Obsah (5)

§ 20§ 40§ 22§ 234§ 232

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 06.09.2013, Tartu Haldusasja number 3-09-1986 Haldusasi Mihh

) § 22 alusel Illuka Vallavalitsusele avalduse (tl 109) Illuka vallas Jaama külas asuva maa enampakkumisega erastamise menetluse algatamiseks. Illuka Vallavalitsus nõustus 25.02.

1. a korraldusega nr 33 (tl 9) Jaama külas asuva Mesilase maaüksuse moodustamise ja erastamisega piiratud enampakkumise korras. Ida-Viru Maavalitsus andis enampakkumise korraldajana 07.06.2002 nõusoleku nimetatud maa erastamise enampakkumise algatamiseks. 09.12.2002 registreeriti Mesilase katastriüksus Riigi Maa-ameti maakatastris.
2. 03.03.
3. a keskkonnaministri käskkirjaga nr 251 „Maa riigi omandisse jätmine“ punktiga 1 jäeti Mesilase maaüksus riigi maareservina riigi omandisse. Otsus avaldati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.03.
4. Vabariigi Valitsuse 09.05.
5. a määrusega nr 139 kehtestati Struuga maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, mille kohaselt kuulub Mesilase maaüksus tervikuna Struuga maastikukaitseala Struuga sihtkaitsevööndisse.
6. M. Potšujev esitas Ida-Viru Maavalitsusele ja Illuka Vallavalitsusele korduvalt päringuid ja pöördumisi eesmärgiga saada informatsiooni erastamise käigu kohta. Ida-Viru Maavalitsus selgitas M. Potšujevile 21.03.
7. a vastuses (tl 8), et seoses 01.01.2003 jõustunud maareformi seaduse muutmise seadusega, ei saa alates 01.01.2003 metsamaa ja põllumajandusmaa erastamiseks korraldada enampakkumisi.
8. M. Potšujev esitas 10.09.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-5), milles palus kohustada Eesti Vabariiki Ida-Viru maavanema kaudu korraldama maa tagastamismenetluse läbiviimine ja lõpetamine õigusaktides sätestatud korras ning kohustada Illuka Vallavalitsust tähtaegselt läbi viima tagastamismenetlus õigusaktides sätestatud korras. Kaebaja väitis, et temal kui maa tagastamise õigustatud subjektil on nõudeõigus, mis realiseerub maa tagasisaamise või seaduses ettenähtud juhtudel kompensatsiooni saamisega. 02.08.2012 esitas M.Potšujev kohtule täiendavad seisukohad, milles kaebaja muutis kohustamisnõude tuvastamisnõudeks. Kaebaja rõhutab, et sai Mesilase maaüksuse riigi omandisse jätmisest teada vastustajate vastusest kaebusele.

§ 20

lg-st 1 tulenevalt saab maad erastada üksnes juhul, kui seda ei jäeta riigi omandisse. Seega ei ole kohustamisnõue asjakohane, sest vastustajatel ei ole enam võimalik kohustamisnõuet täita. Kaebaja palub tuvastada vastustajate tegevusetuse õigusvastasus Mesilase maaüksuse piiratud enampakkumisega erastamise läbiviimisel. Kaebaja põhjendatud huvi on hiljem kahju hüvitamise kaebuse esitamine vastustajate vastu. 6. Kaasatud haldusorganina esitas Maa-amet 25.05.2012 oma seisukohad (tl 100-108), milles ühtlasi selgitas maa erastamise protsessi piiratud enampakkumisel. Maa-amet märkis, et 2 maaüksuse nr 37 osaline mittetagastamine võib omada teatud tähendust ka piiratud enampakkumisega erastamise menetluses Mesilase maaüksuse osas. Kaebaja poolt taotletav maa võib Maaüksuse nr 37 tagastamise toimiku materjalidest nähtuvalt sisaldada Narva jõe tagusel Virumaal asuvat lahustükki. Narva jõe tagusel Virumaal maad omanud isikutel, kellelt sealne maa-ala ebaseaduslikult võõrandati, on maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse (edaspidi

MS muutmise seadus) § 14 lõike 5 kohaselt õigus erastada maad Ida-Virumaal piiratud enampakkumisel. Nimetatud sätte õigustatud subjektidel ei ole maa piiratud enampakkumisel erastamisel sihtotstarbelisi piiranguid. Maa-amet selgitas, et tulenevalt Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 268 kinnitatud „Maa enampakkumisega erastamise korra“ (edaspidi Kord) punktist 11 loetakse piiratud enampakkumine algatatuks maavanema pöördumisest vastava avaldusega katastriüksuse moodustamiseks pädeva isiku või organi poole. Mesilase maaüksus registreeriti maakatastris 09.12.2002, seega tuleb piiratud enampakkumine lugeda algatatuks. Vastavalt Korras ettenähtule on Ida-Viru Maavalitsus pärast katastriüksuse registreerimist tellinud Mesilase maaüksusel asuva kasvava metsa hindamise OÜ-lt Eesti Metsakorralduskeskus. Kasvava metsa hindamise akt on vormistatud 28.04.2003. Piiratud enampakkumisega erastamist aga Mesilase maaüksuse osas välja kuulutatud ei ole, seega on piiratud enampakkumise menetlus peatunud.

