-1, § 296 alusel vastu võetud sotsiaalkindlustusameti tõend ja hagiavalduse originaal (tl 2-3), mille kohaselt Põhja Pensioniameti Tallinna büroo on ära maksnud ohvri surmast tulenev kahju summas 448 eurot. Tsiviilkostja O. A. ütluste kohaselt elas A. K. kolm kuud 2012 aastal xxx. Ta teab, et poeg kasutas vägivalda oma sõbra K.i vastu, mille tagajärjel viibis K. Tartu ja Puru haiglas. Juulis 2013 viibis tsiviilkostja Tartu haiglas ja A. K. oli kodus koos kasuisaga K.iga. Ööl vastu 24.07.2012 K. ei viibinud kodus, tsiviilkostja tütar jalutas 23.07.2012 öösel ja nägi A.d P. ja K.iga. Poeg on kodus ühte moodi, väljas teistsugune. Kodus hoidis nooremaid õdesid, vendi. A. tegeles varem spordiga, poksiga. Kord tõi politsei teda koju alkoholijoobes. Tsiviilhagi summaga on nõus, saab maksta osade kaupa. Tunnistaja T. R. ütluste kohaselt töötab ta varjupaigas kus elas E. P.. Olid juhtumeid, et E. ei ööbinud varjupaigas. Viimati lahkus ta varjupaigast 23.07.2012 ning määratud asjaks ei tulnud tagasi. Tunnistaja helistas E.ile telefoni numbrist xxx, ta vastas ja ütles, et ta ei tule, et jääb sõbra juurde ööbima. Tunnistaja lubas teatada politseisse ning proovis hiljem veel helistada, aga telefon oli välja lülitatud. Kui tunnistaja rääkis P.ga telefonitsi oli ta normaalne, rääkis rahulikult.
-1, § 296 alusel vastu võetud jälitusprotokoll (tl 7), mille kohaselt 23.07.2012 helistati E. P.le kell 23:14 abonendinumbrilt xxx, kell 20:41, 20:31 abonendinumbrilt xx ning abonendinumbrilt xxx helistati E. P.le 21.07.2012 kell:13:28.
-1, § 296 alusel vastu võetud 26,07,12 kell 19,30 ja 27,07,12 kell 10,07 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollid, skeemid, fototabelid (tl 8-34), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks vana kasutamata hoone aadressil Kohtla-Järve xxx. Esiku põrandal on punakaspruuni värvi veresarnased jäljed. Siseruumis on põrandal punakaspruuni värvi jäljed. Diivanil on jalatsijäljed, üks jälgedest punakaspruuni värvi veresarnane jälg. Diivani taga on halli värvi seljakott NIKE, pudel mineraalveega Sigulda. Diivanist vasakul toa keskel on tükk kartongi, millel on punakaspruuni värvi jäljed. Taolised jäljed viivad teisse ruumi. Diivanist paremal pool seinal on rohkete tilkade näol veresarnased jäljed. Diivani taga on musta värvi botased, sokid ja teksapüksid. Teises ruumis on põrandal punakaspruuni värvi jälg, mis sarnaneb jalatsijälje fragmendiga. Ruumis on punakaspruuni värvi laiali hõõrutud jäljed. Koridoriga sarnases ruumis on põrandal ja seinadel vereplekid. Ukse taga kahlipõrandal on noore meesterahva keha. Vägivalla järgedega laip lamab selili. Sündmuskoha täiendava vaatluse käigus võeti ära verejälgedega esemed ja DNA proovid.
-1, § 296 alusel vastu võetud surnu ekspertiisiakt nr 289 (tl 3545), mille kohaselt on E. P. surma põhjuseks oli aju-kolju lahtine tömp trauma koos näokoljuluude hulgikillunenud murru, peaaju kõvakelme rebendi, peaaju ämblikvõrkkesta aluse ajukoe põrutuskoldega ning ajukoe osalise purustusega vasaku oimu-otsmikusagara piirkonnas; kaela tömp trauma koos keeleluu mõlema suure sarve murruga. E.P. surnurehal avastati: marrastused, nahaalused verevalumid, ja põrutushaavad vasakul pool näol; näokoljuluude hulgikillunenud murd mõlemal pool näopiirkonnas murrujoonte üleminekuga vasakusse ning osaliselt paremasse eesmisesse koljuauku, peaaju, kõvakelme rebendi, peaaju ämblikvõrkkesta aluse verevalumi, ajukoe põrutuskolle ning ajukoe osalise purustusega vasaku oimu-otsmikusagara piirkonnas; marrastused, nahaalused verevalumid mõlemal pool kaelal; keeleluu mõlema suure sarve murd; marrastused, nahaalused verevalumid mõlemal pool rindkerel, üla- ja alajäsemetel; pindmine lõikehaav vasakul pool rindkerel. Kõik vigastused (v.a. pindmine lõikehaav vasakul pool rindkerel) on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud 4 1-12-10864 pinnaga esemega (esemetega) lühikese aja jooksul lühikest aega enne surma. Toksikoloogiauuringul verest leiti 2,72 mg/g etanooli, uriinist 3,20 mg/g etanooli; selline etanooli verekontsentratsioon vastab elaval isikul raskele alkohoolsele joobele. Surnukeha rindkere piirkonnas esinev A-kujuline nahavigastus on tekitatud kannatanu vaginaalses seisundis või peale surma. Lõikehaav on tekitatud lõikeserva omavaga vahendiga, näiteks noa, klaasikillu või muu sarnase esemega. Põrutushaavad vasakul pool näol ja kaela piirkonnas võivad olla tekitatud ekspertiisiks esitatud kasteediga.
