Obsah (5)

§ 117§ 13§ 73§ 78§ 18

Tõlge vene keelest KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus 12. novembril 2012 Narva kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja Kriminaalasi on arutatud avalikul kohtuistungil 17.09.2012 koht Narva

§ 117

lg 1 järgi Kriminaalasi Üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mihhail Hütt Süüdistatav Ljudmilla Altuhhova Elukoht xxx, IK 45809223712, Eesti kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx, varem kohtulikult karistamata Tõkendit ei ole valitud. Kaitsja Vladimir Vaštšjonok RESOLUTSIOON Ljudmilla Altuhhova süüdi tunnistada

§ 13lg 1 - § 117 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Kohaldada

§ 73

lg 1 ja mõistetud karistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui 3-aastase katseaja jooksul Altuhhova ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

lg 1 alusel katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, st alates 12.11.2012.a. Välja mõista Ljudmilla Altuhhovalt riigituludesse kohtukulud: 7 (seitse) eurot 15 senti kriminaalasja materjalidest koopiate valmistamise eest, 446 (nelisada nelikümmend kuus) eurot 42 senti ekspertiisi teostamise eest, samuti sundraha summas 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. Asitõendid: heledad juuksed, metalltrossi fragment läbimõõduga 0,6 cm ja pikkusega 25 cm, metalltrossi fragment läbimõõduga 0,6 cm ja pikkusega 8 cm, mis on Narva politseijaoskonnas hoiul, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtukulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank, nr 221023778606 Swedpank või nr 333416110002 Danske Bank. Maksekorralduses märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus: „süüdimõistetu nimi, perekonnanimi, kriminaalasja number, kohtukulud“. Kohtukulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, märkides maksedokumendis, et tasutakse kohtukulusid, ning samuti kriminaalasja number ja kohtukulusid tasuva isiku nimi. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kohus tuvastas: Ljudmilla Altuhhovat süüdistatakse selles, et tema, olles OÜ R ainuke juhatuse liige ning mitteeluruumi aadressil xxx omanik, mille fassaadil asus selle juurde kuuluva tõstemehhanismi osa (metallist trossi otsas rippuv raudbetoonist ballast) mille juurdepääs oli vaba, rikkus Ehitusseaduse § 3 lg 1 ja lg 4 ja Masina ohutuse seaduse § 12 lg 1 p 1 (13.11.2002) ei taganud ehitise korrasolekut, ei taganud tõstemehhanismi ohutust ja perioodilist tehnilist järelevalvet, ei kontrollinud tõstemehhanismi korraolekut, ning samuti vaatamata sellele, et tõstemehhanismi ei kasutatud juba aastaid – ei demonteerinud seda, mille tõttu 28.07.2007 kella 16.40 paiku trossi katkes ja raudbetoonist ballast (vastukaal) kukkus, mille tulemusena sai alaealine V B (sünd.1995a) libiseva löögi vastu pead, nägu ja rinda, mis kaasas lapse surma. Oma tegevusetusega Ljudmilla Altuhhova pani toime teise isiku surma põhjustamise ettevaatamatusest, s.o

§ 117lg 1 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil Ljudmilla Altuhhova ei tunnistanud oma süüd

§ 117

lg 1 järgi ja avaldas, et alates 2000 aastast olid tal tervisega tõsised probleemid, abikaasa tegeles äriga, tema aga praktiliselt nende asjadega ei tegelenud, „see oli pereäri“, abikaasat aitas sellega, et allkirjastas dokumente. Alates 2007.a veebruarist, s.o peale abikaasa surma, sai ta automaatselt OÜ R ainuisikuliseks juhatuse liikmeks. Peale abikaasa surma teda pikka aega ähvardati arveteklaarimisega, nõudes temalt 9 miljonit krooni. Ta oli depressioonis. Ta ise ei teadnud tõstemehhanismist midagi, kuid abikaasal olid kõik tehnilised järelvaatused kontrolli all. Tõstemehhanismi tehnilist dokumentatsiooni ei ole talle keegi üle andnud. Tõstemehhanism oli koos kaupluse ruumidega rendile antud OÜ-le A . Rentnik pidi selle eest vastutama. 2003.a lepingu kohaselt pidi Korteriühistu samuti tõstemehhanismi korras hoidma. Peale juhtunud tragöödiat teostas mehhanismi demontaaži. Kohtuistungil üle kuulatud: Kannatanu S B avaldas, et poeg V oli hukkumise ajal 12-aastane ning elas koos emaga xxx asuvas ühiselamus. Hiljem sai ta teada, et poeg jooksis ja hüppas ballasti juures, ballasti tross katkes ning V hukkus. Hagi on Altuhhova poolt rahuldatud täies ulatuses, ta sai Altuhhova käest 600 eurot. Tunnistaja A B avaldas, et