§ 40

lg 2 kohaselt (kuni 27.11.2005 kehtinud redaktsioonis) võeti avaldusi maa piiratud või avalikul enampakkumisel erastamiseks vastu

1. aasta
2. detsembrini, mistõttu jäi Mesilase maaüksuse maakatastris registreerimise ja avalduste vastuvõtmise lõpptähtaja vahele 387 päeva, s.o rohkem kui 1 aasta. Ka kasvava metsa hindamise akti vormistamisest 28.04.2003 jäi avalduste vastuvõtmise lõpptähtajani piisavalt aega, et piiratud enampakkumine välja kuulutada. Seega on Ida-Viru Maavalitsuse 21.03.2005 kirjas märgitud seisukoht ekslik. Siiski ei riku menetluse lõpule viimata jäämine kaebaja subjektiivset õigust temale huvipakkuva maatüki omandamiseks, sest seda õigust ei olnud tal veel tekkinud.
3. Halduskohus jättis 17.09.
4. a otsusega (tl 155-159) M. Potšujevi kaebuse rahuldamata. Kohus selgitas, et M. Potšujevil on maa tagastamise õigustatud subjektina nõudeõigus ainult maaüksuse nr 37 osas, millest 12,28 ha on tagastatud ja 1,12 ha eest on välja mõistetud kompensatsioon. 1,12 ha maa mittetagastamise aluseks on Illuka Vallavalitsuse korralduses nr 34 toodud põhjus, et maad ei leidu Eesti skemaatilisel kaardil (tl 110). Kohtule esitatud materjalide põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, kas kaebaja on maaüksuse nr 37 osas mittetagastatava maa eest arvestatud kompensatsiooni ka reaalselt kätte saanud või mitte. Kui kaebaja on talle määratud kompensatsiooni ka reaalselt kätte saanud, siis ei ole kaebajal mingit alust väita, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise menetlus on jäänud lõpetamata. Kohus rõhutab, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine ja maa piiratud enampakkumisega erastamine on kaks erinevat menetlust. Kaebajal ei ole seaduslikku alust väita, et talle Ida-Viru Maavalitsuse komisjoni 13.01.1998.a otsusega nr 4-213 antud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise nõudeõigus on aluseks maa piiratud enampakkumisega erastamiseks. Halduskohus selgitas, et maaüksuse nr 37 osaline mittetagastamine 1,12 ha ulatuses võib siiski omada teatud tähendust ka piiratud enampakkumisega erastamise menetluses Mesilase maaüksuse osas. Maaüksuse nr 37 tagastamise toimikus sisalduvast dokumendist (tl 112-113) nähtuvalt võis kaebajale tagastamisele kuuluv maa sisaldada Narva jõe tagusel Virumaal asuvat lahustükki. Maareformi seaduse ja

MS muutmise seadus § 14 lõike 5 kohaselt on M. Potšujevil sellisel juhul õigus erastada maad Ida-Virumaal piiratud enampakkumisel. Tartu Halduskohus asus seisukohale, et Ida-Viru Maavalitsus on asjaolusid ebaõigesti hinnanud ning asunud ekslikule seisukohale, et piiratud enampakkumise menetlust ei olnud 3 võimalik 01.01.2003. jõustunud seaduse muudatuse tõttu lõpule viia. 15.03.2003 jõustunud maareformi seaduse muutmise seadusega täiendati

§-i 40, mille lõike 2 kohaselt (kuni 27.11.2005 kehtinud redaktsioon) sai avaldusi maa piiratud enampakkumisel erastamiseks vastu võtta kuni 31.12.2003. Nimetatud tähtaeg on kehtestatud avalduste esitamiseks maa enampakkumisega erastamisel osalemiseks nende maaüksuste suhtes, mille osas on enampakkumise toimumise päev selleks ajaks välja kuulutatud. Seega oleks saanud Mesilase maaüksuse osas piiratud enampakkumise välja kuulutada. Kohus täpsustas, et isegi, kui kaebaja kuulub piiratud enampakkumisel osalemise õigust omavate isikute ringi ning kaebaja on esitanud avalduse maa piiratud enampakkumisega erastamise algatamiseks ja erastamise menetlus on jäänud lõpule viimata, ei anna see kaebajale alust väita, et tema subjektiivseid õigusi oleks sellega rikutud. Maa enampakkumisega erastamise algatamiseks avalduse esitamisega ei saanud M. Potšujev eeldada, et ta enampakkumisel ka maa omanikuks saab, sest enampakkumisel erastamisel saab maa omanikuks isik, kes pakub kõrgeimat hinda. Seega on välistatud ka kaebaja kahju hüvitamise nõude esitamise võimalus. Tartu Halduskohus rõhutas ka, et Mesilase maaüksus kuulub Struuga maastikukaitseala sihtkaitsevööndisse.