-1, § 296 alusel vastu võetud asitõendi vaatlusprotokollid koos fototabelitega (tl 46-52), mille kohaselt on vaadeldavateks objektideks sündmuskohalt äravõetud esemed: kolm sokki, teksad, tossud, seljakott, puidust plaat, puidust laud, ja puidust lipp.
K.i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 53-57), mille kohaselt on A.K.it peeti kinni 29.07.2012 kell 18.20 ning kinnipidamisel temalt võeti ära tossud.
-1, § 296 alusel vastu võetud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl 58-59), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks A.K.ilt äravõetud tossud Adidas.
-1, § 296 alusel vastu võetud jäljeekspertiisiakt nr 12E-TJ0046 koos fototabelitega (tl 60-71), mille kohaselt on ekspertiisiks esitatud fototabelile jäädvustunud jäljefragmendid ( kaks fotod) võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud parema jala jalatsiga. Ekspertiisiks esitatud želatiinkilele nr 1 talletunud jalatsijälg on tõenäoliselt jäetud ekspertiisiks esitatud vasaku jala jalatsiga. Ekspertiisiks esitatud želatiinkilele nr 2 talletunud jalatsijälg võib olla jäetud ekspertiisiks esitatud vasaku jala jalatsiga.
-1, § 296 alusel vastu võetud isiku ekspertiisiakt nr 79 (tl 72-75), mille kohaselt on A. K.il esinesid paranemisjärgus paremal poolt alahuulel, paranemisjärgus pindmised lõikehaavad vasaku küünarvarre eespinnal ning paranemisjärgus nahamarrastus vasaku põlveliigese sirutuspinnal. Marrastus alahuulel ja marrastus põlveliigese sirutuspinnal on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega mitte vähem kui 4-7 päeva enne läbivaatust, võimalik, et kahtlustatava ülekuulamise protokollis märgitud ajal ja viisil - marrastus alahuulel tekitatud löögist kängitsetud jalaga ning marrastus põlveliigese sirutuspinnal tekitatud kukkumisel öösel vastu 24.07.2012; pindmised lõikehaavad on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest lõikeserva omava vahendiga (kas noa, klaasikillu või muu sarnase esemega) võimalik, et kahtlustatava ülekuulamise protokollis märgitud ajal 25-26.07.2012.
-1, § 296 alusel vastu võetud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisiakt nr 53/26 (tl 76-87), mille kohaselt on A. K.il xxx. A.K.ile inkrimineeritava teo toimepanemise ajal oli ta alkohoolse intoksikatsiooni seisundis koos sellest tulenevate muutustega organismi funktsioonides ja reaktsioonides. A.K.ile inkrimineeritava teo toimepanemise ajal ei esinenud tal sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks piiranud tema võimet ümbruse tajumiseks, oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest arusaamiseks ning oma käitumise juhtimiseks. Käitumise impulsiivsus ja kõrgenenud agressiivsus on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. A.K.ile inkrimineeritava teo toimepanemise ajal ei esinenud tal psüühikahäireid, mis oleksid piiranud tema võimet oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest arusaamiseks ning oma käitumise juhtimiseks. A.K. oli ta alkohoolse intoksikatsiooni seisundis koos sellest tulenevate 5 1-12-10864 muutustega organismi funktsioonides ja reaktsioonides. Ekspertiisi tegemise ajal ei ole A.K.il oma psüühilise seisundi poolt takistusi ega piiranguid ümbrusest ja oma tegude iseloomust arusaamiseks ning oma käitumise juhtimiseks. A.K.il ei esine selliseid püsivaid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis põhjustaksid mäluhäireid. A.K.ile inkrimineeritava teo toimepanemise ajal oli ta alkohoolse intoksikatsiooni seisundis. Mälestuste lünklikkus joobes olnud aja kohta on joobeseisundile iseloomulik kliiniline tunnus. A.K.il ei esine arenguhäireid. Käesoleval ajal on A. K. suuteline täiel määral aru saama ümbrusest ja oma tegude iseloomust ning on suuteline oma käitumist juhtima, sh on suuteline osalema menetlustoimingutel ja on suuteline kandma karistust.
-1, § 296 alusel vastu võetud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl 88-94), mille kohaselt on vaadeldavakeks objektideks ütluste olustikuga seostamise läbiviimise käigus sündmuskohalt äravõetud: kapuutsiga pusa, T-särk, pudel kirjega OBOLON, pudel kirjega PUNANE 777.
