← Eesti

3-13-1057/20

MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 19.09.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-1057 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla poolt 2,95 euro tagastamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20.05.

  1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Streltsovi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 20.05.
  2. a määrus muutmata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
  3. A. Streltsov esitas 07.05.2013 Viru Vanglale taotluse 2,95 euro tagastamiseks vabakasutuskontole leides, et tema kontol oli raha 6,32 eurot, kuid 01.05.2013 seisuga on alles kõigest 3,45 eurot (tl 15).
  4. Viru Vangla tõlgendas A. Streltsovi taotlust kahju hüvitamise taotlusena ning jättis selle 29.05.
  5. a otsusega nr. 6-10/16051-2 rahuldamata (tl 17). Viru Vangla tegi kindlaks, et 07.05.2013 seisuga oli A. Streltsovi vabakasutuskonto saldo 6,32 eurot, millest oli broneeritud 6,32 eurot. 19.04.2013 broneeriti kontolt maikuu elektri eest 2,87 eurot ning 30.04.2013 broneeriti kaupluseteenuse osutajale Kremmen OÜ-le 3,45 eurot. Kinnipeetava kauplusearve alusel kanti 09.05.2013 Kremmen OÜ-le üle 2,40 eurot, peale mida oli konto jääk 3,92 eurot. Vangla asus seisukohale, et vanglal oli 19.04.
  6. a õigus broneerida A. Streltsovi vabakasutuskontolt 2,87 eurot elektriseadme kasutamise hüvitamiseks ning 30.04.
  7. a 3,45 eurot selleks, et kinnipeetav saaks teha kauplusele 01.05.
  8. a kaupade tellimislehe.
  9. A. Streltsov esitas 16.05.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse peale seonduvalt vabakasutuskontolt summade mahaarvamisega. Kaebaja pole kinnipeetav eravanglas, vaid riiklikus karistusasutuses, seega rikub vastav toiming tema õigusi ja vabadusi ning alandab, piirab, diskrimineerib ja solvab tema inimäärikust. Kohus peaks vaatama kaebaja kaebuse õiglaselt läbi. Lisaks palub kaebaja enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel, kuna tal puuduvad rahalised vahendid.
  10. Tartu Halduskohtu 10.06.
  11. a määrusega jäeti rahuldamata A. Streltsovi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 1 kohaselt tuleb kaebuse halduskohtule esitamisel tasuda üldreeglina 15 euro suurune riigilõiv. Sama paragrahvi lõike kaks järgi peab kahju hüvitamise nõude esitamisel tasuma riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro. Menetlusabi andmise tingimused on kehtestatud HKMS § 110 lg 1 p 1, § 111 lg 1 ja § 112 lg 1 p
  12. Viru Vanglast kohtu nõudmise peale saadud dokumentidest nähtuvalt käib vaidlus 2,95 euro suuruse summa üle. Seega peaks tasumisele kuuluva riigilõivu suurus olema 15 eurot ka siis, kui kaebusega on silmas peetud varalise kahju hüvitamise nõuet. Kaebaja nelja eelneva kuu isikukonto väljavõte kinnitab, et tema nelja viimase kuu sissetulek enne kaebuse koostamist on olnud 275,83 eurot. Sellest tuleb kulutustena maha võtta nõuete fondi arvatud 137,90 eurot, vabanemisfondi võetud 55,18 eurot ning elektriseadme kasutamise eest tasutud ja broneeritud 4,11 eurot. Kaebaja kahekordne arvestatav keskmine kuusissetulek on seega 39,32 eurot, mis võimaldab tasuda kaebuse esitamiseks vajaliku 15 euro suuruse riigilõivu. Kaebajat ei ole alust pidada maksejõuetuks ja vabastada teda kaebuse esitamiseks vajaliku riigilõivu tasumisest. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  13. A. Streltsov esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 10.06.
  14. a määrus tühistada. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumisest, kuna tal puuduvad rahalised vahendid. Kohus alandab ning rikub kaebaja õigusi ja vabadusi.
  15. Viru Vangla palub jätta A. Streltsovi määruskaebuse rahuldamata. Vastustaja nõustub 10.06.
  16. a määruses toodud halduskohtu seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid üle korrata. Kaebaja väited ei ole määruskaebuse rahuldamise aluseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  17. Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 20.05.
  18. a määrus muutmata.
  19. A. Streltsovi taotlusest vanglale ilmneb, et kaebaja on läbinud eelmenetluse 2,95 euro vanglalt tagastamise nõudes. Vangla on kaebaja taotlust tõlgendanud kahju hüvitamise taotlusena. Halduskohus on õigesti leidnud, et RLS § 571 lg 1 kohaselt tuleb halduskohtule kaebuse esitamisel üldreeglina tasuda riigilõivu 15 eurot. RLS § 571 lg 2 sätestab, et halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Olenemata sellest, kas käsitada kaebaja taotlust vanglale kahju hüvitamise taotlusena või toimingu sooritamiseks kohustamise taotlusena, on halduskohus 2 õigesti leidnud, et halduskohtule tasumisele kuuluvaks riigilõivuks on käesoleval juhul 15 eurot.
  20. Halduskohus jättis kaebajale riigilõivu tasumiseks menetlusabi andmata HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirangule tuginedes. HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
  21. Halduskohus asus ülalviidatud sättele tuginedes seisukohale, et kaebaja kahekordne arvestatav keskmine kuusissetulek on 39,32 eurot, mis võimaldab tasuda kaebuse esitamiseks vajaliku 15 euro suuruse riigilõivu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. A. Streltsovi vabakasutuskonto väljavõttest (tl 12) nähtub, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek, arvestades kontole tehtud laekumisi ning väljaminekuid seonduvalt kontolt kinni peetud summadega elektriseadme kasutamise eest, nõuete fondi ja vabanemisfondi on 39,32 eurot ((275,83-194,96)/4x2). Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.