Obsah (9)

§ 415§ 323§ 322§ 417§ 199§ 663§ 657§ 306§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Tiit Kollom, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 23.08.2013, Tallinn Kohtuasja number 2-12-50542 ohtuasi OÜ Gossetty hagi EuroMeri

§ 415

lg 2 sätestab, et kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. 6.

§ 323

lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevusega tegelevale füüsilisele isikule loetakse dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui füüsiline isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta.

§ 323

lg 2 järgi kohaldatakse eeltoodut ka juriidilisele isikule, samuti dokumendi kättetoimetamise korral saaja esindajale või muule isikule, kellele võib dokumendi saaja asemel kätte toimetada. 7.

§ 322

lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.

1. Eeltoodud sätteid koostoimes kohaldades leiab kohus, et tagaseljaotsus toimetati kostjale tema registrijärgsel aadressil nõuetekohaselt kätte 24.01.
2. Juriidilisel isikul on kohustus tagada menetlusdokumentide kättesaamine oma registrijärgselt aadressilt. Kui juriidiline isik kasutab oma registrijärgse aadressina ühe juhatuse liikme perekonnaliikme elukohta, on menetlusdokument nõuetekohaselt kätte toimetatud üleandmisel sellele perekonna liikmele. 9.

§ 415

lg 1 p 1 võimaldab kostjal esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati talle kätte muul viisil kui allkirja vastu üleandmisega. Kohus leiab, et käesolevas asjas on kostjal küll õigus esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kuid kaja tuli esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kuivõrd tagaseljaotsus toimetati kostjale nõuetekohaselt kätte juba 24.01.2013, on 17.04.2013 kaja esitatud hilinemisega.

1. Kohus nõustub hageja väidetega, milliste kohaselt oleks kostja pidanud olema tagaseljaotsuse tegemisest teadlik hiljemalt 26.02.2013, kui talle toimetati kätte täitmisteade või 15.03.2013, kui tema konto arestiti. Kaja ei ole kohtule esitatud ka 30 päeva möödumisel viidatud sündmustest. Seega on kaja esitatud märkimisväärse hilinemisega.
2. Kohus ei pea õigeks olukorda, kus juriidiline isik kasutab registrijärgse asukohana mõne juhatuse liikme perekonnaliikme elukohta ning hoiab seeläbi kõrvale võimalike menetlusdokumentide kättetoimetamisest. Juriidilisel isikul tuleb tagada oma juhatuse 2 liikmete kaudu menetlusdokumentide kättetoimetamine registrijärgse aadressi kaudu, mida kostja antud juhul teinud ei ole. 12.

§ 417

lg 2 sätestab, et kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal. Kuivõrd antud juhul esitati kaja hilinemisega, tuleb kaja jätta rahuldamata ja menetlus tsiviilasjas taastamata.

1. Kuna kohus jätab kaja rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas taastamata, ei pea kohus võimalikuks lahendada kostja taotlust nõuda hagejalt välja menetluskulude katteks tagatis. Määruskaebus
2. 20.05.2013 esitatud määruskaebuses palub kostja maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega kaja rahuldada ja tsiviilasja menetlus taastada.
3. Kohus asus väärale seisukohale, et kaja on esitatud menetlustähtaega rikkudes ehk enam kui 30 päeva arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest. Kohus on oluliselt eksinud

§ 415lg 2 kohaldamisel.

Nimelt sätestab

§ 415

lg 2, et kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd tagaseljaotsuse kättesaamist kinnitas 24.01.2013 kostja juhatuse liikme ema oma eluruumis, siis tuleb lugeda tagaseljaotsus kättesaaduks ning kaja esitamise tähtaja kulgemine alanuks. Kohtu vastasisuline seisukoht on otseses vastuolus kaja esitamise õiguse mõtte ja eesmärgiga. Nimelt on