-1, § 296 alusel vastu võetud DNA ekspertiisiakt nr 12E-GE0828 (tl 95-106), mille kohaselt on sündmuskohalt äravõetud vereproovidest, puuplaadist äravõetud vereproovidest, T-särgist, jalatsijäljefragmendist ja puidust lipist äravõetud vereproovidest saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult. Need DNA profiilid on kokkulangevad E. P. DNA profiiliga. Tunnistaja S. I.i ütluste kohaselt tunneb ta K.it 1-2- aastat, P.t – umbes kuu aega enne tapmist. Viimast korda nägi ta P.d tapmise päeval, ta kohtas K.i, P. ja K.iga, natuke jalutas nendega ning kell 23-24 läks nende juurest ära. E. ja A. vahel oli jut alkoholi varguse kohta. P.l oli kaasas mobiiltelefon- oranž Nokia, kriimustatud. Varem nägi tunnistaja K.il kasteeti, mis oli vana. 2-3 päeva pärast juhtunut K. ütles talle, et K. tappis E.i toruga. Tunnistaja S.I. tundis ära talle esitatud fotodel K.i kasteedi. Tunnistaja A. K.i ütluste kohaselt nägi ta üks kord A. K.it alkoholijoobes, ta oli lõbus, ülevas meeleolus. 24.07.2012 tuli tunnistaja koju hommikul peale tööd, A.K. oli kodus, ta pesi riided ja tossud pesumasinas. Tunnistaja iseloomustab K.it - Rahulik poiss, tasakaalukas, abivalmis, ei keeldunud aitamast, viis nooremaid lapsi kooli ja aeda viia. Tunnistaja M. M.i ütluste kohaselt on ta K.i sõber. K. ja K. elasid M.i juures aastal 2012 üks päev. K.il oli kaasas kasteet ja telefon Nokia oranži värvi. Ta pani need asjad M.i korteris kappi. K. rääkis, et kasteet tuleb ära visata. K. pani kappi riided. Kappi pandud asjad andis M. välja politseile.
-1, § 296 alusel vastu võetud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl 107-111), mille kohaselt on vaadeldavakeks objektideks tunnistaja M. M.i poolt äravõetud esemed: NIKE dressipüksid, kapuutsiga pusa, Nokia mobiiltelefon, metallist kasteet, talvejope. Süüdistatava A. K.i ütluste kohaselt tutvus ta P.ga aprilli alguses 2011, suhted olid rohkem normaalsed. 23.07.2012 kohtus ta sõpradega K.i ja P.ga, õhtul läksid poodi alkoholi ostma. Ostsid 4 l õlut Obolon - ja 2 pudelit veina 777. Hakkasid alkoholi tarbima K.i maja juures, siis enne kella 12.00 läksid Virula juures maha jäetud hoonesse. Hoones istusid nad diivanil esimesel korrusel, tarvitasid alkoholi ja vestlesid. K. andis telefoni P.le. Talle tüdruk ütles, et K.ile juua ei annaks, et kui ta on purjus siis viigu ta koju.K.ile helistas tüdruk, küsis kuidas läheb, K. vastas, et hästi, et puhkab, palus anda telefoni kainele isikule. K.i ja E.i vahel tekkis konflikt, pärast sekkus ka N.. E. 6 1-12-10864 hakkas situatsiooni teravdama, tegi pingeliseks. Ta hakkas K.it ja N.d solvama ebatsensuursete sõnadega, tarvitas nende suhtes ka natuke vägivalda. Esialgu K. reageeris nii et, et purjus inimene, las sõimab, pärast rahuneb, N. samuti. P. ei rahunenud, hakkas veel rohkem karjuma. E. lõi K.it rusikaga 3 korda vastu õlga, siinjuures K. istus diivanil, P. seisis kõrval. K. vastas sõnadega - ära tee lollusi, mine magama, et kui veel lööd, siis saad vastu pead. K. oli sel ajal K.i kõrval, vaatas pealt, enne püüdis E.it rahustada sõnadega, paar korda lükkas teda vastu õla, et E. istuks, millele P. lõi K.it tugevalt. P. hakkas veel rohkem ropendama, sõimama ja umbes 5 minuti pärast lõi jalaga näkku, vastu huult, oli väga valus. Sel momendil K. istusin diivanil, P. seisis tema ees. K. tõus, võttis kasteedi, mis oli tema kõrval diivanil ja lõi E.it kaks korda näkku. E. jäi seisma, kasteet kukkus maha ja E. võttis selle. Ta lõi K.it kasteediga kõhtu ja K. läksin eemale. K. seis nurgas ja ei saanud aru mis toimub ja E. ja N. midagi seal omavahel tegid. Valu läks vähemaks, siis ründas K. E.it. P. seisis diivani kõrval, K. lükkas või loin teda, P. kukkus diivanile. K. võtsin talt kasteedi ära ja 3 korda lõi näkku. K.ile nad ütlesid, et ta läheks välja, sest ta hakkas karjuma mida te teete, K. võttis kasteedi K.ilt ära. P. lükkas K.it eemale (viskas üle enda) ja läks koridori. Alles oli pool pudelit õlut, K. otsustas, et tuleb rahu sõlmida, võttis õlle ja läks P. juurde leppima. E. oli koridoris augu juures, mis oli põrandas või natuke eemal. K. ulatas talle pudeli aga P. viskas selle pudeliga K.it. K. sai vastu pead – otsaette, oli valus. K. lõi P.d jalaga, ta kukkus auku ja edasi K. ei mäleta. K.i sõnul – tal sõitis katus – tema mõõt sai