← Eesti

3-13-436/37

Obsah (4)§ 121§ 124§ 120§ 201

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Viive Ligi ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-436 Haldusasi X X kaebus

§ 121lg 4, 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X X esitas 07.03.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Päästeameti tegevuse peale, taotledes Päästeameti 06.07.2011 toimingu – kaebaja korterisse tungimine ja vara kahjustamine – õigusvastaseks tunnistamist ning tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja leidis, et korterisse sissetungimisega rikuti tema põhiseaduslikku õigust kodu, vara ja eraelu puutumatusele. Vajadus ukse lahtimurdmiseks puudus. Päästmistoimingu aluseks ei saa olla üksnes naabri kahtlus. Päästjad olid kohustatud selgitama välja olulised asjaolud ja koguma tõendeid ning tegema saadud teabe alusel kaalutlusotsuse, arvestades sealjuures ka kaebaja huve. Päästeamet ei teinud katset tegelike asjaolude väljaselgitamiseks. Korteriühistu pole kaebaja korterist tuleneva väidetava ebameeldiva lõhna pärast kaebajale kunagi pretensioone esitanud. Kaebaja ei tundnud ebameeldivat lõhna ei korterist 06.07.2011 väljudes ega ka hiljem sinna tagasi minnes. Koridori aknad olid suletud. Ebameeldiva lõhna võisid korteriühistu liikmed ise kaebaja korteri lähedusse pihustada. Ka oleks olnud võimalik väidetavate 3-13-436 ebameeldivate mõjutuste – lõhna – kõrvaldamine koridoriakende lahtitegemisega. Kaebaja koju naastes olid koridoriaknad peaaegu suletud. Politsei ega päästjad ei nõudnud väljakutse teinud isikult ühtegi tõendit selle kohta, kas viimane oli viimase kahe kuu vältel püüdnud kaebajaga kontakti saada. KÜ Luha 30 on esitanud kaebaja vastu tsiviilhagi kaebaja korteri võõrandamiseks, mida täiendas 06.07.2011 saadud tõenditega. Korterisse tungimise põhjus polnud mitte kahtlus, et isik on surnud, vaid tõendi hankimine haginõude paremaks põhjendamiseks. Korterist tehtud pilte kasutas korteriühistu kaebaja vastu algatatud tsiviilasjas. Sealjuures lubas Päästeamet korteriühistu liikmed kaebaja korterisse laamendama, läbi otsima ja pildistama. Rikutud on kaebaja ukse lukk, mis ei avane ega sulgu enam samamoodi kui enne. Mitmel korral pole kaebaja saanud uksest väljuda, sest lukk on rikkis. Selline olukord seab kaebaja elu ohtu; kaebajal pole ka telefoni, millega vajadusel abi kutsuda. Päästeameti tekitatud varaline kahju hõlmab uue luku maksumust ja paigaldamist summas 3000 krooni. Mittevaralise kahju suurus on 25 000 krooni. Kaebaja on südamehaige ja eakas ning tema tervis on pärast 06.07.2011 toimunud sündmust väga halvaks muutunud. Kaebuse täienduses väitis kaebaja, et Päästeameti ja politsei tegevuse tulemusena oli korteriühistu liikmetel võimalus teha kaebaja korterist pilte, mida kasutati tõendina kaebaja vastu suunatud tsiviilasjas, mille tulemusena anti luba kaebaja korteri võõrandamiseks. Tsiviilkohtu 24.04.2012 otsuse alusel tuleb kaebajal tasuda 28 507,99 krooni, võõrandada korter ja ühistu apellatsioonkaebuse rahuldamise korral tasuda ühistu 5,5 aasta kohtukulud ca 300 000 krooni ulatuses. Materiaalne kahju seisneb veel korteri müügiga seotud maakleritasus ja kolimisteenuse maksumuses. Täpne summa selgub lähiajal, selleks on umbes 450 000 krooni, millele lisandub mittevaralise kahju hüvitamise nõue kõikide vastustajate vastu ebaseaduslike toimingute talumise eest. Kahju suurus ja täpne jaotus jääb kohtu otsustada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2013 määrus haldusasjas nr 3-12-481).
  2. Tallinna Halduskohtu 22.06.2012 määrusega haldusasjas nr 3-12-481 võeti R. X kaebus menetlusse järgmiste nõuete osas: Politsei- ja Piirivalveameti ja Päästeameti 06.07.2011 toimingu – kaebaja korterisse sisenemine – õigusvastasuse kindlakstegemiseks; vaidlustatud toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 28 760,24 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel.
  3. 25.02.2013 Tallinna Halduskohtusse saabunud kaebuses taotles X X tuvastada Päästeameti 23.02.2003 ja 06.07.2011 toimingute – kaebaja korterisse sisenemine ja vara rikkumine – õigusvastasus.
  4. Kaebuse kohaselt sai 23.02.2003 toimunud tulekahju tõttu raskelt kannatada kaebaja xxxxxxxxxx korruselamus asuv korter. Õnnetust oleks saanud ära hoida, kui korterelamus oleks olnud olemas kohustuslikud tuleohutusvahendid. Kui tuletõrje hilinemisega sündmuskohale jõudis, polnud neil kuskilt vett võtta, sest hoone välikraan oli rikkis. Päästjad otsisid veevõtu kohta teiste majade juures, mis võttis väga kaua aega. Korteriühistut tuleohutusvahendite puudumise eest vastutusele ei võetud. Korteris purustasid päästjad klaasuksed, vannitoa valamu ja köögiakna. Tule suureks muutumine oli päästjate süü, kuna nad hilinesid sündmuskohale. Päästjad ei kandnud korteris sees olles kaitsemaske, mistõttu tuli neil värske õhu hingamiseks köögiaken ja toauks ära lõhkuda. Nõuetekohase varustuse kandmisel poleks seda pidanud tegema.
  5. Samuti tungis Päästeamet 06.07.2011 õigusvastaselt kaebaja korterisse. Päästeamet sai kohale tulnud politseilt korralduse akna kaudu uurida, kas
  6. korteri elanik on raskelt haige või surnud, kuid päästjad redelit ega tõstukit ei kasutanud, vaid avasid muukides korteri ukse 2