§ 20

lõike 12 kohaselt ei kuulu looduskaitseseaduses sätestatud kaitsealade sihtkaitsevööndite maa üldjuhul erastamisele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 8. M. Potšujev esitas apellatsioonkaebuse (tl 166-168), milles palus halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada M. Potšujevi kaebus. Alternatiivselt palus kaebaja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks teises koosseisus. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1. a)Tartu Halduskohus on lahendanud vale nõude. Kaebaja on palunud tuvastada vastustajate tegevusetuse õigusvastasust. Tartu Halduskohus on lahendanud kaebaja esialgselt esitatud kohustamisnõude.
2. b)Halduskohtu kohtuotsuse resolutsioon ja põhjendused on vastuolulised. Kohus on tuvastanud enampakkumise läbiviimata jätmise õigusvastasuse, kuid jätnud kaebuse rahuldamata. Kaebaja rõhutab, et piiratud enampakkumise läbiviimata jätmise õigusvastasust on tunnistanud ka Ida-Viru Maavalitsus oma viimases seisukohas. Kaebaja leiab, et õigusvastasuse tuvastamise taotluse rahuldamise aluseks on vaidlustatud tegevusetuse õigusvastasus. Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-94-10 p 19 kohaselt ei saa kohus toimingu õigusvastasuse tuvastamisel jätta kaebust rahuldamata. Tartu Halduskohus on rikkunud HKMS § 162 lg-t 1, mille kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded.
3. c)Kaebaja leiab, et kohtuotsuse põhjendavas osas puuduvad täielikult kohtu enda seisukohad ja analüüs, mis ei ole kooskõlas HKMS § 157 lg-s 1 ega HKMS § 158 lg-s 1 sätestatud nõuetega. 9. Ida-Viru Maavalitsus leiab 12.11.2012 ringkonnakohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl 179-180), et halduskohus on põhjendatult jätnud kaebuse rahuldamata ja kaebaja apellatsioonkaebus on alusetu. Vastustaja põhjendused: 4
4. a)Tartu Halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja taotluse vastustajate tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Kohtuotsuse punktis 22 on kohus selgitanud, et kuna kaebajal ei saanud olla õiguspärast ootust Mesilase maaüksuse erastamiseks piiratud enampakkumise tulemusena, siis ei ole vastustajate tegevusega ega tegevusetusega rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi.
5. b)Kaebaja on meelevaldselt tõlgendanud kohtuotsust selliselt, nagu oleks kohus vastustajate tegevusetuse õigusvastaseks tunnistanud. Samuti ei nõustu vastustaja kaebaja väitega, mille kohaselt on vastustaja 09.08.2012. a vastuses nr 3-2/979-7 tunnistanud, et piiratud enampakkumise läbi viimata jätmine vastustaja poolt oli õigusvastane. Vastustaja nõustus 09.08.2012. a vastuses kaebaja väitega, et vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamine tuleb lõpuni viia erastajate nimekirjade kinnitamise ajal kehtinud õiguse alusel. Kaebaja ei tee aga vahet vaba põllumajandusmaa- ja metsamaa erastamisel ning põllumajandus- ja metsamaa piiratud enampakkumisel erastamisel. Erastajate nimekiri kinnitatakse vaba põllumajandusvõi metsamaa erastamise menetluses. Piiratud enampakkumisega erastamise menetluses ei ole võimalik erastajate nimekirja koostada, kuna erastaja selgub alles pärast enampakkumise läbiviimist.
6. c)Vastustaja leiab, et kohtuotsuse resolutsioon ja põhjendused on omavahel kooskõlas. Kohus on oma seisukohti põhjendanud kohtuotsuse lehekülgedel 4-9. Kohus on otsuses selgitanud, et kuna kaebaja subjektiivseid õigusi ei rikutud, on välistatud ka kaebaja kahju hüvitamise nõude esitamise võimalus. 10. Illuka Vallavalitsus leiab 15.11.2012 ringkonnakohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl 183-184), et kaebus on alusetu ja tuleks jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendused:
7. a)Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kohus ei ole lahendanud küsimust toimingu õigusvastaseks tunnistamisest. Halduskohus on otsuses õigesti selgitanud, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud, mistõttu on välistatud ka kaebaja kahju hüvitamise nõude esitamise võimalus.
8. b)Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus on tuvastanud vastustajate tegevuse õigusvastasuse. Halduskohus on küll tõdenud, et Ida-Viru Maavalitsus on asjaolusid ebaõigesti hinnanud, kuid kohus ei ole öelnud, et Illuka Vallavalitsus oleks õigusvastaselt käitunud. Vastustaja leiab, et halduskohtu viide Ida-Viru Maavalitsuse nö. ekslikule seisukohale ei ole põhjendatud. Halduskohus on vaid tingimuslikult eeldanud ja väljendanud, et kaebaja lahustükk võis asuda Narva jõe tagusel Virumaal. Seda eeldust ei ole halduskohus lõplikult tuvastanud. Otsuse 23. punktis on kohus asunud seisukohale, et Mesilase maaüksus asub tervikuna Struuga maastikukaitsealal.
9. c)Vastustaja on seisukohal, et kaebaja taotlus esitada ka hüvitamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu. HKMS § 46 lg 5 kohaselt võib kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul toimingu tegemisest arvates. Kaebaja käsitluse kohaselt on käesolevas haldusasjas vaatluse all 7-8 aastat tagasi toimunu. Esialgse kaebuse esitas M. Potšujev 2009. aastal ja tuvastamiskaebuse 2012. aastal. Seega on kaebus hilinenult esitatud. HKMS § 46 lg 4 kohaselt võib hüvitamiskaebust esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Maa riigi omandisse jätmise otsus avaldati Ametlikes Teadaannetes 13.03.2006. Seega pidi kaebaja väidetavast kahju tekitanud käitumisest ja kahjust ehk maa 5 kinnistamisest kellegi teise omandisse teada saama 2006. aastal. Vastustaja leiab, et võimalik hüvitamiskaebus on ilmselt aegunud, mis