täis. K. mäletab, et istus E.i peal ja lõi, siis tume, siis jälle lõi ja tume, toibus, kui nägi, et P. on verine pikali ja K. istub kõrval. K. lõi P.d kasteedi, rusikatega, peaga, küünarnukiga. K. püüdis teda paar korda tirida, et kontrollida, kas ta on elus, siis läks K. järgi, et ta on kõige kainem, et tema kontrolliks. K. seisis välisukse taga. K. küsis, kus on E., K. vastas, et seal pikali. K. oli verine, K. küsis mis juhtus, K. ütles, et kaklesid, ütles, et K. kontrolliks, kas P. on elus. K. läks sisse, K. istus diivanile ja jõi ülle ära, K. jooksis välja ja K. ka. Pärast seda läksid nad igaüks oma koju, hommikul kui K. ärkas, helistas K.le, küsis, kus on E., K. vastas, kas sa midagi ei mäleta, K. ütles ei. Nad kohtusid xxx baari juures, K. rääkis mis juhtus, ta ei jõudnud lõpuni ja siis K.ile tuli meelde. Kodus K. pesis riided. Kasteet jäi K.i kätte. K. avastas kodus ka P. mobiiltelefoni, mille E. andis talle hoida, et mitte ära kaotada. Enne juhtunut oli palju konflikte K.i ja P. vahel ning P. käis K.ile närvidele. Ühel korral konflikt oleks läinud kaklusele, aga K.it tiriti eemale. Seoses kaklusega oli K.il huul katsi, põlv katki, rinnaku piirkonnas oli valus. 23.07.2012 konflikt algas sellest, et P. jõi palju, K. palus ka talle anda, P. keeldus, pärast sekkus K., ütles E.ile, et anna inimesele ka juua, ütles kolm korda ja siis alles E. andis pudeli ja hakkas K.it sõimama. Üldiselt K. jõi natuke õlut ja veini, P.l oli kogu aeg õllepudel käes, K. ise jõi vist veel rohkem kui E.. K. viibis niisuguses seisundis, et roomas, jalgadel vahel sai siesta vahel mitte. P. oli samas seisundis, käis mööda seinu. Kui K. on diivanil P.d 3 korda näkku löönud, siis P.l veri pritsis. Kui E. koridoris kukkus auku, istus K. ta rinnale, näoga K.i poole. K. lõi teda rusikatega näkku vasakule ja paremale, P. karjus. Kui “katus sõitis”, oli K. vihane. See seisund, et katus sõidab oli K.il alati kui oli purjus. Alkohoolijoobes ei kontrollinud ennast, oli agressivne. Varem paar korda kasutas ka vägivalda inimeste suhtes. Kui K. lõpetas löömise, P. lamas üleni verine, igal pool oli veri. Peale peksmist oli K. kainem kui enne. Tema nägu, käed, riided olid verised. Politsei poolt äravõetud tossud, kampsun, jope olid tal seljas kuriteo toimepanemise ajal. Süüdistatav A. K. seletas, et talle näidatud paberid on kirjutatud ja allkirjastatud tema poolt ning fototabelitel on tema riided ja tossud.
K.i poolt purjutatud ja allkirjastatud 2 paberit (tl 113-114), kus on K.i käega kirjutatud „A“ tähed.
-1, § 296 alusel vastu võetud K.i arsti tõend (tl 115), mille kohaselt on K.il puuduvad kroonilised haigused.
-1, § 296 alusel vastu võetud iseloomustus xxx (tl 116-117), mille 7 1-12-10864 kohaselt ilesoomustatakse n A. K. kui kergesti ärrituv ja haavatav inimene.
-1, § 296 alusel vastu võetud kriminaalmenetluse lõpetamise määrused (tl 118-119, 169-173), mille kohaselt esinesid A. K.i tegudes KarS § 118 p 1, § 199 lg 1, § 215 lg 2 p 1,2 kuriteo koosseisu tunnused, kuid menetlusi lõpetati seoses sellega, et kuritegude toimepanemise ajal oli K. alla neljateistaastane isik.
-1, § 296 alusel vastu võetud ekspertiisimaterjali võtmise protokoll (tl 120-121).
-1, § 296 alusel vastu võetud kriminaalhoolduse kohtueelne ettekanne (tl 122-128).
-1, § 296 alusel vastu võetud kriminaalmenetluskulude tõendid (tl 129-133, 160-164).
K.i ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos videosalvestisega CD plaadil (tl 134-159), mille käigus A. K. räägib ja näitab mis asjaoludel ja kuidas pani ta toime kuriteo. Tunnistaja O. A. ütluste kohaselt tunneb ta A. K.it suvest 2012. Juuli lõppus või augustis 2012 tgunnistaja helistas K.ile, hääle järgi sai aru, et ta on joonud ja ta ütles, et on mingis hoones, oli rahul. A. palus anda toru kellelegi, kes on kaine, toru võttis keegi noormees. Tunnistaja küsis, kas A. on joonud, vastati, et jah. Hääle järgi sai tunnistaja aru, et noormees oli kainem ja tundus et ta oli A.st vanem. Rääkimise ajal oli kuulda, et rääkisid, karjusid. Kella 1 öösel helistas tunnistaja jälle K.ile, ta vastas, et ei saa rääkida, kuid ei öelnud miks, lülitas telefoni välja. Hääle järgi tundus, et ta jooksis. Järgmisel päeval peale kella 12 helistas A. K.ile, ta ütles, et oli kaklus mingi noormehega, et A. sellest mitte kellelegi ei räägiks.