(4)3-13-436 ning võimaldasid korteriühistu esimehel kaebaja korteris laamendada ja pildistada. Fotod edastati tsiviilkohtule ja nõuti kaebaja lahkumist majast, kuna ta ei hoia maja korras.
  1. Tallinna Halduskohtu 15.03.2013 määrusega haldusasjas nr 3-13-436 tagastati kaebus läbivaatamatult.
  2. Kohus leidis, et kaebus Päästeameti 23.02.2003 toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes tuleb tagastada, kuna möödas on kaebuse esitamise tähtaeg. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 46 lg 5 sätestab, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Tallinna Halduskohtu 24.10.2003 kohtuotsusest (haldusasi nr 3-1399/2003) nähtuvalt esitas kaebaja 02.05.2003 Tallinna Halduskohtule kaebuse seoses sellega, et 23.02.2003 hävis tema korteris xxxxxxxxxx toimunud tulekahjus vannitoa ja esiku sisustus. Seega pidi kaebaja juba hiljemalt 02.05.2003 kaebuse esitamise ajal olema teadlik Päästeameti tegevuse tagajärgedest ja selle väidetavast õigusvastasusest ning Päästeameti 23.02.2003 toimingu vaidlustamise 3-aastane tähtaeg lõppes juba 02.05.2006. 8. Kohus leidis, et Päästeameti 06.07.2011 toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes tuleb kaebus tagastada

