Tsiviilasi 2-11-40862 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 05. september 2013, Tartu kohtumaja Tsiviilasi A.H. (pankrotis

§ 175lg 1, lg 11).

1. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses A.H. i usaldusisikuks A.T. (ik XXX; telefon XXX).
2. Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arveldusarvele üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. oktoobril).
4. A.T. esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 1.01.2013 320,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 11. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, võlgnikule, usaldusisikule ja 2/8 Tsiviilasi 2-11-40862 pankrotihaldurile. 12. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 13. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 14. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 20.09.2011.a määrusega kuulutas kohus välja A.H. i pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ülli Adamsoni.
2. 19.09.2011.a esitas A.H. kohtule avalduse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 11.10.2011.a.
3. 24.05.2012.a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku.
4. 15.07.2013.a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande. Lõpparuandes palub pankrotihaldur:
5. kinnitada lõpparuanne A.H. (pankrotis) pankrotimenetluses;
6. lõpetada A.H. (pankrotis) pankrotimenetlus;
7. määrata pankrotihaldur Ülli Adamsoni tasuks 841,71 eurot, millelt kuulub tasumisele sotsiaalmaks 277,76 eurot;
8. kinnitada pankrotihaldur Ülli Adamsoni vajalikud kulutused summas 229,39 eurot;
9. vabastada pankrotihaldur tema kohustustest;
10. juhul kui kohus otsustab rahuldada A.H. i avalduse pankrotimenetluse lõppedes algatada kohustustest vabastamise menetlus, nimetada usaldusisikuks A.T. (ik XXX).
11. Koos lõpparuandega on kohtule esitatud A.T. nõusolekuavaldus A.H. i usaldusisikuks asumise kohta. LÕPPARUANNE I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 6.

Füüsilise isiku A.H. ’i pankrotimenetluses on reaalseks pankrotivaraks tulumaksutagastused summas 166,39 eurot, võlgniku sissetulek reaalses laekumissummas pankrotivarasse (raha, mis on ületanud igakuiselt arestimisele kuuluvat summat) 914,02 eurot ja võlgniku poolt pankrotivarast mööda kantud raha tagastamine pankrotivarasse summas 170 eurot (kokkulepe lisatud). S.H. on maksnud tsiviilasjas 2-12-49466 sõlmitud kohtuliku kompromissi alusel võlgniku kontole 110 eurot. Kokku on reaalne laekumine käesolevaks ajaks 1 360,41 eurot,

1. Pankrotivaraks oli nõue tütre S.H. ’i vastu summas 3 087,85 eurot. 17.10.2011 õnnestus pankrotihalduril küll saavutada OÜ-ga ProInkasso A.H. ’il S.H. ’i vastu oleva nõude tagasiloovutus (dokument lisatud), ent S.H. ’iga oli tasumise kokkulepet saavutada võimatu. Et tegemist on keerulise võlasuhtega (võlgnik on pankrotivõlgniku A.H. ’i tütar), annab tunnistust ka see, et A.H. ise selle sissenõudmisega toime ei tulnud ning enne pankroti väljakuulutamist oli loovutanud nõude OÜ-le ProInkasso. Pankrotihaldur pöördus tagasiomandatud nõude maksmapanekuks kohtu poole maksekäsu kiirmenetluse avaldusega. Kohtumenetluses selgus nii see, et osaliselt oli võlgnik nõudesumma tasunud juba OÜ-le ProInkasso kui ka asjaolu, et võlgnik on mitme lapsega väikese sissetulekuga inimene, kelle suhtes kohtulahendi alusel võla sissenõudmine võib osutuda keeruliseks. Pankrotihaldur sõlmis kohtuasjas 3/8 Tsiviilasi 2-11-40862 kompromissi, mille alusel tasub S.H. võlgnevuse graafiku alusel A.H. ’i pangakontole. Graafikujärgsed maksed ei ole 67’i töiseks sissetulekuks ja ta ei tohi laekuvat raha kasutada oma igapäevasteks vajadusteks. Võimaliku kohustustest vabastamise menetluse alustamisel on kompromissi alusel laekuv raha mööndusteta raha, mis tuleb kohtu poolt määratud perioodide kaupa maksta välja võlausaldajatele.
2. Lõpparuande koostamise ajaks on pankrotivara suuruseks 4 740,77 eurot, millest 1 360,41 eurot on reaalselt laekunud raha, 2 926,34 eurot S.H. ’i poolt kohtumäärusega kinnitatud kompromissi alusel tulevikus laekuv raha ja 454,02 eurot võlgnikult tulevikus pankrotivarasse või usaldusisikule enda arestimisele mittekuuluva sissetuleku arvelt üleantav raha.
3. Ehkki olulises osas ei ole raha pankrotivarasse laekunud, ei ole see pankrotihalduri hinnangul takistuseks pankrotimenetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse alustamise otsustamiseks, kuivõrd võlausaldajate jaoks ei ole oluline, kas reaalne raha laekub pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse raames. II Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 10.

Antud menetluses ei ole vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstavat elatist, samuti ei ole massikohustusi.