M.i ülekuulamise protokoll p-i 6 osas (tl 165-168), mille kohaselt tunnistaja ülekuulamise käigus oli M. M.il ära võetud: Nike dressid, Nokia mobiiltelefon, kasteet, talvejope, kapuutsiga pusa.
alusel vastu võetud Tartu Ülikooli Kliinikumi vastus (tl 174-175), mille kohaselt on N. K. pöördunud SA TÜ kliinikum psühhiaatriakliinikusse ambulatoorsele vastuvõtule ajavahemikul 27.08.2012-12.10.2012. Diagnoos:xxx Tunnistaja L. T. ütluste kohaselt on N. K. tema poeg. Poja ja K.i vahel olid head suhted, kuid aastal 2009 peksis K. tema poega. K.il oli ajukoljuluu murd, ta oli raskes seisundis, ta viidi kiirabiga Tartusse. Peale trauma poeg ei saanud käia koolis, õppis kodus, muutus närviliseks, ärrituvaks, pidevalt nutab. Pärast juulis 2012 juhtunut tõi politsei K.it koju peale arestimajast vabastamist, poeg ei saanud magada, nägi midagi, sonis. Juhtunu kohta ei saanud rääkida, kõik oli mälus segamini. Ta ei osanud eriti midagi selgitada, tekkis häire ja hakkas nutma, rääkis, et P. oli väga rahulik. Peale seda muutus poja seisund täielikult, nagu kaks erinevat inimest. Pool aastat ei käinud üldse väljas, kartis, et keegi ootab teda väljas. Kui teda kutsuti prokuratuuri, ta tuli koju ja vajas arsti abi, nüüd on seisund halvem. Ta nägi tapmist pealt ja see oli tal silme ees. Pojal on probleemid mäluga, kõnega, ta ei suuda ennast väljendada, räägib katkendlikult.
K.i ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos videosalvestisega CD plaadil (tl 176-227), mille käigus N. K. räägib ja näitab mis asjaoludel ja kuidas pani K. toime kuriteo. 8 1-12-10864 III Kohtu järeldused süüdistuse osas Kohus loeb kohtuistungil kõike uuritud tõendeid usaldusväärseteks, tõendid langevad omavahel kokku, andes kohtule kuriteo toimepanemise tervikpildi. A. K. tunnistab ennast süüdi täielikult ning kohtu hinnangul annab ütlusi selles mahus, kui palju ta juhtunust mäletab. A. K.i ütluste hindamisel arvestab kohus süüdlase vanust, kuu enne kuriteo toimepanemisest sai A.K. 14 aastaseks. A. K.i enda ütlustest, tunnistajate ütlustest, psühhiaatria-psühholoogia ekspertiisiaktist tuleneb, et enne juulit 2012 tarvitas ta ka alkohoolseid jooke ja narkootikume, samuti ööl vastu 24.07.2012 viibis A. K. tugevas alkoholijoobe seisundis. Arvestades antud faktoreid, on usutav, et kuriteo toimepanemise tehiolusid mäletab ta lünklikult. A. K.i ütluste kohaselt alkohoolsete jookide tarvitamise käigus tekkis tema ja E. P. vahel konflikt alkoholi pärast. P. solvas K.it ebatsensuursete sõnadega, kasutas vägivalda, nende vahel tekkis kaklus. Viimasena P. viskas K.it õlupudeliga, K.il „sai mõõt täis“ ning ta hakkas P.d peksma. Analoogseid ütlusi andis A. K. eeluurimisel ütluste olustikuga seostamisel. Kuriteo toimepanemise ajal viibisid mahajäetud hoones ainult K. ja P., kuid konflikti algust ja K.i tegude tagajärge (E. P. keha) nägi tunnistaja N. K.. Eeluurimisel ütluste olustikuga seostamisel selgitas N. K., et ühise alkoholi tarbimise käigus hakkas P. K.it solvama, K. lõi P.d kolm korda kasteediga. K. võttis kasteedi ja läks sellega hoonest välja. Mõne aja pärast kutsus teda tagasi K. ja K. nägi põrandal augu juures lamavat ja läbi pekstud E. P.d. Hiljem rääkis K. K.ile, et lõi P.d kätega ja ka rauast kepiga. Sündmuskoha vaatlusprotokollidega, ekspertiisiaktidega, asitõendi vaatlusprotokollidega, kannatanu V. K. ütlustega, A. K.i poolt kirjutatud paberitega on tuvastatud, et - mahajäetud hoones aadressil: Kohtla-Järve, xxx leiti E. P. surnukeha, surma põhjuseks on oli ajukolju lahtine tömp trauma koos näokoljuluude hulgikillunenud murru, peaaju kõvakelme rebendi, peaaju ämblikvõrkkesta aluse ajukoe põrutuskoldega ning ajukoe osalise purustusega vasaku oimuotsmikusagara piirkonnas; kaela tömp trauma koos keeleluu mõlema suure sarve murruga; - E. P. surnukehal on avastatud hulgalised kehavigastused, seal hulgas rindkere piirkonnas Akujuline nahavigastus, mis on sarnane A. K.i poolt tavaliselt kirjutatud A-tähega; - sündmuskohal leiti E. P. isiklikke asju; - sündmuskohale jäetud jalatsijälg on jäetud A. K.i jalatsiga; - kuriteopaigal ja ära võetud riietelt avastati E. P. verejäljed. Tsiviilkostja O. A., tunnistaja A. K.i ütlustest tuleneb, et A. K. ei viibinud kodus ööl vastu 24.07.2012 ning kui hommikul saabus ta koju, hakkas oma riideid ja jalatseid pesema. Tunnistaja T. R. ütlustega ja jälitusprotokolliga on tuvastatud, et E. P. ei viibinud ööl vastu 24.07.2012 varjupaigas. Tunnistaja