KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1658 Ha

§ 15lg 8; HKMS § 119 lg 1; § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas viibiv vahistatu X X esitas 08.07.2013 Pärnu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt viibib X. X vahi all alates 12.08.2012 ning viimasel ajal on Tallinna Vanglas eriti teravalt üles kerkinud vangla personali (valvurite, kontaktisikute jt) omavoli, tagamaks mingisugust „kodukorda“, mille tarvis vormistatakse mingid formaalsed dokumendid (raportid), näitamaks asju nii, nagu vanglaametnik seda heaks ja vajalikuks peab. Taotleja soovib riigi õigusabi, lahendamaks tekkinud probleem vangla ülekohtu ja omavoli suhtes.
2. Pärnu Maakohus edastas 01.08.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-32620 X. Xi riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Riigi õigusabi seaduse (

) § 10 lg 2 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks kohtule, kes kaebuse läbi vaatab. Taotluse kohaselt soovib X. X õigusabi 3-13-1658 haldusõigusrikkumiste vaidlustamiseks ja seoses Tallinna Vangla personali omavoliga tema suhtes. Sellisel eesmärgil esitatud riigi õigusabi taotluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse ja see tuleb

§ 10lg 7 alusel edastada Tallinna Halduskohtule.

1. Tallinna Halduskohus jättis 05.08.2013 määrusega x. Xi riigi õigusabi taotluse käiguta, märkides, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab kinni peetavate isikute suhtes kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse. x. X on taotlusele lisanud hulgaliselt dokumente, kuid taotlusest ei nähtu, et isik oleks nimetatud haldusaktide ja toimingute osas läbinud kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust. Seega võib järeldada, et taotleja soovib riigi õigusabi vaide esitamiseks. Kui taotleja on kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse siiski läbinud ning soovib riigi õigusabi kaebuse esitamiseks halduskohtule, tuleb tal teatada, millisel kuupäeval ja missuguse sisuga vaide on ta esitanud ning kas ja mida on talle vastatud või esitada vastavad dokumendid.
2. X X esitas 09.08.2013 riigi õigusabi taotluse täiendused, milles märkis, et soovib temale korraliku vandeadvokaadi määramist ja õiglast kohtupidamist reaalsel kohtuistungil, muidu võib kogu üritus sinnapaika jääda. Riigi õigusabi taotluse vormil on x. X märkinud taotletava riigi õigusabi liigina isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus (

§ 4

lg 3 p 4), isiku esindamine haldusmenetluses (

§ 4

lg 3 p 6) ning isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine (

§ 4lg 3 p 9).

Probleemi, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, on x. X kirjeldanud järgmiselt: „Õigusabi taotletakse selleks, et vaidlustada primitiivsed õigusemõistmised Tallinna Vangla valvurite ülekohtuse ja primitiivse õigusemõistmise suhtes raportite / ettekannete näol, mille eest on mind juba ka karistatud ebaõiglaselt!“ 5. Tallinna Halduskohus jättis 13.08.2013 määrusega rahuldamata x. Xi taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses (resolutsiooni p 1) ning edastas x. Xi taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks haldusmenetluses ja isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks lahendamiseks Harju Maakohtule (resolutsiooni p 2).