§ 121

lg 1 p 3 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebuste samasusega on tegemist juhul, kui hiljem esitatud kaebuse nõue ja alus kattuvad varem esitatud kaebuse nõude ja alusega. Riigikohus on mitmetes lahendites (haldusasjad nr 3-3-1-50-00, 3-3-1-4604, nr 3-3-1-47-01) selgitanud, et halduskohtumenetluses tuleb sama asjana mõista samade poolte vaidlust sama haldusakti või toimingu üle. Kohtuinfosüsteemi andmetel on kaebaja esitanud 06.03.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta vaidlustab Päästeameti 06.07.2011 toimingut – kaebaja korterisse sissemurdmine ja suvaliste isikute kaasamine – ning nõuab Päästeametilt varalise- ja mittevaralise kahju hüvitamist (haldusasi nr 3-12-481). Selle kaebuse kohaselt sai Kesklinna politseipatrull 06.07.2011 kell 20.54 väljakutse aadressil xxxxxxxxx, kus majanaaber kahtlustas, et antud korteris võib olla inimese surnukeha, kuna korterist levis ebameeldivat lõhna. Politseipatrull saabus sündmuskohale koos Päästeameti ja kiirabi ekipaažiga. Päästeameti töötajad avasid korteri ukse. Korter vaadati visuaalselt üle, surnukeha ei avastatud, mingit läbiotsimist ei toimunud. Kaebaja leiab, et päästjatel polnud õiguslikku alust tema korterisse siseneda ning seda tehti ebaseaduslikult, rikutud on kaebaja põhiseaduslikke õigusi. 22.06.2012 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse nõude osas teha kindlaks Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti 06.07.2011 toimingu – kaebaja korterisse sisenemine – õigusvastasus ning nõude varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Osutatud haldusasjas on menetlus pooleli. Nii haldusasjas nr 3-12-481 kui ka käsitletavas haldusasjas esitatud kaebuses vaidlustab kaebaja Päästeameti 06.07.2011 toimingut, mis seisnes kaebaja korterisse sisenemises, ning nõuab selle toimingu õigusvastasuse tuvastamist, mis tähendab, et mõlema kaebuse puhul on tegemist sama nõude ja alusega. Kuigi kaebaja on varem esitatud kaebuses vaidlustanud ka Politsei- ja Piirivalveameti tegevust ning esitanud lisaks kahju hüvitamise nõude, pole see kaebuste samasuse hindamisel määrav, kuivõrd kattuma ei pea mõlema kaebuse kõik nõuded ja alused. Tegemist võib olla ka kaebuste osalise kattuvusega, millisel juhul kuulub kaebus tagastamisele kattuvas osas. Mõnevõrra erinevad on ka kaebustes toodud põhjendused, kuid teistsuguste argumentide esitamise korral pole tegemist kaebuse aluse muutmisega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3

(4)3-13-436
  1. X. X määruskaebuses palutakse halduskohtu 15.03.2013 määrus tühistada. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, jättes tähelepanuta TsÜS § 149, mille kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Kaebaja nõue põhineb
  2. a kehtinud seadustel – tuletõrje- ja päästeseaduse §-d 12-20, 21-25 ja 37, lisaks määrustel päästetöödele esitatavate nõuete, tuleohutuse jm kohta, mida ei täidetud.
  3. a ei vaidlustanud kaebaja kohtus sama, mis käesolevas haldusasjas, vaid palus oma kodu mitte inspekteerida. 06.07.2011 sündmusele viitas kaebaja illustratiivses mõttes – et jällegi ei toiminud seesama Päästeamet seaduslikult.
  4. Päästeameti vastuses määruskaebusele nõustutakse halduskohtu määruse seisukohtadega. Päästeamet märgib, et kaebaja viide TsÜS §-le 149 on asjakohatu, sest avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra sätestab riigivastutuse seadus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Kaebuse tagastamise alused sätestavad

§ 121

lg-d 1 ja 2, mis ei näe kaebuse tagastamise alusena ette kaebetähtaja rikkumist.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus kaebuse tähtaegsust eelmenetluses (mis § 122 lg 1 kohaselt toimub pärast kaebuse menetlusse võtmist) ning lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse, mille esitamise vajadusele kohtul kaebetähtaja rikkumise tunnustega kaebuse esitaja tähelepanu vastavalt

§ 120lg 1 p-le 3 juhtida tuleb.

12. Seetõttu tuleb halduskohtu määrus osas, millega tagastati kaebus Päästeameti 23.02.2003 toimingu peale, protsessinormi (

§ 121lg-d 1 ja 2) rikkumise tõttu tühistada.

Selles osas kuulub määruskaebus rahuldamisele. 13.

§ 121

lg 1 p 3 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebuse Päästeameti 06.07.2011 toimingu peale tagastanud põhjendatult. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse sellekohaste põhjendustega ega pea lähtuvalt

§ 201lg-st 4 ja § 203 lg-st 2 vajalikuks halduskohtu määruse põhjendusi korrata.

Ebaõige on määruskaebuse väide, nagu oleks ta käesolevas asjas Päästeameti 06.07.2011 toimingule viidanud illustratiivselt. Selline väide on otseses vastuolus kaebuse 4. leheküljel (tl 2pöördel) sõnastatud taotlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.