O. A. ütluste kohaselt ööl vastu 24.07.2012 A. K. koos noormeestega tarvitas alkoholi. Tunnistajate S. I.i, M. M.i ütlustega, asitõendi vaatlusprotokollidega on tuvastatud, et enne 24.07.2012 oli A. K.il kasteet, samuti peale 24.07.2012 elasid K. ja K. üks päev sõbra juures ning K.il oli kaasas kasteet ja E. P. mobiiltelefon. Kohtuarstliku ekspertiisiaktiga tuvastati A. K.il kehavigastused. Kogutud tõenditega kogumis loeb kohus tuvastatuks, et ööl vastu 24.07.2012, Ida-Virumaal KohtlaJärve linnas, xxx mahajäetud hoones, ühise alkohoolsete jookide joomise käigus tekkis A. K.i ja E. P. vahel tüli, mille tulemusel isiklikel ajenditel peksis A. K. E. P.d surnuks. A. K. lõi E. P.d mahajäetud hoone erinevates ruumides korduvalt kasteediga, kepiga ja kätega pea, näo, kaela, keha, rinna, üla- ja alajäsemete piirkonda sealhulgas vähemalt 6 korda näo ja kaela piirkonda, tekitades E. P.le 29 kehavigastust, sh surma põhjustanud aju-kolju lahtine tömp trauma koos näokoljuluude hulgikillunenud murru, peaaju kõvakelme rebendi, peaaju ämblikvõrkkesta aluse verevalumi, ajukoe 9 1-12-10864 põrutuskoldega ning ajukoe osalise purustusega vasaku oimu-otsmikusagara piirkonnas, kaela tömp trauma koos keeluluu mõlema suure sarve murruga. Lisaks tekitas A. K. E. P.le järgmised tervisekahjustused: marrastused, nahaalused verevalumid ja põrutushaavad vasakul pool näol, marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool kaelal. marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool rindkerel, üla- jalajäsemetel. Pärast E. P. tapmist, A. K. lõikas E. P. vasaku rindkere piirkonnas A-kujulise nahahaava, tekitades talle pindmise lõikehaava vasakul pool rindkerel. Seega pani A. K. toime teise isiku tapmise. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et A. K. peksis E. P.d, tekitades kehavigastusi, mille tagajärjel E. P. suri kohapeal, st tappis E. P.. Kohtul tuleb tuvastada - kas A. K.i teos esinevad KarS § 115 järgi kuriteo koosseisu tunnused või kas viibis A. K. kannatanu peksmise ajal hädakaitseseisundis. KarS § 115 sätestab vastutust tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamise tapja või tema lähedase isiku suhtes. KarS § 115 kujutab endast tapmise põhikoosseisu (KarS § 113) privilegeeritud ehk vähemohtlikku koosseisu. Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund on subjekti iseloomustav tunnus, mis asetseb deliktistruktuuris süüteokoosseisu objektiivses küljes. Iseloomustades subjekti psüühikat ja emotsionaalset seisundit teo toimepanemise ajal, on see vastutust kergendav isikutunnus KarS § 24 lg 3 mõttes. Privilegeeritud koosseisu subjektiivne ehk tahteline külg on põhikoosseisuga sama isik peab vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning seda möönma. Süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu. Tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele (vägivald) või vaimsele (solvamine) haavamisele. KarS § 115 objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Provokatsioon võib olla ka pikaajaline või süstemaatiline ning seda tuleb käsitada üksikutest vägivalla- või solvamistegudest koosneva tervikteona, s.t kannatanu käitumisele tuleb terviksituatsiooni silmas pidades anda üldhinnang. (RKKKL 3-1-1-86-04, 3-1-1-10-13). Olles tuvastanud tapmisteole eelnenud kannatanu vägivaldse või solvava teo, peab kriminaalasja menetleja alati kontrollima, kas kannatanu selline käitumine kutsus süüdistatavas esile KarS §-s 115 nimetatud erutusseisundi. Vajadusel tuleb osutatud küsimuse lahendamiseks oluliste asjaolude kindlakstegemiseks määrata ekspertiis. Samas pole erutusseisund siiski selline koosseisutunnus, mille olemasolu eeldused peaks ja saaks tuvastada üksnes ekspertiisi käigus, vaid lisaks saab erutusseisundi kindlaks teha ka kannatanu käitumisele antava hinnanguga kriminaalasja menetlemisel (RKKKL 3-1-1-86-04, 3-1-1-10-13). Seega tuleb kohtul tuvastada, kas E. P. käitus õigusvastaselt A. K.i suhtes (solvamine, vägivald), kas põhjustas E. P. õigusvastane käitumine A. K.il erutusseisundi, kas on põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu käitumise vahel. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdlase ja kannatanu vahel tekkis konflikt alkoholi pärast. K.: „Konflikt algas sellest, et P. jõi palju, ma palusin ka mulle anda. Pärast sekkus K., ütles E.ile, et anna inimesele ka juua, ütles kolm korda ja siis alles E. andis pudeli ja hakkas mind sõimama.