1. juulil 2007.a mängis koos oma sõbra V B xxx maja hoovis. Nad jooksid ballastide juures, mängisid „kullimängu“, kannatanu – V B ei kiikunud mehhanismi ballasti peal. Mingil hetkel tross katkes ja ballast (kaaluviht) kukkus kannatanu peale, trossid olid roostes. Tunnistaja A F avaldas kohtus, et ta elab xxx majas alates 2003 aastast, korteriakendest avaneb vaade kaupluse tagahoovile, kus tihti mängivad lapsed.
2. juulil 2007.a kuulis avatud aknast kuidas rauast luugikaaned kolisevad. Tol päeval ei näinud, et lapsed oleks kiskunud ballasti. Kuulis mürtsu ja nägi lamavat poissi, tema kõrval oli vereloik. Tunnistaja V K , kes töötas OÜ-s A alates 2005 kuni 2008 avaldas, et OÜ-ga A sõlmitud xxx ruumide rendileping oli allkirjastatud L. Altuhhova poolt. Rendile olid võetud ainult kaupluse esimese korruse ruumid. Keldris asuvad laoruume OÜ A ei vajanud, keldriruum oli kinni, seal ei olnud elektrit, tõstemehhanismi rendile ei ole võetud ja mingit tõstemehhanismi tehnilist dokumentatsiooni L. Altuhhova üle ei ole andnud. Tunnistaja M V avaldas kohtus, et ta töötab OÜ-s R alates 2004 aastast. S. A ja L. Altuhhova mõlemad juhtisid oma ettevõtteid. Ljudmilla Altuhhova vaatas üle lepingud, ning võttis tööst osa. Peale abikaasa surma Altuhhova hakkas ise kõiki äriasju ajama. OÜ-ga A sõlmitud xxx ruumide rendilepingu alusel anti üle ainult kaupluse siseruumid. Kohe peale tragöödiat firma omanik – Ljudmilla Altuhhova otsustas demonteerida ballasti. Tunnistaja E U , Narva Linnavalitsuse ehitusjärelvalve osakonna spetsialist avaldas kohtus, et osakond teab sellest õnnetusjuhtumist, kuid ehitusjärelvalve ei teosta mehhanismide järelvalvet. Ehitusseaduse § 29 tulenevalt ehitise /vastavalt ka ehitisele paigutatud mehhanismi/ ohutuse eest vastutab ehitise omanik. Tunnistaja A M , xxx juhatuse esimees avaldas, et kõik majanduslikud vaidlused korteriühistule teenuste eest tasumise kohta 2003.a lepingu järgi mitteeluruumide hooldustöödes osalemiseks (küte jne) xxx ühistu lahendas mitte S. A , vaid just süüdistatava L. Altuhhovaga. 01.08.2003 Leping elamu hooldustöödes osalemiseks oli allkirjastatud L. Altuhhova poolt ning kõik vaidlused korteriühistu lahendas just nimelt temaga. xxx elamu hoovi pool on luugid, mis avanesid spetsiaalsete seadmetega, mehhanismidega. See mehhanism ei omanud elamu jaoks funktsionaalset tähendust. Luukide avamise mehhanism oli osa kaupluse seadmetest. Kaupluse seest oli võimalik mehhanisme sisse lülitada. Kohtuistungil olid avaldatud toimiku materjalid: 30.06.2004 ostu-müügileping, mille kohaselt süüdistatav ostis OÜ-lt A „T “ kaupluse koos laoruumidega, mis asus xxx mitmekorterilise elamu esimesel korrusel /kd 2 tl 1-10/. 01.04.2006 äriruumi rendileping, mille kohaselt OÜ R , juhatuse esimehe Ljudmilla Altuhhova isikus, andis OÜ-le A rendile kaupluseruume xxx /kd 2 tl 11-14/. xxx ruumi vastuvõtu-üleandmiseakt, mille kohaselt olid antud rendile ainult kaupluseruumid, kuid tõstemehhanismi ei olnud üle antud /kd 2 tl 14-17/. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega, millega oli fikseeritud, et kolmanda ballasti pinnal oli eraldunud killu jälg, ballasti otsalt on leitud heledad lühikesed juuksed. Maja lähedal asuvast ballasti otsast kulgeb metalltross, trossi otsad on ebaühtlased, millel on selgelt väljendunud rooste- ja katkemise jäljed, metallpunutise alt on näha köis, mis on samuti must ja roostes, köieotsad on ebaühtlased ja mädanenud. Vaatluse käigus on pildistatud, kus on näha millises seisukorras oli ballast ja tross ja vints, mis on kinnitatud hoone fassaadile /kd 2 tl 18-37/. Asitõendite vaatlusprotokoll – juuksekarv, samuti roostejälgedega trossid, trossi metallkeermed on erinevates kohtades katkenud, äärtes peenemaks minnes, köieniitide otsad on peeneks kulunud /kd 2 tl 37-41/. Kohtuarstliku ekspertiisiakt nr. 328, mille kohaselt poisslapse V. B surma põhjustas aju-kolju kinnine tömp trauma, millega kaasusid koljuluude murd, verevalandused kelmete alla ja peaaju vatsakestesse. V. B surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati järgmised vigastused: parema oimuluu hulgikillunenud murd, kuklaluu joonmurd vasakul, pehmekelmealune verevalum vasakul oimusagaral, veri peaaju vatsakestes, verevalumid pea pehmetes kudedes, nahamarrastused näol, rindkerel ja jäsemetel. Kõik surnukehal leitud vigastused olid elupuhused ja tekkisid üheaegselt kõva tömbi eseme toimel libisevast löögist vastu karedat piirdumata kontaktpinda vertikaalses asendis kannatanu näo, pea, rindkere parema poole ja parema ülajäseme piirkonda, mida tõestavad iseloomulikud nahamarrastused paremal pool näol, rindkerel ja paremal ülajäsemel, järgneva kukkumisega lamedale pinnale. Pärast vigastuste saamist kannatanu V. B ei liikunud, mida tõestab vertikaalsete verenirede puudumine näol ja riietusesemetel /kd 2 tl 42-53/. Elamus paikneva mitteeluruumi Omaniku 1.augusti 2003.a. leping mitteeluruumide hooldustöödes osalemiseks, mille kohaselt korteriühistu kohustub hoida elamut kasutuskõlblikus seisukorras, teostama ehituskonstruktsioonide, katuse, vihmaveerennide ja muude hoone osade hooldust ja remonti. Teostama järgmiste tehniliste süsteemide hooldust ja remonti: soojussõlme, elamu ühiskasutuses olevad külmavee torud, ühiskasutused olevad kanalisatsioonitorud, piiritlusakti järgi elektrivarustuse süsteemid, ventilatsioonid, hoone ühtset küttesüsteemi. Tagada hoolduses olevate tehnosüsteemide avariiolukordade likvideerimine. Teostama elamuga piirneva maaala sanitaarpuhastustööd. Esitama Omanikule arve hooldus- ja kommunaalteenuste eest. Omanik on kohustatud: Kasutama mitteeluruumi arvestades elamu omanike ning elamus paiknevate elu- ja mitteeluruumide valdajate huve, mitte teostama ilma vastavate omavalitsusorganite kirjaliku loata ruumis ümberplaneeringuid, välisfassaadi muutmist, ruumis olevate maja tehniliste süsteemidega ühendatud seadmete ümberpaigutust või uute seadmete paigaldamist, kandma elamu hooldus- ja remondikulusid vastavalt mõttelisele osale, tagama Ühistu esindajatele vaba juurdepääsu Omaniku ruumi läbivatele majasisestele kommunikatsioonidele remonditööde teostamiseks. Omanik kohustub tasuma hooldamise eest. On märgitud hooldustasud, sh insenerivõrkude ja ehituskonstruktsioonide hooldus – 0,54 krooni m2 /kd 2 tl 54-55/. OÜ R ja OÜ A äriregistri väljavõtted, kus on märgitud nii tegevusala, kui ka juhatuse liikmed: OÜ R juhatuse liige on alates 2003 aastast Ljudmilla Altuhhova, alates 2006 aastast ka S A , muudatused olid kantud registrisse 2008.a jaanuaris, seoses tema surmaga 2007.a veebruaris siis vastavalt sellele alates 2007.a veebruarist