muudaks sellise nõude esitamise perspektiivituks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 12. Käesolevas haldusasjas ei vaidle menetlusosalised õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise üle. Halduskohus märgib otsuses õigesti, et nimetatud menetlus on lõppenud. Küll aga vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas vastustajad olid kaebaja 30.10.2001. a esitatud avalduse, mis puudutas Illuka vallas Jaama külas asuva maa enampakkumisega erastamist, menetlemisel tegevusetud ning kas kaebajal on võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgil põhjendatud huvi vastustajate sellise tegevusetuse tuvastamiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et Mesilase katastriüksus on registreeritud maakatastris 09.12.2002. Pärast katastriüksuse registreerimist on Ida-Viru Maavalitsus tellinud Mesilase maaüksusel asuva kasvava metsa hindamise OÜ-lt Eesti Metsakorralduskeskus ning erastataval maal asuva metsa maksumuse määramise akt on vormistatud 28.04.2003 (tl 34). Sellele järgnevalt ei ole maa enampakkumisega erastamise menetluses toiminguid tehtud. Keskkonnaministri 03.03.2006. a käskkirjaga nr. 251 Mesilase maaüksuse riigi maareservina riigi omandisse jätmine muutis vaidlusaluse maaüksuse enampakkumisega erastamise võimatuks. Seega saab vaidluse all olla vastustajate võimalik tegevusetus vaid ajaperioodil 29.04.2003 kuni 02.03.2006. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja kaebeõiguse osas (I); tuvastab seejärel kohaldamisele kuuluvad õigusnormid (II); selgitab, kas vastustajatele võib ette heita õigusvastast tegevusetust (III) ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuse taotlused (IV). I 13. Kaebaja märgib kaebuse täienduses oma põhjendatud huviks vastustajate tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamisel kahju hüvitamise nõude esitamise soovi. Tartu Halduskohus on kaebust lahendades leidnud, et haldusorganite tegevusetus ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, sest neid ei olnud tal veel tekkinud. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja 30.10.2001 esitatud avaldus maa enampakkumisega erastamise algatamiseks ei saanud kaebajas tekitada ootust ega veendumust, et piiratud enampakkumine erastamise korraldaja poolt üldse välja kuulutatakse, sest enampakkumise väljakuulutamine oleneb sellest, kas tegemist on erastamisele kuuluva maaga ning et enampakkumise tulemusena on just tema see isik, kes saab enampakkumise objektiks oleva maa omanikuks. Halduskohus leidis ka seda, et isegi pärast enampakkumisega erastamise väljakuulutamist ei saa kaebajal tekkida õiguspärast ootust maa omandamise osas, kuna väljakuulutamine ei ole suunatud konkreetselt temale, vaid kõigile isikutele, kes vastavad maa enampakkumisega erastamises osaleda soovijatele sätestatud tingimustele. Enampakkumise väljakuulutamine annab erastamise õigustatud subjektidele õiguse ja võimaluse enampakkumisest osa võtta. Isikul sai avalduse esitamisega tekkida õiguspärane ootus vaid selles, et tema avaldust menetletakse õigusaktides sätestatud alustel ja korras (otsuse p-d 22, 24). 14. Ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga kaebaja põhjendatud huvi puudumise osas ei nõustu. Tuvastamiskaebuse esitamiseks on kohtupraktikas põhjendatud huvina aktsepteeritud kavatsust esitada tulevikus kahju hüvitamise kaebus. Riigikohus on leidnud, et kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib kohus põhjendatud huvina kõrvale jätta üksnes juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu (RKHK 18.02.2010. a määrus asjas nr 3-3-1-88-09). Nimetatud lahendis ei aktsepteerinud Riigikohus ka 6 ringkonnakohtu seisukohta, mille järgi oleks kaebaja pidanud nimetama, millist riigivastutuse seaduses sätestatud õigushüve toiming kahjustas. Kahju hüvitamise üle peetavas vaidluses on aga Riigikohus leidnud, et kui puuduvad teised kahju hüvitamist välistavad asjaolud, saaks siiski isikule kahju hüvitise välja mõista, lähtudes sellest, kui suure tõenäosusega kuulunuks eluruum isikule erastamisele. Nimetatud lahendis väitis isik talle kahju tekkimist seoses kohaliku omavalitsuse õigusvastastest toimingutest tekkinud mõttelise osa elamu erastamise võimatusega. Riigikohus asus järgnevale seisukohale: „Kui selgub, et F. Veike poolt soovitud erastamise objekti oleks soovinud erastada veel teisedki esimest eelistust omavad isikud ning oleks toimunud enampakkumine vastavalt KaasES § 5 lg 4, siis tuleb hinnata, kui tõenäoline oleks olnud, et F. Veike oleks osutunud enampakkumise võitjaks. Kui ei ole võimalik selgitada, kes oleks enampakkumise võitnud, kuid on tuvastatud, kui palju isikuid oleks selle erastamisobjekti erastamise enampakkumisest osa võtnud, ning ei ole ka võimalik kedagi nende osavõtjate hulgast välistada, võib eeldada, et kõigil osavõtjatel olid erastamiseks võrdsed võimalused. Sellisel juhul oleks küll võimalik F. Veikele kahju hüvitis välja mõista, kuid vähendada seda nii mitu korda, kui palju isikuid oleks enampakkumisest osa võtnud (RKHK 08.11.2002. a otsus asjas nr 3-3-1-53-02, p 18). 15. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja esitas Illuka Vallavalitsusele avalduse Illuka vallas Jaama külas asuva maa enampakkumisega erastamise menetluse algatamiseks kui maa tagastamise õigustatud subjekt, kelle tagastamisele kuuluv maa asus Narva jõe tagusel Virumaal ning kellel oli eeltoodust tulenevalt õigus osta piiratud enampakkumisel maad Ida-Virumaal (vt Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse,

