1-10-6777/23

Kriminaalasi nr. 1-10-6777 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 18.10.2013.a. Kohtunik Sekretär Prokurör Kaitsja Aime Ivanson Maire Viksi Diana Helila Natalia Lausmaa Süüdistatav XXX, isikukood XXX, Kriminaalkorras karistatud, viimati 14.05.2013.a. KarS § 424 järgi vangistusega 4 kuud tingimisi KarS § 74 alusel katseajaga 2 aastat, lisakaristusega sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, elukoht XXX ei tööta Määruse liik kriminaalmenetluse lõpetamine seoses menetluse mõistliku aja möödumisega Kriminaalasja nr. 08230111597 (üldmenetlus) RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalmenetlus XXX kriminaalasjas nr. 08230111597 seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada XXX suhtes määruse jõustumisel. Kannatanu XXXtsiviilhagi summas 2500 krooni (159,78 eurot) jätta läbi vaatamata. KrMS § 183 alusel jätta määratud kaitsjale makstud tasud riigi kanda. Asitõend – prilliraam - KrMS § 126 lg 3 p. 4 alusel hävitada. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates määrusest teadasaamisest. Asjaolud ja määruse põhjendus 1 XXX suhtes oli koostatud Põhja Ringkonnaprokurör Reena Nieländeri poolt 24.05.2010.a. süüdistusakt, milles teda süüdistati KarS § 121, KarS § 120 ja KarS § 199 lg 2 p. 5 järgi 04.11.2007.a. XXXsuhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemises, tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises ja mobiiltelefoni varguses ning KarS § 121 järgi 21.07.2008.a. Mare Juurikase suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemises. Kriminaalasi saabus Harju Maakohtusse 24.05.2010.a. arutamiseks üldmenetluse korras. 12.10.2011.a. lõpetas Harju Maakohus määrusega XXX suhtes kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 2 p. 2 alusel otstarbekuse kaalutlusel, määrates XXXle kohustuse tasuda riigituludesse 250 eurot kuue kuu jooksul alates määruse jõustumisest. XXX kohustust ei täitnud. 20.09.2013.a. Harju Maakohtu määrusest nähtub, et 14.05.2013.a. esitas XXX kohtule taotluse, milles palus end vabastada 12.10.2011.a. kohtumäärusega temalt väljamõistetud rahalise kohustuse – 250 eurot tasumisest, kuna tema suhtes on algatatud üksikisiku pankrot. 08.07.2013.a. määrusega jäeti taotlus rahuldamata. 20.09.2013.a. määrusega uuendas Harju Maakohus prokuröri taotlusel kriminaalasja menetluse. Eelistungil esitas XXX kaitsja koos kaitseaktiga ka taotluse lõpetada menetlus mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Kuriteosündmused leidsid aset 2007.aastal. Kriminaalasja kohtulik arutamine on raskendatud, kuna kannatanu XXXasukoht peale karistuse kandmisest vabastamist ei ole teada, kannatanu Mare Juurikas elab Soomes, tunnistajate asukoht ei olnud teada juba enne kriminaalasja esimest arutamist 2011.a. sügisel. Tunnistajatena esimesel kohtuistungil ülekuulatud kaks politseitöötajat viitasid, et neil on sündmus halvasti meeles pika aja möödumise tõttu selle toimumisest. Kaitsja leiab, et kriminaalasja üldmenetluse korras arutamine kohtus on takistatud tunnistajate ja kannatanute eemalviibimise tõttu või selle tõttu, et nende asukoht on teadmata. Kriminaalasjas XXX tekitatud kahju ei ole suur ja kriminaalasja menetlus on juba kord lõpetatud avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Prokurör nõustus esitatud taotlusega lõpetada kriminaalasja menetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Tulenevalt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 6 lg 1 esimesest lausest on igaühel temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30.12.2008.a. määruse kohaselt kohtuasjas nr. 3-4-1-12-08 peab kohus menetluse kestuse mõistlikkust hindama kohtuasja eripärast lähtuvalt ja arvestama eeskätt kohtuasja keerukust, süüdistatava ja ka pädevate võimuorganite tegevust. Kohtuasja eripäraga seonduvalt märgib kohus, et süüdistuse kohaselt ei ole tegemist keeruka ega raske kriminaalasjaga, kuid lähtuvalt sellest, et süüdistatav eitab XXX suhtes kuritegude toimepanemist, taotletakse süüdistusaktis kõigi eeluurimisel üle kuulatud isikute kutsumist kohtusse ja nende ülekuulamist. Kaitsja sõnul on sündmust pealtnäinud tunnistajate kohtusse saamine sündmusest nii pika aja möödumisel raskendatud, seda enam, et juba esimest korda kriminaalasja üldmenetluse korras arutamisel ei olnud võimalik kõikide tunnistajate asukohti tuvastada. Kuna XXX suhtes kuritegude toimepanemisest on käesolevaks ajaks möödunud kuus aastat, mis iseenesest on juba pikk aeg, hakkaks osade tunnistajate asukoha mitteteadmisel ja nende tagaotsimisel kriminaalasja kohtulik arutamine venima ja on selge, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et süüdistatav või tema kaitsja oleksid mingilgi viisil takistanud asja menetlemist. Samas tuleb aga tõdeda, et kui kriminaalasi saabus kohtusse 24.05.2010.a., toimus esimene kohtuistung rohkem kui aasta pärast, s.o. 2011.a. oktoobris. Tuleb tõdeda sedagi, et prokuratuur jättis täitmata oma kohustuse taotleda õigeaegselt kohtult menetluse uuendamist seoses XXX poolt talle pandud rahalise kohustuse täitmata jätmisega. Kuue-kuuline kohustuse täitmise tähtaeg lõppes 12.aprillil 2012.a. Eeluurimiskohtunikule esitati prokuröri poolt taotlus menetluse uuendamiseks alles 2013.a. septembris, s.o. ühe aasta ja viie kuu pärast ja tehti seda alles siis kui XXX oli endast ise märku andnud, esitades 2013.a. maikuus Harju Maakohtu täitmiskohtunikule taotluse vabastada teda talle kriminaalasjas määrusega pandud rahalise kohustuse täitmisest seoses üksikisiku pankroti menetlusega, milline taotlus jäeti rahuldamata. Seega ei ole võimalik süüdistatavale ette heita sellist tegevust, mis oleks hinnatav menetluse põhjendamatu venitamisega. KrMS § 202 korras kriminaalmenetluse lõpetamisel pandud rahalise kohustuse täitmise kontrollimise kohustus lasub prokuratuuril, kes oleks pidanud õigeaegselt taotlema menetluse uuendamist. Kriminaalasja menetlemise vastu puudub avalik huvi. Selle tõenduseks on 2011.aastal kohtu poolt KrMS § 202 alusel menetluse lõpetamine. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Kuna kriminaalasjas ei ole võimalik lõpliku lahenduseni jõuda ka lähemas perspektiivis, süvendaks see mõistliku menetlusaja riivet veelgi. Seda rikkumist ei ole võimalik ka muul viisil hüvitada, näiteks kergemaliigilise karistuse mõistmisega, kuna süüdistatava ja kaitsja sõnul on XXX üksikisiku pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega. Isikul puuduvad rahalised vahendid. Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud XXX suhtes menetletavas kriminaalasjas menetlus lõpetada seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Kohus juhindub KrMS § 2742 lg 1 ja KrMS § 2052. Kohtunik