§ 10

lg-test 1 ja 2 tulenevalt saab halduskohus otsustada riigi õigusabi andmise juhul, kui seda taotletakse kas halduskohtule esitatava kaebuse koostamiseks või halduskohtumenetluses esindamiseks. Seejuures peab kohus lähtuma riigi õigusabi taotleja tegelikust eesmärgist (vt Riigikohtu 27.05.2009 määrus nr 3-3-4-6-09, p 5). H. X on riigi õigusabi taotlusele lisanud järgmised dokumendid: 1) Tallinna Vangla teise üksuse valvuri x x (x) 30.05.2013 ettekanne nr 1667; 2) Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 14.06.2013 käskkiri nr 900-d, millega x. Xi karistati Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega neljaks ööpäevaks; 3) Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 13.06.2013 käskkiri nr 115-d, millega x Xi karistati sisekorraeeskirja § 82 lg 3 rikkumise eest kartserisse paigutamisega kaheks ööpäevaks; 4) 03.07.2013 distsiplinaarmenetluse protokoll, milles inspektor-kontaktisik x x oli teinud ettepaneku karistada x. Xi distsiplinaarkorras noomitusega. H. X ei ole vaatamata halduskohtu 05.08.2013 määruses esitatud nõudele selgitanud, kas ta on viidatud haldusaktide ja toimingute osas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, mis on eelduseks kohtusse pöördumisel. Taotluse täiendusele on x. X lisanud järgmised dokumendid: 1) Tallinna Vangla teise üksuse valvuri x x 17.08.2012 ettekanne nr 2625; 2

§ 7

lg 1 p 1 kohaselt on kohtul õigus keelduda riigi õigusabi andmisest, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Käesoleval juhul on taotleja võimeline oma õigusi kohtu abiga ise kaitsma. Halduskohtumenetlusele on omane uurimisprintsiip, millest tulenevalt on halduskohtul kohustus aidata igakülgselt kaasa kaebuse puuduste kõrvaldamisele ning sellele, et esitataks taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Tegemist ei oleks ka õiguslikult keerulise kaebusega, mis nõuaks kaebajalt põhjalikke õigusteadmisi või mille puhul ei suudaks õigusteadmisteta isik kaitsta oma õigusi ilma professionaalse õigusabita. Taotleja õigused ei jää riigi õigusabi määramata jätmisel kaitseta ning taotleja on võimeline teostama halduskohtumenetluses protsessiosalise õigusi ka advokaadi abita. Seetõttu jääb riigi õigusabi taotlus esindaja määramiseks halduskohtumenetluses rahuldamata. Taotlusele ja selle täiendustele lisatud ettekannetel puudub iseseisev regulatiivne toime haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses. Tegemist on menetlustoimingutega, mida saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga (distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga). VangS § 11 lg 5 näeb kinnipeetavate kaebustele ette kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse korra. Taotleja ei ole selgitanud, kas ta on kohustusliku kohtueelse menetluse distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade osas läbinud. Samas on x. X taotluses märkinud, et soovib riigi õigusabi ka isiku esindamiseks haldusmenetluses, mistõttu võib järeldada, et taotleja soovib riigi õigusabi vaide esitamiseks distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade peale.

§ 10

lg 3 kohaselt on nimetatud taotluse kohustatud lahendama maakohus.

§ 10

lg-st 7 tulenevalt edastab halduskohus taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks haldusmenetluses ja isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks lahendamiseks selleks pädevale Harju Maakohtule.

1. x. X esitas halduskohtu määruse peale 21.08.2013 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 22.08.2013 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. X X palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja rahuldada tema taotlus riigi õigusabi saamiseks. Kõik taotlusele lisatud dokumendid on koostatud Tallinna Vangla poolt ja mingeid komplikatsioone riigi õigusabi saamiseks olla ei saa. Halduskohtu ülesanne on eelkõige õigusrikkumiste (Tallinna Vangla ametnike omavoli) ärahoidmine, mitte kohtusse pöördujale põhjendamatute formaalsete nõudmiste esitamine. 3

§ 10

lg-test 1 ja 2 tulenevalt on halduskohtu pädevuses üksnes sellise riigi õigusabi taotluse lahendamine, milles on riigi õigusabi taotletud halduskohtumenetluses või eesmärgiga pöörduda kaebusega halduskohtusse. Taotlust riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses (sh vaidemenetluses) või muu õigusalase nõustamise või esindamisena on

§ 10

lg 3 kohaselt pädev lahendama maakohus.