MS muutmise seaduse § 14 lg 5; RT I 1997, 81, 1363; 2000, 54, 347). Illuka Vallavalitsus nõustus 25.02.

1. a korraldusega nr. 33 Mesilase maaüksuse moodustamise ja selle erastamisega piiratud enampakkumise korras korralduse p-s 4 märgitud isikute kutsumisega enampakkumisele. Nendeks olid isikud, kellele ei tagastatud maad erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil asuva kaitseala reservaadis või sihtkaitsevööndis asuvat maad või kellele tagastatud maa asus kas osaliselt või tervikuna erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil asuva kaitseala reservaadis või sihtkaitsevööndis või maa tagastamise õigustatud subjektid, kellele tagastamisele kuuluv maa asus Narva jõe tagusel Virumaal. Ka Ida-Viru Maavalitsus nõustus enampakkumise algatamisega. Seega on vastustajad varasemas haldusmenetluses möönnud kaebaja võimalikku õigust enampakkumisest osa võtta. Toimikust nähtuvalt on kaebaja sõlminud ka töövõtulepingu Mesilase maaüksuse mõõdistamiseks ja asendiplaani koostamiseks (tl 14). Ühtlasi nähtub viidatud korraldusest, et kohalikule omavalitsusele peavad suure tõenäosusega olema teada enampakkumisel osalemise õigust omavad isikud. Küsimus sellest, kui palju isikuid vastas korralduse p-s 4 märgitud kriteeriumitele ning milline võis olla tõenäosus Mesilase maaüksuse erastamiseks piiratud enampakkumise korras kaebajale, tuleb lahendada kaebaja võimaliku kahju hüvitamise nõude läbivaatamisel, mitte käesolevas menetluses. Ringkonnakohtule ei nähtu ka see, et kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse pöördumise 10-aastane tähtaeg arvates õigusvastase tegevusetuse tuvastamisest oleks käesoleva vaidluse lahendamise ajaks ilmselgelt mööda lastud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja võimalikku tulevast kahju hüvitamise kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks ega välistada kaebaja põhjendatud huvi vastustajate tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise nõude lahendamisel. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et halduskohtu otsuse motiivid kinnitavad ka seda, et kuigi halduskohtu otsuse pealdis kaebuse muudetud nõuet ei kajasta ning toimikus puudub ka määrus kaebuse muutmise lubamiseks, on halduskohus muudetud nõude vaikimisi menetlusse võtnud ning seda otsuses ka analüüsinud. Seega ei saa väita, et halduskohus oleks jätnud kaebaja muudetud nõude osas otsuses seisukoha võtmata ning on lahendanud vaid kaebaja 7 kohustamisnõuet. Sel põhjusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu otsuse tühistamist ning asja tagasi halduskohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. II
2. Kaebaja 30.10.
3. a avalduses (tl 109) taotletakse maatulundusmaa sihtotstarbega maatüki enampakkumisel erastamist, määratlemata, kas taotletakse maa erastamist piiratud või avalikul enampakkumisel. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Illuka Vallavalitsuse 25.02.
4. a korraldusega anti nõusolek maatulundusmaa sihtotstarbega Mesilase maaüksuse, korralduses märgitud ka kui „metsamaa“, piiratud enampakkumisega erastamiseks

§ 22

lg 4 p-s 1 ning

MS muutmise seaduse § 14 lg-s 5 nimetatud isikutele. Ida-Viru maavanem asus 21.03.2005 vastuses kaebaja pöördumisele seisukohale, et 13.11.