S A juhatuse liige enam ei saanud olla. Alates 2008.a sai juhatuse liikmeks I A , ning järelikult ajavahemikul 2003 kuni 2006 oli Ljudmilla Altuhhova ainuisikuline juhatuse liige. Alates 2006 veebruar kuni 2008 jaanuar oli Ljudmilla Altuhhova ainuisikuline juhatuse liige /kd 2 tl 56-68/. Tõend registrist, mis tõendab, et S A suri 22.02.2007.a /kd 2 tl 69/. Maakohtu seisukoht Kuulanud ära süüdistatav, kannatanu, tunnistajad, uurides asja materjale, kohus tuleb järeldusele, et Ljudmilla Altuhhova süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud kõikide kohtuistungil uuritud tõenditega kogumis. Kohtuliku uurimisega on tuvastatud: Ljudmilla Altuhhova, olles OÜ R juhatuse liikmeks, 30.06.
3. aastal soetas OÜ’lt A kauplust laoruumidega, mis asus hulgakorterilise maja aadressil xxx esimesel korrusel, mida kinnitatakse 30.06.
4. a ostu-müügilepinguga. Mitteeluruumi soetamise momendist L. Altuhhova oli nimetatud ruumide ainukeseks omanikuks. Kohtule on esitatud äriregistri väljavõte, mis kinnitab, et Ljudmilla Altuhhova on OÜ R ainuke juhatuse liige alates
5. aastast, tema abikaasa astus juhatusse ainult
6. aastal. Peale abikaasa surma alates
7. aasta veebruarist süüdistatav on OÜ R ainuke juhatuse liige. 01.04.
8. a äriruumi üürilepingu järgi OÜ R juhatuse esimehe Ljudmilla Altuhhova isikus on andnud OÜ’le A rendile soetatud kaupluse aadressil xxx ruume, mille fassaadil asus antud ruumide juurde kuuluv tõstemehhanism (metallist tross, mille otsas rippus raudbetooni ballast). Kuid, üleandmis-vastuvõtuaktiga on antud rendile ainult kaupluse ruumid, tõstemehhanism ei ole üle antud /köide 2, toimiku lk 14-17/. 28.07.
9. aastal kell 16.40 tõstemehhanismi metallist tross katkes ning raudbetooni ballast (vastukaal) kukkus, selle kukkumise tulemusena alaealine V B (sünd.
10. a) sai libiseva löögi vastu pead, nägu ja rinda, mis tõi kaasa lapse surma. Kohtuistungil süüdistatav Altuhhova ei tunnistanud end süüdi antud paragrahvi järgi. Süüdistatava ütlused omasid ulatuslikku iseloomu, mille sisu seisnes selles, et, olles OÜ R juhatuse liikmeks, faktiliselt asju ei ajanud, „see oli pereäri“, seetõttu ettevõtteid juhtis abikaasa, tema aga aitas teda, kirjutades dokumentidele (lepingutele) alla. Tõstemehhanism oli antud rendile OÜ’le A koos ruumidega. Süüdistatav ei välistanud, et ka Korteriühistu vastavalt
11. aasta lepingule pidi hoidma tõstemehhanismi korras. Süüdistatava Altuhhova ütlused on mitteveenvad, paljasõnalised ning ei ole tõendatud nende tõenditega, mis olid uuritud kohtu poolt. L. Altuhhova ütlused selle kohta, et tema oli juhatuse liikmeks nominaalselt, kuid mingeid asju ei ajanud, lükatakse ümber M. V ütlustega, kes selgitas, et S. A ning L. Altuhhova tegelesid enda ettevõtete juhtimisega, tunnistaja A. M ütlustega, kes kinnitas kohtus, et Leping maja hooldamises osalemise kohta oli allkirjastatud L. Altuhhovaga ning kõik majanduslikud tülid korteriühistu lahendas mitte S. A , vaid nimelt süüdistatava L. Altuhhovaga. M ütlused kinnitatakse kohtu poolt uuritud Lepinguga hooldamises osalemise kohta, mis on allkirjastatud L. Altuhhova poolt. Tunnistaja K on andnud kohtus ütlusi, et küsimus xxx tänaval asuvate mitteeluruumide rendi kohta otsustati L. Altuhhovaga, antud ütlused leiavad tõendamist ka asja materjalidele lisatud Rendilepinguga, mis on samuti allkirjastatud L. Altuhhova poolt. Tunnistaja mäletab, et enne lepingu sõlmimist just Altuhhova näitas temale xxx asuvaid mitteeluruume / köide 2, 17.09.