1. Ajutist haldurit füüsilise isiku A.H. pankrotitoimkonda menetluses ei olnud. ’i pankrotimenetluses ei nimetatud,
2. Kulutusteks menetluses (kokku 240,94 eurot) on: - postikulud 9,9 eurot; teadete avaldamine elektroonilises väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 8,04 eurot; enne pankroti väljakuulutamist OÜ-le ProInkasso loovutatud nõude tagasiloovutamise tasu 223,00 eurot.
3. Nimetatud kulutustest 11,55 eurot on kinnitatud Tartu Maakohtu 24.05.2012 määrusega tsiviilasjas 2-11-40862 (resolutsiooni p 3). III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 14.

Vastavalt Tartu Maakohtu 24.05.2012 määrusega tsiviilasjas 2-11-40862 kinnitatud jaotusettepanekule kuulusid A.H. ’i pankrotimenetluses jaotusettepaneku alusel rahuldamisele nõuded kogusummas 8 637,98 eurot: - esimese rahuldamisjärgu nõuded (pandiga tagatud nõuded) puuduvad, - teise rahuldamisjärgu nõudeid (muud tähtaegselt esitatud ja tunnustatud nõuded) on 8 637,98 eurot, - kolmanda rahuldamisjärgu nõudeid (tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded) puuduvad. 15. Lõpparuande koostamise ajaks ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid. 16. Pankrotivaralt suurusega 4 740,77 eurot on

§ 651lõike 1 kohaselt halduri tasu alammäär 20% pankrotivarast, see on 948,15 eurot.

Halduri tasult kuulub maksmisele ka sotsiaalmaks 33% määras, mis teeb 312,89 eurot. Seega pankrotihaldurile miinimumtasu maksmiseks oleks vaja 1 261,04 eurot. Menetluses on reaalset raha 1 360,41 eurot, millest tehtud kulutuste (240,94 eurot) mahaarvamise järel jääb 1 119,47 eurot, mis võimaldab halduril taotleda tasu summas 841,71 eurot, millelt kuulub 4/8 Tsiviilasi 2-11-40862 tasumisele sotsiaalmaks 277,76 eurot (841,71 + 277,76 = olemasolev reaalne raha miinus menetluskulud 1 119,47 eurot). IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) 17.

A.H. ’i varadele ei olnud seatud pante ja seetõttu ei ole pankrotimenetluses ka pandiesemete müüki toimunud. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 18.

Müümata pankrotivara menetluses ei ole.

1. Võlgnikul on S.H. ’ilt saada raha 2 926,34 eurot, mida S.H. on kohustunud maksma kohtumäärusega kinnitatud graafiku alusel.
2. A.H. ise peab edaspidi usaldusisikule üleandmisele kuuluva vara arvelt tegema kokkuleppe kohaseid makseid usaldusisikule summas 454,02 eurot. Nende maksete mittetegemine on pankrotihalduri hinnangul aluseks võlgniku kohustustest vabastamata jätmisele.
3. Kokku saab usaldusisik teha võlausaldajatele väljamakseid laekuva raha arvelt summas 3 380,36 eurot. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162lg 2 p 6) 22.

Halduril on tulnud pankrotimenetluses täita peamiselt järgmisi ülesandeid: - võlausaldajate esimese üldkoosoleku korraldamine, - päringute tegemine pankrotimenetluses olulise informatsiooni saamiseks krediidiasutustele, kohalikule omavalitsusele, haigekassale ja pensioniametile, - Maksu- ja Tolliametilt füüsilise isiku A.H. ’i tuludeklaratsioonide koostamine ja esitamine, - OÜ-lt ProInkasso nõude tagasiloovutamise kokkuleppe saavutamine, korduvad katsed S.H. ’iga võla tasumise kokkulepet kohtuväliselt sõlmida, - võlgniku vastu esitatud nõuete põhjendatuse kontrollimine, - võlgniku ja võlausaldajatega suhtlemine, - pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumine ja läbiviimine, - usaldusisiku valimise üldkoosoleku kokkukutsumine, - pankrotimenetluses seadusjärgsete aruannete koostamine ja esitamine, - pankrotimenetluse toimiku koostamine. VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Võlausaldaja OÜ Koduliising Time Finans AB Eesti Energia AS AS Swedbank Elion Ettevõtted AS Atriplex OÜ BIGBANK AS Nõue (II järk) Saamata raha € 865,24 € 865,24 € 1 282,14 € 1 282,14 € 48,00 € 48,00 € 2 679,42 € 2 679,42 € 137,58 € 137,58 € 162,49 € 162,49 € 3 463,11 € 3 463,11 Protsent tunnustatud nõudest 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% Võlgnik vastuväiteid nõuetele ei esitanud. 5/8 Tsiviilasi 2-11-40862 VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) 23.

Pankrotihaldur esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasi 2-12-49466) S.H. ’ilt võlgnevuse kättesaamiseks. Menetluses selgus, et osaliselt on S.H. võla tasunud OÜ-le ProInkasso ning 12.06.2013 kinnitas kohus poolte vahel kompromissi. IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) 24.

Pankrotimenetluse kuludele (240,94 eurot) lisaks ei ole pankrotihaldur mingeid kulutusi teinud. XI Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olev kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks (

§ 162lg 3) 25.

Füüsilise isiku A.H. ’i maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. XII Pankrotihalduri hinnang A.H. vabastamise menetluseks võimaluse andmise kohta kohustustest 26. Võlgnik on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Kohus otsustab menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. 30.08.2013.a toimunud kohtuistungil võlgniku ärakuulamiseks leidis pankrotihaldur, et A.H. peaks läbima kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse ajal ei ole isik võlgu juurde tekitanud. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine 1.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

§ 163

lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 2. Kohus nõustub halduriga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu. 3.

§ 165lg 3 alusel tuleb Ülli Adamson vabastada pankrotihalduri kohustusest A.H.

i pankrotimenetluses. 4.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 5.

§ 66

lg 1 kohaselt on pankrotihalduri tasu alammääras pankrotivaralt suurusega 4 740,77 € kokku 1 261,04 €. Kuna niipalju rahalisi vahendeid pankrotivaras ei ole, palub pankrotihaldur Ülli Adamson määrata haldur tasuks 1 119,47 € (s.h. sotsiaalmaks). Võlgnik ei ole halduri tasu suurusele vastu vaielnud. 6/8 Tsiviilasi 2-11-40862 6. Arvestades

§-i 65, töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, peab kohus põhjendatuks määrata Ülli Adamsoni tasuks 1 119,47 € (s.h. sotsiaalmaks). 7.

§ 66

lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus on juba kinnitanud ajutise pankrotihalduri tasu, maksud ajutise halduri tasult, ajutise halduri kulud ning pankrotihaldur Ülli Adamsoni poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks perioodil 20.09.201127.04.2012.a summas 11,55 €. Pankrotihaldur palub kohtul lõpparuande kinnitamisel lisaks kinnitada pankrotimenetluse läbiviimisega tehtud kulud summas 229,39 €. Kohus kinnitab lõpparuande kinnitamisel pankrotihalduri poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud summas 229,39 €. 8.

§ 66

lg 1 alusel tuleb haldurile hüvitada kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud kulutused kokku summas 240,94 €. Halduri tasu summas 1 119,47 € (s.h. sotsiaalmaks) ja tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused kokku 240,94 €, tuleb hüvitada Ülli Adamsonile pankrotivarast. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 9.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. 10. 19.09.2011.a esitas võlgnik A.H. kohtule avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avalduses puudub selgesõnaline

§ 170

lg 2 sätestatud kinnitus selle kohta, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 11.10.2011.a. 11.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 12. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, kuid avalduses puuduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. 13. A.H. i (pankrotis) pankrotimenetluse jooksul on võlgniku tütre pangakontole laekunud järgmised summad pankrotivarasse kuuluvad: 02.01.2012.a Eesti Haigekassa (töövõimetushüvitis) 153,79 eurot, 16.02.2012.a AS-lt G4S Eesti 73,75 eurot, 27.03.2012.a AS-lt G4S Eesti 396,48 eurot. Pankrotihaldur Ülli Adamson ja võlgnik sõlmisid 05.06.2012.a kokkuleppe, mille alusel võlgnik maksab tagasi pankrotivarasse kokku 624,02 eurot. A.H. (pankrotis) on kohtule teadaolevalt nimetatud kokkulepet korrektselt täitnud. Kohus leiab, et arvestades seda, et vaatamata kinnituse puudumisele võlgniku avalduses, on võlgnik senise pankrotimenetluse jooksul täitnud

§-s 173 nimetatud kohustusi (sh tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja teinud korrektselt makseid vastavalt 05.06.2012.a kokkuleppele), on põhjendatud siiski arvestada A.H. i poolt esitatud avaldusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et vastavalt

§-le 2 on pankrotimenetluse eesmärgiks füüsilisest isikust võlgniku korral see, et talle antakse pankrotimenetluse 7/8 Tsiviilasi 2-11-40862 kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kohus leiab, et pankrotiseaduse 11. peatüki kohaselt ei vabastata võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse algatamisega kohustustest, vaid võlgnik peab läbima kohustustest vabastamise menetluse ning alles kolme kuni viie aasta möödumisel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise. Seega leiab kohus, et A.H. i (pankrotis) 19.09.2011.a esitatud avaldus tuleb vastu võtta ja selle alusel algatada kohustustest vabastamise menetlus. 27.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Koos lõpparuandega on kohtule esitatud A.T. nõusolekuavaldus A.H. i usaldusisikuks asumise kohta. Kohus leiab, et A.H. i usaldusisikuks tuleb nimetada A.T., kui raamatupidajana tegutsev selleks nõusoleku andnud isik. 14.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt A.H. i tööandjale, Pensioniametile) teatama.

§ 173lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (A.H.

i töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab A.T.

andma A.H. ile üle 25 protsenti. Enne määruse tegemist kohus kuulas telefoni teel ära A.T., kes kinnitas valmisolekut täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtunik 8/8