1. a vastu võetud ja 01.01.
2. a jõustunud maareformi seaduse muutmise seaduse § 22 lg 2 välistab alates
3. aastast maavanema võimaluse tagastamise ja ostueesõiguse erastamise nõueteta metsamaa osas enampakkumisi läbi viia, kuna vaba metsamaa erastatakse vastavalt

§-le 234 (tl 8). Ringkonnakohus teeb järgnevalt kindlaks, milliste õigusnormide alusel sai 29.04.2003 seisuga toimuda Mesilase maaüksuse osas piiratud enampakkumise väljakuulutamine ja enampakkumisel osalemiseks avalduste esitamine. 17. 29.04.2003 seisuga kehtis

§ 22

lg 2 järgmises redaktsioonis: „Erastamisele kuuluv maa, millele ei ole ostueesõigusega erastamise taotlusi, välja arvatud põllumajandusmaa ja metsamaa, erastatakse käesoleva paragrahvi

1. lõikes nimetatud isikute olemasolu korral piiratud enampakkumisel. Tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta põllumajandusmaa (edaspidi vaba põllumajandusmaa) antakse kasutusvaldusesse vastavalt käesoleva seaduse §-le
2. Vabast põllumajandusmaast moodustatava katastriüksuse koosseisu võib maakorralduse nõuetest tulenevalt kuuluda ka teisi maatulundusmaa kõlvikuid, sealhulgas metsamaad käesoleva seaduse § 233
3. lõikes sätestatud ulatuses. Erastamisele kuuluv maa, mis jääb piiratud enampakkumisel erastamata või käesoleva seaduse § 233 alusel kasutusvaldusesse andmata, välja arvatud metsamaa, erastatakse avalikul enampakkumisel. Tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta metsamaa, välja arvatud maakorraldusnõuetest tulenevalt kasutusvaldusesse antava põllumajandusmaa koosseisu arvatud metsamaa (edaspidi vaba metsamaa), erastatakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 234.“ Ida-Viru Maavalitsus pidas 25.02.
4. a kirjas kaebajale Mesilase maaüksuse erastamise kontekstis oluliseks tsiteeritud sätte viimast lauset, mille kohaselt tuli vaba metsamaa alates erastada

§ 234alusel.

Kohus märgib, et vastav lause viidi seadusesse sisse maareformi seaduse muutmise seadusega ning jõustus 15.03.2003 (RT I 2003, 26, 155). Kuni 14.03.2003 (k.a.) kuulus vaba metsamaa

§ 22

lg 2 järgi erastamisele

§ 232alusel.

Ringkonnakohus leiab, et Ida-Viru Maavalitsuse 25.02.2002. a kirjas väljendatud seisukoht vastava lause asjassepuutuvuse osas on ekslik. 18.

§ 22

lg 2 tõlgendamisel tuleb eristada vaba metsamaa erastamist

§ 232

(kuni 14.03.2003 kehtinud redaktsioonis) või § 234 (alates 15.03.2003 kehtinud redaktsioonis) alusel ning metsamaa erastamist piiratud enampakkumisel

§ 22

lg-s 4 ning

MS muutmise seaduse § 14 lg-s 5 nimetatud isikutele. Vaba metsamaa erastamise ning piiratud enampakkumisega metsamaa erastamise õigustatud subjektid on erinevad ning käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja ei taotlenud maaüksuse erastamist vaba metsamaa erastamise menetluse, vaid piiratud enampakkumisega erastamise menetluse raames. Eeltoodust tulenevalt on erinev ka metsamaa erastamise kord. Vaba metsamaa erastamist reguleeris Vabariigi Valitsuse 04.04.2000 määrusega nr. 115 kehtestatud „Maareformi seaduse paragrahvides 231 ja 232 sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise 8 kord“, samas kui piiratud enampakkumisega metsamaa erastamist reguleeris Vabariigi Valitsuse 06.11.1996. a määrusega nr. 268 kinnitatud „Maa enampakkumisega erastamise kord“. Maa enampakkumisega erastamise korra p 3 avab