12. a kohtuistungi protokolli lk 8/. Antud tõendid lükkavad ümber süüdistatava väiteid, et tema ei ajanud OÜ R asju. Tunnistaja ütlused ning L. Altuhhova poolt allkirjastatud dokumendid annavad alust väita, et L. Altuhhova juhtis OÜ R , oli xxx asuvate mitteeluruumide omanikuks, andis ruume rendile ning otsustas kõike küsimusi, mis olid seotud ning tulenesid rendilepingu tingimustest, samuti ka Lepingust maja hooldamises osalemise kohta. Seega alates
13. aastast Altuhhova juhtis enda ettevõtet ning sõlmis selle nimelt lepinguid, kuna nendel on olemas tema allkiri.
14. aastal Altuhhova isiklikult sõlmis lepingut KÜ’ga xxx Ühistu poolt mitteeluruumide hooldamises osalemise kohta. Kohus hindab Altuhhova väidet selle kohta, et tema üldse ei tegelenud OÜ R juhtimisega, kui süüdistatava soovi vabastada end vastutusest ning vältida karistust, kuna need Altuhhova väited ei vasta tegelikkusele ning lükatakse ümber nii tunnistajate M , K , V ütlustega, kui ka muude tõenditega, nimelt juriidiliste dokumentidega. Kohus juhib tähelepanu sellele asjaolule, et
15. augusti
16. aasta Lepingus elumajas asuva sisseehitatud mitteeluruumi omaniku maja hooldamises osalemise kohta, mille kohaselt Korteriühistu oli kohustatud: hoidma elumaja ekspluatatsiooniks sobivas seisukorras, teostada ehituskonstruktsioonide, katuse, katuse vihmaveerennide ning hoone muude osade hooldust ja remonti, s.t. Lepingus maja hooldamises osalemise kohta ei ole märkusi tõstemehhanismi kohta. Maja xxx juhatuse esimees M selgitas, et maja ehituskonstruktsioon on maja koostisosa: katus, seinad, trepid, vahelaed, vaheseinad, vundament. Tõstemehhanism, millest käib jutt, kuulub kaupluse tehnoloogilise seadmestiku juurde ning ei kuulu maja konstruktsiooni juurde. Lepingu lisas märgitakse hooldamise hinnad, iseäranis insenerivõrkude ja ehituskonstruktsioonide hooldamise eest, mis tõendab M selgitusi. Seega, Altuhhova väited Korteriühistu kohustusest hoidma tõstemehhanismi korras vastavalt
17. aasta lepingule on paljasõnalised, kuna lepingus ning lepingu lisas ei ole märgitud tõstemehhanismi hooldamise kohta. Kohus, analüüsides tõendeid, tuli järeldusele, et süüdistatav oli mitteeluruumide omanikuks, lahendas kõike küsimusi ruumide rendile andmise kohta, juhtis OÜ R , kuna suuremat osa ajast oli ainukeseks juhatuse liikmeks. Soetades kaupluse ruume, süüdistatav omandas ka maja fassaadile paigaldatud tõstemehhanismi keldris asuvatesse laoruumidesse viivate luukide avamiseks. Tõstemehhanism oli kinnitatud hoone fassaadile ning kujutas endast vintsul rippuvaid trosse (metallpunutisega trossid), millel asusid raudbetoonist vastukaalud. Tõstemehhanism hakkas tööle elektriajamiga. Süüdistatav näitas kohtus, et pärast ruumide soetamist OÜ A ei andnud temale üle mingit tehnilist dokumentatsiooni xxx asuvate mitteeluruumide kohta, nende ruumide üleandmise akt koostatud ei olnud ning tema just nagu ei vaadanud soetatud ruume üle. Süüdistatav väitis, et üldse ei teadnud, et maja fassaadil on olemas tõstemehhanism keldris asuvatesse laoruumidesse luukide avamiseks. Kuid, soetades ruume, Altuhhova pidi saama kogu vajalikku