§ 415

lg 1 p 1 kohaselt õigus ilma mõjuva põhjuseta esitada kaja, kui hagi on kostjale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Teisisõnu on kaja esitamise õigus tagatud juhuks, kui puudub kindel veendumus sellest, et menetlusosaline on teadlik tema suhtes toimuvast kohtumenetlusest. Ainus viis, kuidas on kahtlusteta tagatud menetlusosalise teadmine tema suhtes toimuvast kohtumenetlusest, on dokumentide kättetoimetamine isiklikult sellele menetlusosalisele või selle seaduslikule esindajale. Juhul, kui menetlusosaline ei ole isiklikult saanud kätte kohtudokumente, ei ole tagatud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 24 lg-st 2 tulenev põhiõigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Seadusandja on seega pidanud kinni PS § 24 lg-st 2 ning taganud õiguse kaja esitamiseks, kui menetlusosaline ei ole isiklikult kätte saanud hagidokumente. Seda, kas kostja tagaseljaotsusest tegelikult teadis, ei pidanud kohus vajalikuks kindlaks teha.

1. Ebamõistlik on asuda seisukohale, et kaja esitamise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil tagaseljaotsus on kätte toimetatud muul viisil, kui kostjale isiklikult allkirja vastu. Kohus, asudes seisukohale, et kostja oleks pidanud olema tagaseljaotsusest teadlik hiljemalt 26.02.2013, kui talle toimetati kätte täitmisteade, on jätnud tähelepanuta, et täitmisteade on kätte toimetatud samal viisil nagu hagidokumendid ning tagaseljaotsus ehk muul viisil kui menetlusosalisele isiklikult.
2. Kohus on nõustunud hagejaga, et tagaseljaotsusest oleks kostja pidanud olema teadlik ka 15.03.2013, kui täitemenetluse raames arestiti kostja konto. Seda, millisel alusel ning millisele tõendile tuginedes on kohus teinud järelduse, et konto arestimisest saab konto omanik teada koheselt, määrusest ei nähtu. Kostja selgitas, et ei saanud konto arestimisest teada 15.03.2013 ning esitas kirjavahetuse kohtutäitur Urmas Tärnoga, millest nähtub, et kostja juhatuse liige X X sai tsiviilasjast nr 2-12-50542 ning toimuvast täitemenetlusest (mitte tagaseljaotsusest ega selle sisust) teada 19.03.
3. Oma e-kirjas on kostja palunud selgitada, mida tähendab konto arestimise selgitus „kohtuotsus või määrus tsiviilasjas nr 2-12-50542, täiteasi 052/2013/352“. Kohtutäitur ei pidanud vajalikuks kostjale asjaolusid selgitada ega ka ühtegi dokumenti edastada. 18.04.2013 on kohtutäitur küsinud kostja esindaja kontaktaadressi, kuhu saab kätte toimetada täitmisteate. Selliselt kinnitas ka kohtutäitur, et 18.04.2013 seisuga ei olnud kostja täitmisteadet nõuetekohaselt kätte saanud. Kui lugeda 19.03.2013 tagaseljaotsusest teadasaamise ajaks, oli

§ 415lg 2 3 kohaselt kaja esitamise tähtajaks 18.04.2013.

Kostja esitas kaja 17.04.2013, seega tähtaegselt. 18. Samuti märkis kostja, et kohus jättis kostja ilma võimalusest esitada omapoolsed seisukohad hageja menetlusdokumentidele. Kohus andis kostjale tähtaja kuni 09.05.2013 hageja esialgsele seisukohale kostja kaja suhtes vastamiseks, kuid tegi määruse juba 08.05.2013, rikkudes selliselt oluliselt kostja

§ 199

lg 1 p-st 4 tulenevat õigust anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta.