§ 10

lg 7 näeb ette, et kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele. Käesoleval juhul edastas Pärnu Maakohus 01.08.2013 määrusega x. Xi taotluse

§ 10lg 7 alusel lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tallinna Halduskohus edastas 13.08.2013 määruse resolutsiooni p-ga 2 x. Xi taotluse osaliselt lahendamiseks Harju Maakohtule, viidates samuti

§ 10lg-le 7.

HKMS § 121 lg-st 3 ja § 155 lg-st 2 tulenevalt juhul, kui halduskohus kaebuse tagastab või jätab selle läbi vaatamata, viidates asja lahendamise kuulumisele üldkohtu pädevusse, siis olukorras, kus see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 711 sätestatud korras. Ringkonnakohus leiab, et ehkki maakohtule 08.07.2013 esitatud taotluses ei olnud x. X konkreetselt märkinud, millist

§ 4

lg-s 3 sätestatud liiki riigi õigusabi ta soovib, ning see ilmnes alles halduskohtule 09.08.2013 esitatud taotluse täiendustest, on halduskohtu poolt lahendatud taotluse näol siiski tegemist sama asjaga, mille osas oli maakohus eelnevalt leidnud, et selle lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse. Muu hulgas on juba halduskohus ise 05.08.2013 määrusega taotluse käiguta jätmisel (s.o üksnes x. Xi 08.07.2013 taotluse ja sellele lisatud dokumentide alusel) märkinud, et kohus tõlgendab seda taotlusena saada riigi õigusabi esindamiseks vaidemenetluses. Sellises olukorras ei saanud halduskohus edastada H. xi taotlust

§ 10

lg 7 alusel uuesti lahendamiseks maakohtule, vaid pidi saatma selle Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. Seejuures ei oma iseenesest tähtsust, et nii

§ 10

lg 3 kui ka Riigikohtu praktika kohaselt peab taotluse riigi õigusabi saamiseks esindamisena vaidemenetluses lahendama maakohus (vt Riigikohtu 27.05.2009 määrus nr 3-3-4-6-09, p 6), sest konkreetsel juhul on maakohus sellest keeldunud ning halduskohus ei ole pädev vastavat kohtumäärust tühistama, vaid selline volitus on TsMS § 711 lg 3 järgi üksnes Riigikohtu erikogul. Oluline pole seegi, et taotluse edastas halduskohtule Pärnu Maakohus, kuid halduskohus edastas selle Harju Maakohtule, sest „selle kohtuna“ HKMS § 121 lg 3 ja § 155 lg 2 tähenduses tuleb mõista mitte konkreetset kohtuasutust, vaid tsiviil-, kriminaal- või väärteoasju lahendavaid kohtuid tervikuna. 9. Eelnevale vaatamata on ringkonnakohus seisukohal, et x. Xi poolt käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlust on pädev lahendama halduskohus. Taotleja poolt kohtumenetluses väljendatud seisukohtadest ei saa järeldada, et tema tegelikuks eesmärgiks oleks olnud riigi õigusabi korras esindaja määramine selleks, et pöörduda vaidega Tallinna Vangla poole. x. X on korduvalt rõhutanud, et soovib kohtuistungi pidamist ning advokaati, kes kaitseks tema õigusi kohtumenetluses. 4

§ 7

lg 1 p-le 1, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. x. X vastab oma majandusliku seisundi poolest ringkonnakohtu hinnangul iseenesest

§ 6

lg-s 1 nimetatud riigi õigusabi saamise tingimustele ning vaidlustatud kohtumäärusest nähtuvalt ei ole selles kahelnud ka halduskohus. Halduskohus jättis taotluse rahuldamata põhjusel, et taotleja on kohtu abiga võimeline ise kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Halduskohus on põhjendatult viidanud halduskohtumenetluses valitsevale uurimispõhimõttele ning sellest tulenevale halduskohtu selgitamis- ja abistamiskohustusele, mille eesmärk on tagada, et ka õiguslikult kogenematu kaebaja esitaks kohtumenetluse käigus kõik asja õigeks lahendamiseks vajalikud taotlused, tõendid ja selgitused (vt nt Riigikohtu 19.03.2012 määrus nr 3-3-1-87-11, p 14). Ehkki uurimispõhimõtte olemasolu ei välista isikule riigi õigusabi andmist, on halduskohus täiendavalt hinnanud ka võimaliku kohtuvaidluse eeldatavat keerukust, leides, et tegemist ei oleks õiguslikult keeruka vaidlusega.