tehnilist dokumentatsiooni ning võtta ruume vastu vastuvõtuaktiga, seahulgas ka tehnilist dokumentatsiooni, mis kinnitab tõstemehhanismi korrasolekut. Nagu kohtus selgus, ta seda ei teinud. Kui omanik ei tea tõstemehhanismi olemasolust, siis on loogiline, et ta ei teosta selle tehnilist hooldust. Järelikult, tunnistaja K ütlused selle kohta, et OÜ A rentis ainult esimese korruse ruume, keldris olevaid laoruume nad ei rentinud, ei tekitanud kahtlusi. K selgitas, et tõstemehhanismi ei ole keegi neile rendile andnud, ning järelikult keegi seda tõstemehhanismi ei kasutanud. Mingit tõstemehhanismi puudutavat tehnilist dokumentatsiooni Altuhhova rentnikule OÜ A ei ole üle andnud. Süüdistatav antud fakti ei eitanud. Altuhhova poolt allkirjastatud rendilepingus ei ole andmeid tõstemehhanismi rendile andmise kohta. Tõstemehhanism ei ole ruumide osa, sellele kohaldatakse Masina ohutuse seaduse erinõudeid ning tõstemehhanism oli vaja üle anda koos kõige vajaliku tehnilise dokumentatsiooniga. Ruumide omanik oli kohustatud teadma tõstemehhanismi olemasolust ning pidi vastutama oma vara tehnilise seisukorra eest. Kuid, Altuhhova ei teadnud, et maja fassaadil on olemas tõstemehhanism keldris asuvatesse laoruumidesse luukide avamiseks. Ei ole võimalik anda rendile mehhanisme, mille olemasolust omanik ei kahtlusta. Sellest tuleneb, et süüdistatav ei võtnud kasutusele mingeid meetmeid antud mehhanismi tehnilise korrasoleku hoidmiseks. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on fikseeritud, et kolmanda ballasti pinnal oli eraldunud killu jälg, ballasti otsalt on leitud heledad lühikesed juuksed. Maja lähedal asuvast ballasti otsast kulgeb metalltross, trossi otsad on ebaühtlased, millel on selgelt väljendunud rooste- ja katkemise jäljed, metallpunutise alt on näha köis, mis on samuti roostes, köieotsad on ebaühtlased ja mädanenud. Vaatluse käigus on pildistatud, võib näha, millises seisukorras oli ballast ja tross, samuti hoone fassaadile kinnitatud vints. Antud tõendid võimaldavad teha järeldust sellest, et omanik ei jälginud trossi tehnilist seisundit ja töökorras olekut, mis põhjustaski trossi katkemise, mille tagajärjel sai ballastiga surmavalt vigastada laps. Trossi osa on lisatud asitõendina kriminaalasja juurde. Kohtumeditsiinilise ekspertiisi nr. 328 kohaselt viibis V. B ballasti kukkumisel vertikaalasendis ning surma põhjuseks oli peakolju luu murd peaajukelme-aluse verevalumiga. Antud asjaolu lükkab ümber kaitsja põhjendusi, et laps oleks ballasti peal sõitnud, kuna vigastuse iseloom oleks olnud teine. Tunnistaja A B , kes oli tol hetkel kohapeal, lükkab täielikult ümber kaitsja põhjendusi sellest, et V. B kiikus ballastil. Nõuded masinatele on reguleeritud 13.11.2002 vastu võetud ja
18. a jõustunud Masina ohutuse seaduses. Antud seadus kehtis 28.07.2007 asetleidnud sündmuse ajal. Masina ohutuse seadust kohaldatakse masinatele, masinate vahetatavatele seadmetele, ohutusseadistele, tõstmise abiseadistele, kettidele, trossidele ja lintidele jne. Kuna L. Altuhhova oli mitteeluruumide omanikuks, samuti ka keldris asuvatesse laoruumidesse luukide avamiseks ettenähtud tõstemehhanismi omanikuks, siis vastavalt Masina ohutuse seaduse (mis kehtis kuriteo toimepanemise momendil) § 13 lg 2 omanik peab täitma antud seaduse § 12 lg 1 