Obsah (4)

§ 113§ 76§ 100§ 101

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-12-48754 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2013, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi AS Starman hagi A. P.i vastu 356, 73 e

§ 113

lg 1 ja üldtingimuste p 10.1 palub hageja kostjalt välja mõista lisaks põhinõudele ka viivis 178, 34 eurot. Hageja nõue on kokku 356, 73 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Vastuseks kostja viitele lepingu tingimuste p 7.1.4, selgitab hageja et p 7.1.4 on märgitud AS Starman õigus piirata teenuste kasutamist, mitte kohustus. Kostja sellekohane väide on alusetu. Lepingu sõlmimisel andis kostja aadressi, kuhu arved saadeti. Hagejal ei olnud enne kohtumenetlust informatsiooni kostja viibimiskoha kohta. Tulenevalt lepingu p 5.2.2 oli kostjal kohustus informeerida hagejat enda isiku- või kontaktandmete muutumisest. KOSTJA VASTUVÄITED 2.Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja märgib, et lepingu üldtingimuste p 7.1.4 kohaselt oli Starmanil õigus ja kohustus piirata kliendi suhtes lepingu alusel teenuse osutamist kui klient on hilinenud tasumisega üle 14 päeva. Kostja vahistati ning eeltoodud lepingu punktist tulenevalt eeldas kostja, et hageja lõpetab talle teenuse osutamise. Kui arve esitati kostjale 30.10.2009 ja selle tasumise tähtaeg oli 15.11.2009, siis ei saanud pärast 15.11.2009 hageja jätkata kostjale teenuse osutamist. Kostja leiab, et arvestades talle esitatud arveid ning lepingutingimusi, võlgneb ta Starmanile kõige rohkem 68 krooni. KOHTUISTUNG

1. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja esindaja selgitas, et teenust hakati kostjale piirama detsembris 2009.a. Starman võib osaliselt teenuse välja lülitada, lõpetamise otsustab see isik, kes kliendiga tegeleb. Kostja märkis, et 16.10.2009 oli ta juba vahi all ning kolme aasta jooksul ei saanud vanglast kellelegi helistada. Kostja jäi seisukohale, et võlg hageja ees võib olla maksimaalselt 68 krooni. Ka lepingu sõlmimisel selgitati kostjale, et võlgu jäädes piiratakse teenuse osutamist. 2 Kostjale esitati arveid 5 kuu vältel pärast võlgnevuse tekkimist. Kostja tunnistab kahe kuu arveid aja eest, mil viibis veel vabaduses. Viivisenõuet ei tunnista, kuna talle ei olnud teada, et teenuse osutamist talle ei piiratud. Digiboksi ei olnud võimalik tagastada kuna viibis kinnipidamiskohas. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus rahuldab hagi.
3. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 10.09.2009 sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingust nr L-505256, millega hageja kohustus osutama kostjale telekommunikatsiooni teenuseid (tl 10) ning andma kostjale kasutamiseks modemi (tl 11). Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma vastavalt hageja esitatud arvetele (lepingu üldtingimuste p 9.6).
4. Kostja ei vaidlusta, et arved on tasumata. Kostja on seisukohal, et kuna ta oktoobrist 2009 viibib vahi all, oleks hageja lähtudes lepingu p 7.1.4 pidanud piirama talle teenuse kasutamist. Kuna Starman seda ei teinud, on hageja ise vastutav tekkinud võlgnevuse eest.
5. Tulenevalt võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostjale teenuseid osutanud ning modemi kostja kasutusse andnud. Samuti on hageja esitanud kostjale arved osutatud teenuste eest tasumiseks. Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja oma nõustumust lepingu(te) lahutamatuks lisaks olevate üldtingimustega. Üldtingimuste kohaselt leppisid lepingupooled muuhulgas kokku alljärgnevas: - kostja kohustub teenuste eest tasuma arvel näidatud tähtajaks (üldtingimuste p 9.6); - informeerib hagejat koheselt enda isiku – või kontaktandmete muutumisest, samuti muudest asjaoludest mis võivad takistada või mõjutada lepingu ja üldtingimuste nõuetekohast täitmist (p 5.2.2); - arve mittesaamine ei vabasta arve tähtajalise tasumise kohustusest (p 9.5). Eelnimetatud tingimustest tulenevalt on kostja vastutav oma viibimiskoha muutumisest informeerimata jätmisest tingitud tagajärgede eest. Kostja väide, et tal puudus võimalus vanglast hagejat informeerida, ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetav. Isegi juhul, kui kostja suhtes kehtis helistamis- ja sõnumite saatmise keeld, oli kostjal võimalus suhelda advokaadiga ning seega võimalus edastada info hagejale kaitsja vahendusel. Kui kostja otsustas riigi poolt määratud kaitsjast keelduda, oli see tema enda valik. Hagejal ei olnud maksete mittelaekumisel kohustust kontrollida, kas kostja elab lepingu sõlmisel esitatud aadressil ning kas kasutab teenust ise või teevad seda kolmandad isikud. Kostjal oli kohustus maksed tasuda või informeerida hagejat asjaoludest, mis takistavad kohustuse täitmist. Alusetu on kostja arvamus, et arve tasumata jätmisel rakendub automaatselt teenuse piirang. 8. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et üldtingimuste p 7.1.4 tulenes hageja kohustus võlgnevuse korral piirata teenuste kasutamist. 3 Hageja märgib õigesti, et üldtingimuste p 7 .1 sätestab Starmani õigused sh 7.1.4 õiguse piirata kliendi suhtes teenuse osutamist. Kohustused tulenevad p 7.2. 9.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi 3. lõike kohaselt loetakse kohust täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vaidlust ei ole selles, et hageja esitatud arved (nr A-14169384, A-14000252, A-13769139, A13604981, A-13511961, NA-13401) on kostja poolt tasumata. Seega on kostja jätnud lepingu p 9.6 tuleneva kohustuse täitmata. Kuna kohustus nõuetekohaselt täidetud ei ole, on tegemist kohustuse rikkumisega (

§ 100), mis annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks.

Võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal

§ 101

lg 1 p 1 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral viivist (§ 101 lg 1 p 6) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (

§ 113lg 1).

Juhindudes

§ 113

lg 1 ja üldtingimuste p 10.1 palub hageja kostjalt välja mõista lisaks põhinõudele viivise 178, 34 eurot. Vastavalt üldtingimuste p 10.1 võib pool nõuda maksetega viivitanud poolelt viivist tähtaegselt laekumata summalt 0,2% kalendripäevas. Hageja arvestuste kohaselt on võlgnikul kogunenud viivis kokku 410, 69 eurot, kuid tegutsedes heas usus vähendab hageja viivise nõuet 178, 34 eurole so põhinõude suuruseni. A. P. ei tunnista viivisenõuet kuna tal polnud väidetavalt võimalik hagejale teadet vahistamisest jätta, samuti arvestas ta lepingu p 7.1.4 kohase teenuste piiramisega. Kostja seisukoht on kohtu arvates põhjendamatu ja alusetu. Viivise nõudeõigus tuleneb kostjapoolsest kohustuse täitmata jätmisest, mitte viidatud lepingupunktist tuleneva hageja õiguse (teenuse piiramine) kasutamata jätmisest.

1. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja mõistab A. P.ilt AS Starman kasuks 356, 73 eurot, millest põhivõlg on 178, 39 eurot ja viivis 178, 34 eurot. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, menetluskulud jäävad seega täies ulatuses kostja A. P.i kanda. 4 Hageja palub TsMS § 177 lg 2 alusel välja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). Kohtunik Evi Kool /allkirjastatud digitaalselt/ 5