§ 7

lg 3 kohaselt võib riigi õigusabi anda

§ 7

lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlus Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 14.06.2013 käskkirja nr 900-d õiguspärasuse üle ei oleks oma tehiolude ega asjassepuutuvate õigusnormide poolest märkimisväärselt keerukas ning x. Xi õigused ei jääks kohtumenetluses kaitseta üksnes seetõttu, et tal puudub advokaadist esindaja. Seejuures peab x. X mõistma, et halduskohus ei saa lahendada tema etteheiteid Tallinna Vangla tegevusele üldistavalt, vaid x. X saab distsiplinaarkaristuste määramise vaidlustamiseks pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes Tallinna Vangla konkreetsete käskkirjade peale ning seda üksnes juhul, kui ta on eelnevalt esitanud samade käskkirjade peale vaide Tallinna Vanglale. 12. Ringkonnakohus lahendab järgnevalt x. Xi riigi õigusabi taotluse ka seoses Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 13.06.2013 käskkirjaga nr 885-d ja 12.07.2013 käskkirjaga nr 1028-d. Kuna menetlusabi andmise küsimus vajab oma iseloomult kiiret lahendamist, siis ei ole riigi õigusabi taotluse halduskohtu poolt läbi vaatamata jäetud osas esimese astme kohtule tagasisaatmine põhjendatud, sest selle tagajärjeks oleks taotluse sisulise lahendamise ebamõistlik viibimine. Ringkonnakohus leiab ka käskkirjade nr 885-d ja nr 1028-d osas, et x. Xi riigi õigusabi taotlus tuleb jätta

§ 7

lg 1 p 1 alusel rahuldamata ning seda eelmises punktis märgitutega samadel põhjendustel. Kõigi vaidlusaluste käskkirjadega seoses on x. X olnud võimeline vaietes välja tooma põhjused, miks on temale distsiplinaarkaristuste määramine toimunud õigusvastaselt, ning esitama asjakohased taotlused vaidlustatud haldusaktide suhtes. Vaidluse all olevad asjaolud ja kohaldatavad õigusnormid ei ole keerukad ega mahukad. x. Xi kohtule esitatud avalduste sisu hinnates on ringkonnakohus seisukohal, et taotleja on soovi korral võimeline esitama kohtule piisavalt põhjendatud kaebuse konkreetsete haldusaktide peale ning isegi kaebuses puuduste esinemise korral oleksid need halduskohtu poolt antavate lisaselgituste toel kõrvaldatavad. Kuigi halduskohtul esines raskusi x. Xi kohtule esitatud avalduste alusel tema riigi õigusabi taotluse tegeliku ulatuse ja eesmärgi määratlemisel, ei ilmesta see asjaolu ringkonnakohtu hinnangul siiski taotleja võimetust kaitsta oma õigusi iseseisvalt, vaid pigem üksnes taotleja ebaõiget ettekujutust halduskohtu volitustest. x. Xi 08.07.2013 avaldusest ja selle 09.08.2013 täiendustest ilmneb, et taotleja on riigi õigusabi korras advokaadi määramise soovi seostanud esmajoones üldistavalt tema ja Tallinna Vangla vaheliste n-ö suhtlemisprobleemidega, mitte niivõrd raskustega esitada omapoolsed vastuväited konkreetsetele haldusaktidele. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, on halduskohtusse pöördumine siiski võimalik vaid konkreetsete haldusaktide või toimingute 7