sätestatud nõudeid, nimelt tagama nõuetekohast paigaldamist ja hooldamist ning ettenähtud otstarbel ja mõistlikult ettenähtavatel tingimustel kasutamist, et see ei ohustaks inimeste tervist, ohutust ega vara või keskkonda. Seega Seaduse mõttes omanik peab teada, et masin võib olla võetud kasutusele ning kasutada, kui see on paigaldatud vastavalt nõuetele, see hooldatakse ja kasutatakse ettenähtud otstarbel ning ei ohusta inimeste tervist ja vara. Antud seaduse kohaselt tõstemehhanismid peavad olema hooldatud ja läbinud tehnilise kontrolli. Need seaduse nõuded ei olnud täidetud Altuhhova, kui mitteeluruumide ja tõstemehhanismi omaniku, poolt. Kinnisvara kuulub juriidilisele isikule ning Altuhhova oli juhatuse liikmeks. Tema ei täitnud enda kohustusi (ei kontrollinud, ei hoidnud ehitist korras), kuid kinnisvara ja ehitise omanikuna oli kohustatud seda tegema. Vastavalt Ehitusseaduse § 29 lg 1 p 4 ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel, sealhulgas takistama juurdepääsu varisemisohtlikule või muude lagunemistunnustega ehitisele kuni selle lammutamiseni või korrastamiseni ja paigaldama sellise ehitise ümber hoiatussildid. Tunnistaja E U , Narva Linnavalitsuse ehitusjärelevalve osakonna spetsialist, on näidanud kohtus, et osakond on teadlik antud õnnetusjuhtumist, kuid ehitusjärelevalve ei teosta järelevalvet mehhanismide üle. Ehitusseaduse § 29 mõttes ehitise ohutuse eest /vastavalt ka ehitisele paigaldatud mehhanismi eest/ kannab vastutust ehitise omanik. Hinnates L. Altuhhova ütlusi, kus ta selgitas kohtule, et ei teadnud Võidu 15 hoonel oleva tõstemehhanismi olemasolust, ning tunnistaja K ütlusi, kus ta selgitas, et tõstemehhanismi ei ole tema kasutusse üle antud, mida kinnitavad ka üürileping ja mitteeluruumide üleandmise akt, siis vastutus nimetatud mehhanismi tehnilise seisukorra eest lasus OÜ R omanikul, kelleks oli juhatuse ainuliige Ljudmila Altuhhova. Tõstemehhanism oli pärast lapse surma demonteeritud just nimelt OÜ R poolt. Vastukaalu kukkumise põhjuse tuvastamisel võtab kohus arvesse ka tunnistaja A. B ütlusi selle kohta, et kannatanu ei kiikunud tõstemehhanismi vastukaaluga, kuid mingil hetkel tross katkes ja vastukaal (ballast) kukkus kannatanule peale. Kohus arvab, et vastukaalu kukkumise põhjuse kindlakstegemiseks ei ole vaja teha tehnilist ekspertiisi, ning tugineb kohtu poolt uuritud sündmuskoha vaatlusprotokollile ja asitõendite vaatlusprotokollile, millistest nähtub, et kolmandal vastukaalul on kild ära, vastukaalu otsast on leitud heledad lühikesed juuksed. Hoonele lähedasema vastukaalu otsast jookseb metallist tross, trossi otsad on ebaühtlased, rooste ja katkemise jälgedega; metallist mähise alt paistab roostes köis, köie otsad on ebaühtlased ja kõdunenud. Surma põhjustamine ettevaatamatusest on mitteehtne tegevusetusdelikt, kuna seda saab toime panna nii tegevuse kui ka tegevusetusega. Ehtsa tegevusetusdelikti korral on süüteokoosseisus karistatava teona konkreetselt kirjeldatud tegevusetust ning täiendavaid karistatavuse aluseid pole vaja teo kvalifikatsioonis välja tuua. Karistusseadustiku § 13 näeb ette isiku vastutuse tegevusetuse eest juhul, kui isik oli õiguslikult kohustatud seaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma. (RKKKo 3-1-1-99-09 p 18) Arvestades seda, et vastavalt