§ 22

lg 2 mõtte järgmiselt: „Maa, millele ei ole esitatud ostueesõigusega erastamise taotlusi ja mida ei ole erastatud ega antud kasutusvaldusse maareformi seaduse §-de 231 ja 232 (ringkonnakohus märgib, et § 232 asendus alates 15.03.2003 §-ga 234) alusel, erastatakse maareformi seaduse paragrahvi 22 lõikes 4 nimetatud isikute olemasolu korral piiratud enampakkumisel. Maa, mis jääb maareformi seaduse paragrahvide 231 ja 232 alusel või piiratud enampakkumisel erastamata ja rendile või kasutusvaldusesse andmata, erastatakse avalikul enampakkumisel. Avaliku enampakkumise maatulundusmaale, mis jääb piiratud enampakkumisel erastamata, võib välja kuulutada pärast 45 päeva möödumist piiratud enampakkumise läbiviimise päevast“. Maa enampakkumisega erastamise korra p 7 alapunkti 7 järgi saavad piiratud enampakkumisel Ida-Virumaal maad osta maa tagastamise õigustatud subjektid, kellele tagastamisele kuuluv maa asub Narva jõe tagusel Virumaal. Seega ei saanud vaba metsamaa erastamine mõjutada metsamaa erastamist piiratud enampakkumisel, mistõttu on Ida-Viru Maavalitsuse vastav 21.03.

1. a kirjas väljendatud seisukoht väär. Vastustajate tegevust vaidlusaluse maa enampakkumisega erastamisel reguleeris Vabariigi Valitsuse 06.11.
2. a määrusega nr. 268 kinnitatud „Maa enampakkumisega erastamise kord“ (edaspidi Kord). Järgnevalt uurib kohus, kas vastustajaid saab pidada Korra järgi õigusvastaselt tegevusetuteks. III
3. Korra (17.02.2003 kuni 31.10.2008 kehtinud redaktsioonis) p 4 kohaselt korraldavad maa enampakkumisega erastamist maavanemad. Enampakkumisega erastatava maa asukohajärgne kohalik omavalitsus teeb maa enampakkumisega erastamisel maareformi seaduses ja korras sätestatud erastamise eeltoiminguid (p 5). Vastavateks eeltoiminguteks on maa enampakkumisega erastamise toimiku avamine, erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku tegemine ning maa sihtotstarbe ja piiratud enampakkumisele kutsutavate isikute ringi kindlakstegemine (p 15). Vaidlust ei ole selle üle, et Illuka Vallavalitsus avas maa enampakkumisega erastamise toimiku ning tegi muud erastamise seisukohalt olulised tingimused kindlaks 25.02.
4. a korraldusega, millega andis nõusoleku metsamaa enampakkumisega erastamiseks (tl 9). Korra p 16 kohaselt algatab erastamise korraldaja maa enampakkumisega erastamise, pöördudes selleks katastriüksuse moodustamiseks pädeva organi või isiku poole, või keeldub enampakkumisega erastamise algatamisest, kui selgub, et maa ei kuulu enampakkumisega erastamisele. Erastamise korraldaja või tema poolt volitatud isik korraldab katastriüksuse registreerimise riigi maakatastris. Vaidlust ei ole ka selle üle, et Mesilase katastriüksus registreeriti Maa-ameti maakatastris 09.12.
5. Korra p 17 sätestab, et pärast katastriüksuse registreerimist riigi maakatastris saadab erastamise korraldaja kohalikule omavalitsusele maa maksustamishinna määramiseks vajalikud dokumendid ja tellib kasvava metsa maksumuse määramise. Maa maksustamishinna määramise akti ja metsa maksumuse määramise akti saamise järel määrab erastamise korraldaja oma otsusega maa enampakkumisel erastamise viisi (piiratud või avalik enampakkumine) ja vormi (suuline või kirjalik enampakkumine) ning tingimused. Kui maa erastatakse piiratud enampakkumisel, määrab erastamise korraldaja piiratud enampakkumisele kutsutavate isikute ringi. Korra p 18 sätestab Korra p-s 17 märgitud otsuses sisalduvad kohustuslikud tingimused. Ida-Viru Maavalitsus on tellinud OÜ-lt Eesti Metsakorralduskeskus Mesilase maaüksuse kasvava metsa hindamise, mis on vormistatud 24.04.
6. a erastataval maal asuva metsa maksumuse määramise aktina (tl 33-34). Ringkonnakohtu poolt välja nõutud Mesilase maaüksuse enampakkumisega erastamise toimikust ei nähtu, et enampakkumisega erastamise korraldaja oleks pärast katastriüksuse riigi maakatastris registreerimist ning kasvava metsa maksumuse 9 määramise akti saamist Korra p-s 17 märgitud otsust teinud. Seega ei saanud kaebaja esitada ka Korra p-des 23-24 märgitud avaldust erastamisel osalemiseks. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda selles, et võimalusel oleks kaebaja vastava avalduse esitanud. Eeltoodust saab järeldada, et Mesilase maaüksuse enampakkumisega erastamise menetluse läbiviimine seiskus Ida-Viru Maavalitsuse, mitte Illuka Vallavalitsuse tegevusetuse tulemusena.
7. Maareformi seaduse muutmise seadusega (jõustus 15.03.2003, RT I 2003, 26, 155) täiendati maareformi seadust §-ga 40 ning määrati sellega kindlaks maa piiratud või avalikul enampakkumisel erastamise avalduste esitamise lõpptähtajad.