“ A. K.i ka N. K.i ütluste alusel loeb kohus tuvastatuks, et E. P. kasutas A. K.i kohta sõimavaid väljendeid ja vägivalda. K.: „E. P. hakkas rääkima, et me oleme homod, et me ei pea teda sõbraks“. K.: „E. P. lõi mind 3 korda vastu õlga, jalaga näkku - vastu huult.“ K. püüdis P.d rahustada, kuid P. lõi ka teda. A. K. võttis omakorda kasteedi ja lõi P.d sellega kaks korda näkku. Peale seda algas K.i ja P. vahel vastastikune kaklus, mille käigus nad lõid teineteist mitu korda. E. P. läks eemale. K. ulatas talle õlu pudeli aga P. viskas selle pudeliga K.it. K. hakkas P.d peksma ja 10 1-12-10864 peksis surnuks. Seega on tuvastatud, et E. P. kasutas A. K.i suhtes vägivalda ja solvavaid väljendeid, kuid kohtu hinnangul E. P. õigusvastane käitumine ei põhjustanud A. K.il äkki tekkinud tugevat hingelist erutusseisundit. Tugeva hingelise erutuse seisund on kõrgest emotsionaalsest pingest tingitud seisund, mille tõttu isiku võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida on piiratud. Selleks, et tuvastada A. K.i emotsionaalset seisundit kuriteo toimepanemise ajal tuleb anda hinnangut enne kuriteo toimepanemist tekkinud olukorrale, A. K.i tegevusele ja tema isiksusele, samuti võtta arvesse kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi arvamust. A. K.i sõnade järgi reageeris ta alguses E. P. sõnadele ja tegudele rahulikult, kuna sai aru, et „purjus inimene, las sõimab, pärast rahuneb“. K. isegi ütles P.le, et „ta ei teeks lollusi, et läheks magama ja kui veel lööb, siis saab vastu pead“. K.i ütlustest tuleneb, et ta sai toimunust hästi aru, ta teadis, et on tegemist tugevas joobes olnud isikuga, isegi hoiatas E. P.d, et kui P. ei rahune, saab peksa. Seega A. K. möönas, et E. P. võib jätkata oma tegevust ning ta ise võib P. suhtes kasutada vägivalda. Kuna P. ei rahunenud, K. hakkas teda peksma. A. K.i ja E. P. vahel tekkis vastastikune kaklus, mis lõppes sellega, et E. P. läks eemale, kuid K. läks P. juurde ja sai pudeliga vastu pead. Peale seda A. K. lõi E. P.d jalust maha ja peksis surnuks. A. K. seletas, et tema ja E. P. konflikti käigus tal „sõitis katus ära“ ning „mõõt sai täis“. Kohtu hinnangul tekkinud olukord ei olnud A. K.i jaoks ebatavaline, varem ta samuti tarvitas poiste kampades alkoholi, nende vahel olid konfliktid, olid varem konfliktid ka E. P.ga ning lahendada konflikte sellisel viisil on A. K.i jaoks tavaline asi - varem ta ka kasutas vägivalda sõprade suhtes, nii peksis ta 05.10.2011 läbi oma sõbra N. K.i, mille tagajärjel viibis K. Tartu Kliinikumi reanimatsioonis. A. K.i sõnadest tuleneb, et selline seisund - „katus sõidab“, oli tal alati siis, kui ta oli purjus - ta oli vihane ja agressiivne. Samuti E. P. suhtes oli K.il erisuhtumine - „E. P. käis talle närvidele“. Seega A. K.il oli juba kogemus analoogsete vahendiga lahendada konflikte, situatsioon oli tema jaoks tavaline ja algusest peale eeldas ta, et võib kasutada vägivalda E. P. suhtes. Kohus leiab, et E. P. käitumine ei kutsunud esile A. K.il mingit erilist emotsionaalset seisundit, ta viibis alkoholi tarbimisega esile kutsutud talle tavaseisundis – oli vihane ja agressiivne. A. K. sai toimunust hästi aru, juhtis oma käitumist ning tegutses sihikindlalt ja tahtlikult. Samuti eksperdid (psühhiaater ja psühholoog) kompleksekspertiisi tegemise käigus tulid järeldusele, et A.K.ile inkrimineeritava teo toimepanemise ajal ei esinenud tal sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks piiranud tema võimet tajuda ümbritsevat, oma tegude iseloomu, sh aru saada enda teo keelatusest ning juhtida enda käitumist vastavalt sellele arusaamisele. Käitumise impulsiivsus ja kõrgenenud agressiivsus on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. Kuna kohus leidis, et E. P. käitumine ei põhjustanud A. K.il äkki tekkinud tugevat hingelist erutusseisundit, ei siirdu kohus järgmisele kontrolltasandile – põhjuslikule seosele erutusseisundi ja kannatanu käitumise vahel. Ülaltoodu arvestades asub kohus seisukohale, et A. K.i teos ei esine KarS § 115 järgi kuriteo koosseisu tunnused. KarS § 28 lg 1,2 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult 11 1-12-10864 või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Hädakaitse jaguneb seega esmalt hädakaitseseisundiks (vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või mõne teise isiku õigushüve vastu) ja teiseks hädakaitsetegevuseks (ründaja õigushüvede kahjustamine sobiva ja kaitsja käsutuses oleva säästvaima vahendiga, mis peab