§ 13

lg 1 isik vastutab tegevusetuse eest, kui ta oli seaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma õiguslikult kohustatud, siis jättis süüdistatav L. Altuhhova täitmata masina ohutuse seaduse (13.11.2002) § 12 lg 1 sätestatud nõudeid – ei taganud tõstemehhanismi ohutust ja perioodilist tehnilist järelevalvet, ei kontrollinud tõstemehhanismi korrasolekut ning hoolimata sellest, et tõstemehhanismi ei kasutatud aastaid, ei demonteerinud seda, ehkki oli kohustatud neid nõudeid järgima, et hoida ära 28.07.2007 saabunud tagajärjed, kui tross katkes ja raudbetoonist ballast (vastukaal) kukkus, mille tulemusena alaealine V B (sünd. 1995) sai libiseva löögi vastu pead, nägu ja rinda, mis tõi kaasa lapse surma. Kohus nõustub sellega, et L. Altuhhovale esitatud süüdistuse tegevusetusega surma põhjustamises kvalifitseerimisel tuleb viidata

§ 13

lg-le 1, kuid leiab, et see puudus ei riiva süüdistatava kaitseõigust, kuna Altuhhovale on esitatud konkreetne süüdistus, kus on osutatud tema tegevusetuse tunnustele (ei taganud ehitise korraspidamist, ei taganud tõstemehhanismi ohutust ja perioodilist tehnilist järelevalvet, ei kontrollinud tõstemehhanismi korrasolekut), mille tulemusena saabus alaealise V B surm. Nimetatud puudus ei ole kriminaalmenetluse seadustiku oluline rikkumine, millele viidatakse ka 23.11.2009 Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-99-09. Kohtuarstliku ekspertiisi nr 328 eksperdiarvamuse kohaselt kannatanul oli aju-kolju kinnine tömp trauma, millega kaasusid koljuluude murd ning verevalandused kelmete alla ja peaaju vatsakestesse, kõik vigastused olid elupuhused ja tekkisid üheaegselt kõva tömbi eseme toimel libisevast löögist vastu karedat piirdumata kontaktpinda vertikaalses asendis kannatanu näo, pea, rindkere parema poole ja parema ülajäseme piirkonda. Tunnistaja B ütlused on kooskõlas kohtuarstliku ekspertiisi eksperdiarvamusega ning kinnitavad seda järeldust, et vastukaalu kukkumise hetkel kannatanu ei kiikunud vastukaaluga, vaid asus vertikaalses asendis vastukaalu all. Seega hinnates kõiki tõendeid kogumis on kohtul alust väita, et vastukaalu kukkumine oli tingitud köie ja trossi, millega vastukaal oli kinnitatud, metallist mähise vananemisest. Sarnaselt tahtliku süüteoga moodustavad ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline seos, kus tegu on eeldus, ilma milleta tagajärg ei saabuks (vt ka RKKKo nr 3-1-1-11-01). Põhjusliku seose vahe tegevuse ja tegevusetuse puhul seisneb selles, et aktiivse kuritegeliku käitumise puhul isik ise loob üldohtlike tagajärgede saabumiseks vajalikud eeldused ning passiivse kuritegeliku käitumise puhul isik laseb selliste tagajärgede olemasolevatel tingimustel realiseeruda hoolimata sellest, et ta oleks pidanud ja võis need ennetada. Süüdistatav Ljudmila Altuhhova ei teostanud tegevusi, mida ta oli juriidiliselt kohustatud teostama – ei taganud ehitise korraspidamist, ei taganud tõstemehhanismi ohutust ja perioodilist tehnilist järelevalvet, ei kontrollinud tõstemehhanismi korrasolekut, ei demonteerinud seda, s.t Altuhhova lasi selliste tagajärgede /alaealise surm/ olemasolevatel tingimustel /mehhanismi mittekorrasolek/ realiseeruda hoolimata sellest, et ta oleks pidanud ja võis need ennetada. Altuhhova, kes jättis seadusega nõutud tegevused teostamata, põhjustas teise inimese surma ettevaatamatusest, millele järgneb kriminaalvastutus

§ 13

lg 1 –

§ 117lg 1 järgi.

Altuhhova ettevaatamatus väljendus hoolimatuses (

§ 18

lg 3), s.t ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Seega süüdistatava Altuhhova poolt toime pandud kuriteo objektiivne ja subjektiivne külg on kohtu poolt tuvastatud kõikide kohtulikul uurimisel uuritud kriminaalasja materjalidega kogumis. Kohtul ei ole alust mitte uskuda kannatanu B ning tunnistajate B , F , K , V , U ja M ütlusi, sest nende ütlused on järjekindlad, loogilised ning on kooskõlas omavahel ja kriminaalasja materjalidega. Kohus jätab süüdistatava Altuhhova ütlused tõendite nimekirjast välja, sest tema ütlused on vastuolulised – Altuhhova tunnistas lepingute allkirjastamist nende sõlmimise hetkel, kuid samas eitas seda fakti, et just tema sõlmis firma R nimel lepinguid, ning viitas abikaasale („abikaasa sõlmis lepinguid, aga tema pani allkirja, et kontrollis lepingu“). Altuhhova ütlused on vastuolus ka tunnistajate ütlustega. Altuhhova süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse toimepandud kuriteo raskust, süüdistatava suhtumist toimepandud teosse, süüdistatava isikut ja kriminaalasja tehiolusid. Kuivõrd Altuhhova on kohtulikult karistamata isik ja pani toime teise astme kuriteo, jõuab kohus järeldusele, et tema suhtes on võimalik kohaldada tingimuslikku karistust. Kuid kuna kuriteo tagajärjel sai hukka alaealine laps, valib kohus karistuse üle sanktsiooni keskmise määra. Kohus teeb kohtuotsuse ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 309-315. Galina Jasnjuk Kohtunik /allkiri/ Tõlgid Valentina Michelson, Olga Abakumova ja Diana Arhipova on hoiatatud vastutusest

§-de 318, 321 järgi. Marina Davõdovitš vanemtõlk /allkirjastatud digitaalselt/