§ 40

lg 2 sätestab: „Avaldusi maa piiratud või avalikul enampakkumisel erastamiseks võetakse vastu

1. aasta
2. detsembrini. Pärast nimetatud kuupäeva võetakse avaldus maa piiratud enampakkumisel erastamiseks vastu üksnes juhul, kui see esitatakse käesoleva seaduse § 22 lõike 4 punktis 1 või 2 sätestatud maa mittetagastamise otsusest tulenevalt ning nimetatud otsus on võetud vastu pärast
3. aasta
4. oktoobrit.“ Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 40

lg-s 2 peetakse silmas Korra p-des 23-24 märgitud avalduse esitamise lõpptähtaega. Seega oleks veel pärast metsa hindamise akti vormistamist 28.04.2003 olnud enampakkumise korraldajal piisavalt aega maa piiratud enampakkumisega erastamise menetluse lõpule viimiseks. IV

1. Eeltoodud põhjendustel kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele Ida-Viru Maavalitsust puudutavas osas. Ringkonnakohus tühistab HKMS § 200 p 3 alusel Tartu Halduskohtu 17.09.
2. a otsuse Ida-Viru Maavalitsust puudutavas osas ning teeb asjas uue otsuse, millega tuvastab Ida-Viru Maavalitsuse tegevusetuse õigusvastasuse Ida-Virumaal Illuka vallas Jaama külas asuva Mesilase maaüksuse piiratud enampakkumisega erastamise menetluse läbiviimisel. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.09.
3. a otsuse resolutsioon muutmata Illuka Vallavalitsuse tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks Ida-Virumaal Illuka vallas Jaama külas asuva Mesilase maaüksuse piiratud enampakkumisega erastamise menetluse läbiviimisel. Siiski muudab ringkonnakohus HKMS § 200 p 4 alusel vastavas osas Tartu Halduskohtu 17.02.
4. a otsuse põhjendusi.
5. Kaebaja taotleb enda menetluskulude vastustajate kanda jätmist. Illuka vald ning Ida-Viru Maavalitsus vastustes apellatsioonkaebusele menetluskulude väljamõistmist ei taotle. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. HKMS § 285 lg-st 1 tuleneb, et enne HKMS-i jõustumist 01.01.2012 tehtud menetlustoimingute korral kohaldatakse menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Ka kuni 31.12.2011 (k.a.) kehtinud HKMS § 92 lg 1 järgi kandis menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ühtlasi oli kõrgema astme kohtul õigus muuta kohtukulude jaotust juhul, kui ta muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata (§ 93 lg 4).
6. Kaebaja menetluskuludeks esimeses astmes on riigilõiv 250 krooni (tl 6) ning 15.08.2009 õigusteenuse osutamise lepingu (tl 142) ja FIE Raimond Veileri 31.07.
7. a arve nr. 1712 (tl 143-144) alusel tasutud 2109,03 eurot (tl 145). Apellatsiooniastmes on Mihhail Potšujevi menetluskuludeks apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot (tl 169) ning FIE Raimond Veileri 11.10.
8. a arve nr. 311102 (tl 170) alusel õigusteenuse eest tasutud 150 eurot (tl 171). 10
9. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja kasuks kuulub menetluskuludest väljamõistmisele üksnes riigilõiv, 30 eurot. Käesoleva haldusasja arutamine on nii esimese kui ka teise astme kohtus toimunud kirjalikus menetluses. Toimiku materjalidest nähtub, et kõik menetlusdokumendid on allkirjastanud ja esitanud nii halduskohtule kui ka ringkonnakohtule kaebaja isiklikult. Halduskohtule on küll esitatud õigusteenuse osutamise leping, mille alusel kohustub Raimond Veiler kaebajale õigusteenust osutama, sh kaebusi koostama ning kaebajat kohtus esindama, kuid faktiliselt ühtegi lepingus viidatud toimingut Raimond Veiler kaebaja nimel teinud ei ole. Kohtutele ei ole esitatud ka haridust tõendavat dokumenti, mis tõendaks Raimond Veileri võimet olla halduskohtumenetluses HKMS § 32 järgi kaebaja volitatud esindajaks. Riigikohus on leidnud, et üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja kaebaja õigusnõustamisel ei muuda teist isikut kaebaja esindajaks. Esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist (HKMS v.r. § 14 lg 5, TsMS § 217 lg-d 4-6, TsÜS § 117 lg 1). Kirjalikus menetluses nõustaja osalemist HKMS v.r ega kehtiv HKMS ette ei näe (RKHK 21.03.
10. a otsus asjas nr. 3-3-1-5-12, p 15) ja sellega seotud kulusid välja mõista ei võimalda (RKHK 22.10.
11. a otsus asjas nr. 3-3-1-46-12, p 33). /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 11 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel