Obsah (8)

§ 8§ 142§ 145§ 149§ 76§ 100§ 101§ 108

2-11-42536 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 07. november 2012 kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-4253

§ 8

lg 2 § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 142, § 145 lg 1 ja

2. Laenusaaja tagastas laenulepingu kehtivuse ajal laenu põhisummana kokku 76 823,72 eurot (tl 44-45). Lisaks käendustele olid laenulepingu täitmise tagamiseks seatud hageja kasuks hüpoteegid erinevatele XXX maakonnas XXX ja XXX vallas asuvatele kinnisasjadele. 19.11.2008 teavitas hageja laenusaajat ja kostjat võlgnevusest ning, et hageja asub võlgnevust sisse nõudma täitemenetluse raames (tl 46-48). Tagatiseks olnud kinnisasjad on täitemenetluse käigus müüdud ning müügist hagejale laekunud summad on hageja arvestanud võlgnevuse katteks, mis aga ei katnud kohu hageja nõuet laenusaaja vastu. Laenusaaja nõue hageja ees on põhivõlgnevus 129 916,80 eurot, intress 7614,36 eurot, viivis 93 920,86 eurot ja kontohaldustasu 23,41 eurot (tl 55), millest hageja palub välja mõista 47 933,74 eurot. Laenulepingu punkti 2.4 kohaselt kohustub laenusaaja hagejale tasuma tähtaegselt tasumata 2 2-11-42536 summalt viivitusintressi 0,1% päevas. Kostjad ei ole võlgnevust tasunud vaatamata nõudmistele (tl 52-54). Kostja I vastuväited
3. Kostja I kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja II vastuväited
4. Kostja II palub jätta hagi tema vastu rahuldamata.
5. Kostja II selgitab, et laenulepingu täitmise tagamiseks seati laenulepingu punktis 2.
6. nimetatud kinnistutele hageja kasuks ühishüpoteegid ning lisaks tagasid laenu kostjad hagejaga sõlmitud käenduslepingute alusel summas 750 000 krooni (tl 6 p 2.11). Hageja ja laenusaaja sõlmisid 19.09.2006 laenulepingu muutmise kokkuleppe (tl 24-29), mille punktis 2 kinnitasid, et laenulepingu alusel on laenusaajale väljastatud 2 880 000 krooni. Ülejäänud osa laenusummast 1 620 000 oli laenusaajale eelnimetatud kokkuleppe sõlmimise hetkel väljastamata. Pooled leppisid punktis 3 kokku muuta laenulepingu punkti 2 alapunkti 2.6 selliselt, et laenusummast 1 220 000 krooni väljastatakse üksnes pärast seda, kui „XXX“ kinnituse jagamise tulemusena moodustatud kinnistud on varustatud veega ning valmis on ehitatud juurdepääsuteed. Laenusumma väljastatakse üksnes pärast hageja esindaja poolset kontrolli teostamist ning uue hindamisakti esitamist hagejale, mille kohaselt peab moodustatud kinnistute turuväärtuseks olema vähemalt 5 500 000 krooni. Laenusummast 400 000 krooni väljastatakse laenusaaja kirjalike avalduste alusel üksnes pärast seda, kui kinnistutele asukohaga XXX 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8 ja 19 ja kinnistud asukohaga XXX 3, 7, 10 ja 12 on varustatud elektriga. Samas 19.09.2006 kokkuleppes leppisid hageja ja laenusaaja kokku muuta laenulepingu punkti 2 alapunkti 2.
7. ning anda laenusaajale täiendavalt laenu summas 2 880 000 krooni. Täiendav laenusumma väljastatakse laenusaajale osade kaupa vastavalt poolte vahel kooskõlastatud ehitusarvetele, laenusaaja kirjaliku avalduse alusel ja teostatud ehitustööde arvete alusel ning üksnes pärast laenusumma eelmise osa sihtotstarbelise kasutamise kontrolli teostamist. Seega 19.09.2006 kokkulepe eeldas laenusaajale rahaliste vahendite väljastamiseks hageja poolset eelnevat kontrolli kokkuleppes nimetatud tingimuste täitmise kohta. Kostjale II teadaolevalt ei ole hageja täitnud kokkulepitud kohustusi. Hageja väljastas laenusaajale laenu, ilma, et hageja oleks kontrollinud kokkulepetes raha väljastamise eelduseks olevate tingimuste täitmist. Näiteks ei olnud laenulepingu lõpetamisel XXX kinnistud varustatud toimiva vee- ja kanalisatsiooni trassidega ning enamus kinnistuid oli laenulepingu lõppemisel ilma elektrienergiata. Nimetatud puudused on iseenesest mõjutanud hilisemalt ka kinnistute hinda ja on olnud põhjuseks, miks ei õnnestunud müüa kinnistuid kõrgema hinnaga, mis oleks võinud katta laenusaaja võlgnevuse, mis omakorda oleks vähendanud või muutnud olematuks ka kostja II vastutuse käendajana.
