← Eesti

2-13-19753/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2013, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-19753 Tsiviilasi SNEL Grupp OÜ hagi O B vastu võla nõudes Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: SNEL Grupp OÜ (rk 12213861, asukoht: Teguri 37b, 50107 Tartu, Tartumaa); Hageja esindaja: Eva Rahuorg (e-post: eva@snel.ee); Kostja: O B (ik xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx). Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, riigilõivu tagastamise taotluse läbivaatamine, menetluse lõpetamine Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-19753 SNEL Grupp OÜ hagis kostja O B vastu võlgnevuse kokku 670,77 euro nõudes.
  3. Kinnitada hageja SNEL Grupp OÜ volitatud esindaja Eva Rahuorg ning kostja O B vahel 09.10.2013 sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostja O B kohustub tasuma hagejale võlgnevuse summas 600,00 (kuussada) eurot.
  4. Kostja kohustub tasuma hagejale hagi aluseks oleva põhivõla katteks 300,00 eurot, intressivõla katteks 30,00 eurot, viivisevõla katteks 200,00 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulude katteks 20,00 eurot ning hageja tasutud riigilõivu katteks 50,00 eurot (1/2 hageja poolt tasutud riigilõivu), kokku 600,00 eurot.
  5. Kostja tasub hagejale igakuiselt
  6. kuupäeval alates 2013 aasta novembrist 65,00 eurot kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Võlgnevus tasutakse vastavalt kompromissile SNEL Grupp OÜ arveldusarvele nr 221054205724, Swedbank, märkides selgituseks „O B, tsiviilasi 2-13-19753“.
  7. Kostja on teadlik, et kompromissi tingimustest mittekinnipidamise korral on hagejal õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk täitemenetluse kaudu.
  8. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja menetluskulud, s.o võla sissenõudmisega seotud kulud summas 20 eurot ja hageja poolt tasutud pool riigilõivu summas 50 eurot, mis on sisse arvestatud kohtumääruse resolutsiooni punkti 3, jäävad kostja kanda.
  9. Pooled on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
  10. Tagastada riigi eelarvest SNEL Grupp OÜ (arveldusarvele nr 221054135470 AS-is Swedbank) tema poolt 30.04.2013 Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud riigilõivust 100 eurost TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tsiviilasjas nr 2-13-19753 menetluse lõpetamisel seoses kompromissi kinnitamisega ½ (pool), s.o. 50 (viiskümmend) eurot.
  11. Saata kohtumäärus hageja esindajale ja kostjale teadmiseks.
  12. Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni
  13. punkti osas täitmiseks. Edasikaebamise kord Vastavalt TsMS § 661 lg 4 loobusid pooled kompromissi sõlmimisel õigusest esitada määruskaebus. Asjaolud SNEL Grupp OÜ esitas
  14. aprillil 2013 hagi O B vastu võlgnevuse nõudes.
  15. oktoobril 2013 sõlmisid kostja ja hageja kompromissi, mis seisnes selles, et kostja
  16. kohustub tasuma hagejale hagi aluseks oleva põhivõla katteks 300,00 eurot, intressivõla katteks 30,00 eurot, viivisevõla katteks 200,00 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulude katteks 20,00 eurot ning hageja tasutud riigilõivu katteks 50,00 eurot (1/2 hageja poolt tasutud riigilõivu), kokku 600,00 eurot. Kostja tasub hagejale igakuiselt
  17. kuupäeval alates 2013 aasta novembrist 65,00 eurot kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Võlgnevus tasutakse vastavalt kompromissile SNEL Grupp OÜ arveldusarvele nr 221054205724, Swedbank, märkides selgituseks „O B, tsiviilasi 2-1319753“. Kostja on teadlik asjaolust, et kompromissi tingimustest mittekinnipidamise korral on hagejal õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk täitemenetluse raames. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja menetluskulud, s.o võla sissenõudmisega seotud kulud summas 20 eurot ja hageja poolt tasutud pool riigilõivu summas 50 eurot, jäävad kostja kanda. Kompromiss esitati kohtule kinnitamiseks
  18. oktoobril 2013.a. Pooled
  19. oktoobri 2013 kompromissilepingus paluvad kohtul kinnitada kompromiss ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Kompromissi pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise, selle kohtu poolt kinnitamise ning menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kompromissi sõlmimisel loobusid pooled määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse kostja O B suhtes. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis jõudsid pooled kokkuleppele menetluskulude kandmise osas. Kostja tasub hagejale 20 eurot võla sissenõudmisega seotud kulude katteks ja 50 eurot tasutud riigilõivu katteks. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.