tähtajaks ega ka hiljem kostja kohtule tõendit töövõimetuse kohta ei esitanud. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta on töövõimetu, on kostjal seadusest tulenev kohustus hankida lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuna poja ülalpidamiseks maksab kostja kokkuleppel poja emaga 80 eurot kuus, ei osutu kostjalt hageja kasuks miinimummääras elatise väljamõistmisega kostja poeg varaliselt vähem kindlustatuks. TsMS § 459 lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast. Eeltoodust tulenevalt tuleb muuta tsiviilasjas nr 2-07-698 Harju Maakohtu 27.08.2007.a. määrusega kinnitatud elatise suurust ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 160 eurot kuus alates 04.02.2013.a. kuni hageja 18-aastaseks saamiseni XXX.a. Juhindudes PKS § 101 lg-st 2 tuleb siduda kostjalt hageja kasuks väljamõistetav elatis Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga alammääraga juhindudes PKS § 101 lõikest 1 (ehk miinimumpalga alammäära muutumisel muutub ka kostja poolt tasutav elatise suurus). Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb lähtudes TsMS §-st 162 lõikest 1 jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 4