1. Ühtlasi pidas kostja vajalikuks märkida, et määrus on ebaselge küsimuses, millal loeb kohus kaja esitamise tähtaja alanuks. Kohus arutleb selle üle, et tagaseljaotsus on toimetatud kätte 24.01.2013, täitmisteade 26.02.2013 ning konto on arestitud 15.03.2013 ning järeldab siis, et kaja ei ole esitatud 30 päeva möödumisel viidatud sündmustest, seega on kaja esitatud märkimisväärse hilinemisega. Olukorras, kus kohus on asunud seisukohale, et menetlustähtaega ei ole järgitud, peab määrusest üheselt nähtuma, millal saabus tähtaeg, mida kohtu hinnangul on rikutud.
2. Ainetu on kohtu arutlus selle üle, et kostja hoidub väidetavalt kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamisest. Kohtu käsitlus, mille kohaselt kohus ei pea õigeks olukorda, kui juriidiline isik kasutab registrijärgse asukohana mõne juhatuse liikme perekonnaliikme elukohta, on otseses vastuolus äriseadustiku regulatsiooniga, milline ei sea piiranguid juriidilise isiku asukohale. Kohtu subjektiivne hinnang kostja registrijärgse asukoha sobilikkusele ei anna kohtule alust jätta kohaldamata

§ 415lg-s 2 sätestatu.

Seaduse mõte on ühene – tuleb tagada isiku teadmine tema suhtes toimuvast kohtumenetlusest. See teadmine on kindlalt tagatud siis, kui menetlusosalisele on dokumendid kätte toimetatud isiklikult. Muul viisil kättetoimetamine toob muu hulgas kaasa kaja esitamise õiguse sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Seadus ei sea kaja esitamise õigust sõltuvusse sellest, millisel põhjusel on kättetoimetamine toimunud muul viisil kui menetlusosalisele isikulikult. Seega ei tohi ka kohus asuda subjektiivselt hindama seda, miks ei ole kostjale isiklikult menetlusdokumente kätte toimetatud.

1. Kostja selgitab, et aadress Vindi 18A-62, Tallinn esitati äriregistrile seetõttu, et tol ajal puudusid kostjal kontoriruumid. Samuti rõhutab kostja, et hagejal olid juba hagi esitamise ajal teada kostja e-posti aadress ja juhatuse liikme telefoninumber. Vastus määruskaebusele
2. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 24. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 08.05.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 25. Vaidlus puudub selles, et tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Seega oli kostjal õigus esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust (

§ 415lg 1 p 1).

Maakohus on õigesti leidnud, et sõltumata küsimusest, kas kostjal on kaja esitamiseks vaja mõjuvat põhjust või mitte, tuleb tuvastada, kas kaja on esitatud tähtaegselt. 4 26. Seoses kostja väitega, et ebamõistlik on asuda seisukohale, et kaja esitamise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil tagaseljaotsus on kätte toimetatud muul viisil, kui kostjale isiklikult allkirja vastu, märgib kolleegium, et seaduses ei ole sätestatud nõuet, mille kohaselt tuleb tagaseljaotsus kostjale või tema esindajale toimetada kätte isiklikult allkirja vastu. Kaja esitamiseks mõjuva põhjuse olemasolu nõue on

415 lg 1 p 1 kohaselt seotud hagimaterjalide mitte tagaseljaotsuse kättetoimetamise viisiga.

§ 415

lg 2 mõtte kohaselt hakkab kaja esitamise tähtaeg kulgema seaduses ettenähtud mis tahes viisil tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Sõltumata sellest, kas seaduse kohaselt on vajalik mõjuva põhjuse olemasolu kaja esitamisel, tuleb kaja esitada seaduses sätestatud tähtaja jooksul, mida käesoleval juhul tehtud ei ole. 27. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, et tagaseljaotsuse võib

§ 323

lg 2 ja § 322 lg 1 järgi lugeda kostjale nõuetekohaselt kättetoimetatuks 24.01.2013 ning ei pea selles osas

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt vajalikuks maakohtu vastavaid põhjendusi korrata. Kaja esitamise tähtaeg hakkas kulgema alates 25.01.2013, s.o tagaseljaotsuse kostja registrijärgsel aadressil kättetoimetamisest viisil, mis tagas kostjale võimaluse tagaseljaotsusega tutvuda (

§ 306lg 1, § 307 lg 1).

Kostja on esitanud kaja 17.04.2013. Alates 01.01.2013 kehtiva

§ 415

lg 2 redaktsiooni kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Eeltoodu tõttu on õige maakohtu järeldus, et kaja on esitatud pärast selle esitamiseks seaduses sätestatud tähtaja lõppu. 28. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Iko Nõmm Tiit Kollom Ande Tänav 5