8. Hageja ja laenusaaja sõlmisid 10.03.2008 laenulepingu, mis asendas 05.04.2006 sõlmitud laenulepingut. Seega on tegemist novatsiooniga, kuna hageja ja laenusaaja leppisid kokku uutes laenulepingu tingimustes. Kostja II on allkirjastanud 12.03.2008 kinnituse, et kostja II käendajana on nõus laenulepingu tingimuste muutmisega ja 05.04.2006 sõlmitud käenduslepingu alusel antud käendus laieneb ka nimetatud uuest kokkuleppest tulenevatele kohustustele. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 750 000 krooni ning käendus kehtib tähtajatult kuni kostja II kõikide kohustuste täitmiseni hageja ees. 05.04.2006 sõlmitud käenduslepingu punkti 8 kohaselt käendus lõpeb käendusega tagatud kohustuse lõppemisega. Seega lõppes kostja II 05.04.2006 sõlmitud käendusleping 10.03.2008, kui hageja ja laenusaaja vahel jõustus uus laenuleping. Kostja II poolt antud kinnitus ei ole käenduslepinguks, vaid tegemist on lepingu sõlmimise eelduseks olevate oluliste tingimuste kindlaksmääramisega. Võttes aluseks hageja ja kostja II varasema käenduslepingu on pooled täpselt määratlenud konkreetsed tingimused, mida käendaja tagab, täpsed kohustused, mida käendaja tagab, 3 2-11-42536 käendaja vastutuse varaline koosseis, käenduse lõppemise tingimused, käendaja kinnitus kohustuse aluseks oleva lepinguga tutvumise võimaldamise kohta ning kinnitus kohustustest aru saamise kohta. Antud juhul ei ole kostjale II nimetatud asjaolusid selgitatud ega ka kohustuste aluseks olevat laenulepingut tutvustatud. Kostja II andis nõusoleku, et kostja II on valmis sõlmima käenduslepingut, kuid käendaja kinnitus ei ole siiski käenduslepinguks. Seega leiab kostja II, et tal puudub kehtiv käendussuhe hagejaga, mistõttu hagejal puudub kostja II vastu nõudeõigus 10.03.2008 hageja ja laenusaaja sõlmitud laenulepingu täitmiseks. Juhul kui kohus ei nõustu kostjaga II, siis ei ole hagejal võimalik kostjalt nõuda suuremat summat kui 47 933,74 eurot. Kohtuotsuse põhjendus
9. Kohus lahendab antud asja sisuliselt juhindudes TsMS § 410 ilma kostja I kohalolekuta, kes on kohtuistungi ajast ja kohast teadlik, mida kinnitab kostja I allkiri tagasiteatisel. Kohus kuulanud ära hageja ja kostja II ja tema esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
10. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
11. Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 396 sätestab laenulepingu mõiste, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Puudub vaidlus, et 05.04.2006 laenulepingu nr XXX, mille alusel andis hageja laenusaajale laenulepingu kehtivuse perioodil osamaksete kaupa laenu kokku 319 046,95 eurot XXX maakonnas asuvate kinnistute soetamiseks ja XXX ndamiseks intressiga 6 kuu euribor + 4,50% aastas tähtajaga 04.04.2008 (tl 5-7). Laenulepingu osaliseks muutmiseks sõlmiti kokkulepped 26.05.2006, 19.09.2006, 19.10.2006, 13.07.2007, 29.06.2007 (tl 14-31). Hageja ja laenusaaja sõlmisid 10.03.2008 laenulepingu nr XXX, millega pooled leppisid kokku, et sõlmivad 05.04.2006 sõlmitud lepingu uues redaktsioonis uues sõnastuses seisuga 10.03.2008 laenu tagasimakse tähtajaga 15.09.2008, mis asendab 05.04.2006 sõlmitud lepingut ning on 05.04.2006 lepingu lahutamatus osaks (tl 32-34). Laenulepingule kohaldatakse üldtingimusi (tl 8-13, 36-39). 15.

§ 142

lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.

§ 145

lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

§ 149

lg 5 järgi kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku 4 2-11-42536 vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Puudub vaidlus, et hageja sõlmis kostjaga I ja kostjaga II 05.04.2006 käenduslepingud, mille kohaselt kostja I ja kostja II võtsid endale kohustuse vastutada solidaarselt laenusaajaga laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest ja lepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede eest maksimumsummas 47 933,74 eurot (tl 40-41, 42-43). Samuti puudub vaidlus, et käendajad on lisakokkulepetes ning 10.03.2008 sõlmitud laenulepingus nr XXX kinnitanud, et on käendajana nõus tingimuste muutmisega ja, et 05.04.2006 antud käendus laieneb ka kokkulepetest tulenevatele kohustustele (tl 16, 19, 23, 28-29, 31, 35). Kohus ei nõustu kostja II väidetega, et 10.03.2008 sõlmitud laenulepingu XXX näol on tegemist uue laenulepinguga, millest tulenevad kohustused ei laiene käendajatele. 10.03.2008 lepingu punktis 2.14.9 on selgesõnaliselt kirjas, et pooled sõlmivad 05.04.2006 sõlmitud lepingu uue redaktsiooni uues sõnastuses seisuga 10.03.2008, mis asendab 05.04.2006 sõlmitud lepingut. Lepingupooled on kokku leppinud, et uus redaktsioon on lepingu lahutamatuks osaks. Seega ei ole tegemist uute tingimustega lepinguga, vaid 05.04.2006 lepingu uue redaktsiooniga uues sõnastuses. Lisaks on käendaja II kinnitanud, et on käendajana nõus kokkuleppes sätestatud laenulepingu nr XXX tingimuste muutmisega ja 05.04.2006 sõlmitud käenduslepingu alusel antud käendus laieneb ka kokkuleppest tulenevatele kohustustele (tl 35). Eeltoodu sõnastus eeldab, et kostjad olid teadlikud laenulepingus muudetud tingimuste sisuga. Asjaolu, et käendaja II allkirjastas kinnituse ilma kokkulepet lugemata on kostja II enda risk ja ei vabasta kostjat II võetud kohustustest. Seega on kohus seisukohal, et on tõendatud, et kostjad on võtnud kohustuse vastutada solidaarselt laenusaajaga laenulepingust nr XXX ja sellele sõlmitud kokkulepetest tulenevatest kohustustest. 16.