vastama ründe ohtlikkusele). Seejuures ei tohi kaitsetegevuse eesmärgiks olla ründajale ilmselt liigse kahju tekitamine. Selleks, et tuvastada kas A. K. viibis hädakaitseseisundis, tuleb kohtul esmalt tuvastada õigusvastase ründe olemasolu. Kohus tuvastas, et A. K. ja E. P. koos tarvitasid alkohoolseid jooke, alkoholi pärast tekkis nende vahel konflikt, E. P. hakkas K.it sõimama ja esimesena kasutas vägivalda. Kuid A. K. vastas E. P. poolsele vägivallale samuti vägivallaga, lõi kaks korda kasteediga P.d näkku, seejärel algas nende vahel kaklus, mis lõppes sellega, et K. lõi P. jalust maha, hakkas teda peksma ja peksis surnuks. Riigikohus on mitmetes lahenditest märkinud, et vastastikune kaklus, milles kaitsja ja ründaja rollid vahetuvad, välistab üldjuhul hädakaitseseisundi esinemise. Tegemist on teadliku eneseohustamisega, kus mõlemad kakluses osalejad arvestavad ründaja ja kaitsja rolli pideva vahetumisega ning enda tervise kahjustamise võimalusega, mistõttu nende tegevus ei ole käsitatav ründe tõrjumisena. Hädakaitseseisund tekib kakluse puhul vaid siis, kui üks osalejatest muutub võitlusvõimetuks või soovib kaklust lõpetada. Kohus leiab, et A. K. ei viibinud hädakaitseseisundis kuna puudus õigusvastane rünne aga toimus vastastikune kaklus, mis edaspidi kasvas üle ühepoolseks peksmiseks. Kuna kohus leidis, et puudus E. P. poolne õigusvastane rünne, siis jätab kohus analüüsimata järgmise kontrolltasandi – hädakaitsetegevuse. A. K.it süüdistatakse E. P. tapmises piinaval ja julmal viisil. Süüdistuse kohaselt väljendub piinav viis tekitatud haavade arvus ja kasutatud relvas, nimelt selles, et A. K. peksis E. P. surnuks, lõi teda mahajäetud hoone erinevates ruumides, sealhulgas vähemalt 6 korda kasteediga näo ja kaela piirkonda, korduvalt kepiga, käte pea, näo, kaela, keha, üla- ja alajäsemete piirkonda, tekitades E. P.le 29 kehavigastust. Julm viis väljendub tekitatud vigastuste laadis ja iseloomus ning peale tapmist lõikehaava tekitamises. Tapmine on piinav, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi vaegusi. Suure valu tekitamisele viitavad rohked vigastused ohvri kehal, samuti külmrelva või muu vahendi kasutamine, mis ei suuda põhjustada kohest teadvuskaotust. Riigikohus on pidanud piinavaks kolmekümne kolme peas ning rindkeres asuvat torke- ja lõikehaava, mis valmistasid kannatanule vähemalt 10-15 minutit suurt valu (RKKK 3-1-1-125-96). Samuti võib tapmise piinaval viisil moodustada ohvri surnuks peksmine, sel juhul tuleb arvestada löökide tugevust ja kestust, kohta inimkehal, kuhu löögid olid suunatud, tekitatud kehavigastuste hulka ja laadi ning valutunde kestust (RKKK 3-1-1-106-97). Surnu ekspertiisiakti kohaselt on kõik vigastused (v.a. pindmine lõikehaav vasakul pool rindkerel) E. P.le tekitatud vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega (esemetega) lühikese aja jooksul lühikest aega enne surma. Kuid kohus leiab, et A. K. pani toime tapmise piinaval viisil. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et A. K. peksis E. P.d erinevate vahenditega - käte, kasteedi ja kepiga, peksis korduvalt, seal hulgas lamavat E. P.d, millal ta juba ei suutnud vastupanu 12 1-12-10864 osutada, peksis surmaks. A. K. tekitas E. P.le kokku 29 kehavigastust: aju-kolju lahtine tömp trauma koos näokoljuluude hulgikillunenud murru, peaaju kõvakelme rebendi, peaaju ämblikvõrkkesta aluse ajukoe põrutuskoldega ning ajukoe osalise purustusega vasaku oimu-otsmikusagara piirkonnas; kaela tömp trauma koos keeleluu mõlema suure sarve murruga; marrastused, nahaalused verevalumid, ja põrutushaavad vasakul pool näol; näokoljuluude hulgikillunenud murd mõlemal pool näopiirkonnas murrujoonte üleminekuga vasakusse ning osaliselt paremasse eesmisesse koljuauku, peaaju, kõvakelme rebendi, peaaju ämblikvõrkkesta aluse verevalumi, ajukoe põrutuskolle ning ajukoe osalise purustusega vasaku oimu-otsmikusagara piirkonnas; marrastused, nahaalused verevalumid mõlemal pool kaelal; keeleluu mõlema suure sarve murd; marrastused, nahaalused verevalumid mõlemal pool rindkerel, üla- ja alajäsemetel. A. K.i enda sõnade kohaselt, peksmise ajal E. P. karjus. K.i ütlused:„Kui E. koridoris kukkus auku, istus ma ta rinnale, näoga enda poole. Ma lõin teda rusikatega näkku vasakule ja paremale, P. karjus.“ Asjaolu, et E. P. peksmise ajal karjus viitab sellele, et ta oli teadvuses ning arvestades kehavigastuste hulka
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.