§ 8lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Juhindudes

§ 76

lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 108

lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja laenusaaja vahel sõlmitud lepingu ning selle juurde kuuluvate kokkulepete alusel oli laenusaajal raha maksmise kohustus. 05.04.2006 sõlmitud laenulepingu alusel andis hageja laenusaajale laenu 4 500 000 krooni intressiga 6 kuu euribor + 4,5% aastas. Punktis 2.6 lepiti kokku, et laenusumma väljastatakse osade kaupa: laenusummast 1 200 000 krooni väljastatakse laenusaajale pärast lepingu punktis 2.11.1, 2.11.2, 2.11.5, ja 2.11.6 nimetatud tagatiste seadmist; laenusummast 2 100 000 krooni väljastatakse laenusaajale pärast lepingu punktis 2.11.3 ja 2.11.4 nimetatud tagatiste seadmist; laenusummast 1 200 000 krooni väljastatakse laenusaajale üksnes pärast seda, kui „XXX“ kinnistu jagamise tulemusena moodustatud kinnistud on varustatud vee ja elektrienergiaga ning valmis on ehitatud juurdepääsuteed. Laenusumma osa väljastatakse üksnes pärast panga esindaja poolset kontrolli teostamist ning uue hindamisakti esitamist pangale, mille kohaselt peab olema moodustatud kinnistute turuväärtuseks vähemalt 5 500 000 krooni. 26.05.2006 laenulepingu nr XXX, 05.04.2006 osalise muutmise kokkuleppe punkti 1 alusel leppisid lepingu pooled kokku muuta laenulepingu nr XXX punkti 2 alapunkti 2.6 ning sõnastada see järgnevalt: 2.6 laenusumma üleandmise tähtaeg: laenusummast 1 200 000 krooni väljastatakse laenusaajale pärast lepingu punktis 2.11.1, 2.11.2 ja 2.11.6 nimetatud tagatise seadmist; laenusummast 1 680 000 krooni väljastatakse laenusaajale pärast lepingu punktis 2.11.3 ja 2.11.4 nimetatud tagatiste seadmist; laenusummast 1 620 000 krooni väljastatakse laenusaajale üksnes pärast seda, kui „XXX“ kinnistu jagamise tulemusena moodustatud kinnistud on varustatud vee ja elektrienergiaga ning valmis on ehitatud juurdepääsuteed. Laenusumma osa väljastatakse üksnes pärast panga 5 2-11-42536 esindaja poolset kontrolli teostamist ning uue hindamisakti esitamist pangale, mille kohaselt peab olema moodustatud kinnistute turuväärtuseks vähemalt 5 500 000 krooni (tl 30-31). 19.09.2006 laenulepingu nr XXX, 05.04.2006 osalise muutmise kokkuleppe punkti 2 kohaselt lepingu pooled kinnitavad, et lepingu alusel on laenusaajale väljastatud 2 800 000 krooni ning ülejäänud osa laenusummast suuruses 1 620 000 krooni on laenusaajale kokkuleppe sõlmimise hetkeks väljastamata. Punkti 3 järgi pooled leppisid kokku muuta laenulepingu nr XXX punkti 2 alapunkti 2.6 ning lisada sellele alljärgnev sõnastus: 2.6 laenusumma üleandmise tähtaeg: väljastamata laenusumma suuruse 1 620 000 krooni väljastatakse osade kaupa järgnevalt: laenusummast 1 220 000 krooni väljastatakse laenusaajale üksnes pärast seda, kui „XXX“ kinnistu jagamise tulemusena moodustatud kinnistud on varustatud veega ning valmis on ehitatud juurdepääsuteed. Laenusumma osa väljastatakse üksnes pärast panga esindaja poolset kontrolli teostamist ning uue hindamisakti esitamist pangale, mille kohaselt peab olema moodustatud kinnistute turuväärtuseks vähemalt 5 500 000 krooni; laenusummast 400 000 krooni väljastatakse laenusaaja kirjalike avalduste alusel üksnes pärast seda, kui kinnistule, asukohaga XXX tn 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8, 19 ja kinnistud, asukohaga XXX tn 3, 7, 10, 12 on varustatud elektriga. Punkti 4 järgi leppisid pooled kokku muuta laenulepingu nr XXX punkti 2 alapunkti 2.1 ning anda laenusaajale täiendavalt laenu summas 2 880 000 krooni sihtotstarbega kaheksa elamu ehitamine laenusaajale kuuluvatele kinnistutele asukohaga Kurena küla XXX vald XXX maakond. Laenusumma 1 500 000 krooni väljastatakse enne ühishüpoteegi seadmist ja 1 380 000 krooni pärast ühishüpoteegi seadmist (tl 24-29). 29.06.2007 laenulepingu nr XXX, 05.04.2006 osalise muutmise kokkuleppe punkti 2 alusel lepingu pooled kinnitavad, et laenulepingu nr XXX alusel on laenusaajale väljastatud 4 992 000 krooni. Ülejäänud osa laenusummast suuruses 2 388 000 krooni on laenusaajale kokkuleppe sõlmimise hetkeks väljastamata. Punkti 3 järgi on pooled kokku leppinud, et eelpool nimetatud väljastamata laenusummas 1 588 000 krooni ei kuulu laenusaajale väljastamisele ja laenusaaja ei oma mingeid pretensioone panga suhtes väljastamata jäänud laenusumma osas ega nõua laenusumma osa hilisemalt väljastamist. Punkti 4 alusel ülejäänud osa väljastamata laenusummast suuruses 800 000 krooni väljastatakse laenusaajale: 400 000 krooni väljastatakse tingimustel, et XXX tn 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 16 ja XXX tn 3, 7, 12 kinnistud on varustatud elektriga; 200 000 krooni väljastatakse üksnes tagatiseks olevale ja laenusaajale kuuluvale kinnistule elamu ehitamiseks kui on valmis maja vundament, karkass, katus: 200 000 krooni väljastatakse kui laenusaajale kuuluvale kinnistule, mis on tagatiseks, ehitatud elamu on valmis. Laenusumma osad väljastatakse laenusaaja kirjalike avalduste ja esitatud arve alusel vastavalt teostatud ehitustöödele, kusjuures iga laenusaaja poolt esitatud ehitustööde arve tasumisel on panga finantseering 70% ja ülejäänud 30% arvest kohustub tasuma laenusaaja ning tingimusel, et on kontrollitud eelnevalt väljastatud laenusumma osa sihtotstarbeline kasutamine (tl 14-16). 10.03.2008 sõlmitud laenulepingu nr XXX kohaselt andis hageja laenusaajale laenu 3 789 970 krooni intressiga 6 kuu euribor + 4,5% aastas tähtajaga 15.09.2008. 05.04.2006 laenulepingu nr XXX sõlmimine ja selle muutmine kokkulepetega on vastu võetud hageja krediidikomitee istungitel 22.03.2009, 17.05.2006, 12.09.2006 (tl 109-117). Laenulepingu XXX laenukonto väljavõtte kohaselt on hageja väljastanud laenusaajale 10.04.2006 1 200 000 krooni, 26.05.2006 1 680 000 krooni, 19.09.2006 1 220 000 krooni, 28.09.2006 336 000 krooni, 20.10.2006 112 000 krooni, 07.11.2006 112 000 krooni, 10.11.2006 112 000 krooni, 30.11.2006 112 000 krooni, 17.01.2007 108 000 krooni, kokku 4 880 000 krooni ehk 311 888,84 eurot, millest laenusaaja on tagastanud 1 202 030 krooni ehk 76 823,72 eurot. Laen summas 892 000 krooni ehk 57 009,19 eurot on väljastatud vastavalt laenusaaja avaldustele ja arvetele (tl 118-139). Kostja II väited, et hageja on laenusaajale väljastanud laenu summas 1 200 000 krooni täitmata 19.09.2006 kokkuleppe punkti 3 tingimusi (tl 24) on alusetud ja tõendamata, puudub alus arvata, et hageja ei ole kontrollinud lepingu tingimusi. Lisaks laenu väljastamisel oli laenusaajal võimalus laen tagastada, kui laenusaaja leidis, et laen on väljastatud tingimusi täitmata. Kostja II oli 19.09.2006 kokkuleppe sõlmimisel ja laenu kandmisel laenusaaja arvele 6 2-11-42536 laenusaaja juhatuse liige ning käesoleval ajal märkida, et laen on kantud laenusaaja arvele kokkuleppe tingimusi täitmata, on alusetu. Samuti kohtu hinnangul ei vabasta see kostjaid vastutusest, kuna laenusaaja on laenu saanud. Laenulepingu lõppemisel 15.09.2008 laenusaaja laenu ei tagastanud, mistõttu teavitas hageja laenusaajat ja kostjat 19.11.2008 võlgnevusest ning otsusest hakata võlgnevust sisse nõudma täitemenetluses (tl 46-48). Täitemenetlus algatati 04.12.2008, kuid täitemenetlusest laekunud summad ei katnud kogu laenusaaja võlgnevust, millest laenusaajat ja kostjaid on teavitatud 04.03.2011 (tl 52-54). Käesolevaks ajaks ei ole laenusaaja ja kostjad võlgnevust tasunud. Kuna laenusaaja on registrist kustutatud ning kostjate kui käendajate käenduse maksimumsumma on 47 933,74 eurot, siis kuulub kostjatelt vastavalt hagi nõudele solidaarselt hageja kasuks välja mõistmisele 47 933,74 eurot. Menetluskulud 17. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 7