KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtuasja number 3-13-255 Otsuse kuupäev
(34)ning nõudis mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist seoses sellega, et talle ei võimaldatud osta kauplusest kaupu. Viru Vangla jättis kahjuhüvitamise taotluse 08.01.2013 kirjaga nr 616/197-1 (tl 3) rahuldamata. Vangla tunnistas, et on õigusvastaselt keelanud O.P.il osta 2 tk tualettseepi ning vabandas, kuid vangla on seisukohal, et vangla tegevusega ei kaasnenud kaebajale selliseid tagajärgi, mis tingiks kahju rahalise hüvitamise.
- 05.02.2013 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja O.P.’i 03.02.2013 allkirjastatud kaebus (tl 1-2) Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes (kaebajal ei võimaldatud osta kauplusest tualettseepi 2 tk). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Kaebaja väidab kaebuses, et Viru Vangla rikkus korduvalt kaebaja õigusi, et keelas kaebajal vangla kauplusest osta 2 seepi. Kaebaja palub Viru Vanglalt välja mõista 100 eurot kompensatsiooni kaebaja õiguste rikkumisega tekitatud moraalse ja materiaalse kahju eest.
- Vastustaja ei nõustu esitatud kaebusega, vaidleb sellele vastu ( tl 27-28) ja kompromissi sõlmimist võimalikuks ei pea. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et on oma eksimust tunnistanud, vabandanud kaebaja ees. Vastustaja õigusvastase tegevusega ei kaasnenud kaebajale mittevaralist kahju ega varalist kahju. Ehkki vangla piiras õigusvastaselt kauplusest 1 tk tualettseebi ostmist, oli kaebajal võimalik ühe poekorra ajal (2 nädala tagant) soetada 1 tk tualettseepi. Kaebaja keeldus 17.09.2012 kauba vastuvõtmisest, millega seadis end ise ebamugavasse olukorda. Vastustaja seisukohal, et ei ole tekitanud kaebajale mittevaralist või varalist kahju ning kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastustaja palub jätta O.P.i kaebus täielikult rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
- Kaebuses on kaebaja taotlenud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist summas 100 eurot, kuna kaebajal ei võimaldatud osta kauplusest kahte tualettseepi.
- Vaidlust ei ole selles, et vastustaja käitus õigusvastaselt, kui ei võimaldanud kaebajal osta kahte tualettseepi Camey. Vastustaja on omaks võtnud, et on kaebaja kauba soetamise tellimislehe kontrollimisel õigusvastaselt käitunud.
- O. P soovis kaupluse tellimislehe järgi osta 2 tk tualettseepi „Camey“. Vanglaametnik T. J. tegi tellimiselehel paranduse, märkides 1 tk seepi „Camey“. Kuna O. P parandusega ei nõustunud, keeldus ta 17.09.2012 kogu tellitud kauba ostmisest.
- Viru Vangla kodukorra p 13 (redaktsioon kehtis kuni 3.02.2013) reguleerib kinni peetavate isikute sisseostude tegemist. Viru Vangla kodukorra p-i 13.1 järgi on kinnipeetaval võimalik sooritada sisseoste graafiku alusel, kuid mitte harvemini, kui kord kuus vangistusseaduse (VangS) §48 lg1¹ lubatud määras. VangS §48 lg1¹ järgi võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sisseoste kinnipeetav ühes kuus teha Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära piires. Kodukorra kohaselt kontrollib vanglateenistuse ametnik tellimislehel märgitud kaupade koguseid ning üle piirnormi märgitud kogus arvestatakse kaubakogusest maha ja tehakse parandus tellimislehel.
- Viru Vangla direktori 19.10.2011 käskkirja nr 1.1-1/199 (tl 31-32) järgi on kinnipeetavatele tagatud sisseostude tegemine kahel korral kuus. Sama käskkirja p 1.31 järgi on kinnipeetaval lubatud osta maksimaalselt 2 tk tualettseepi ühel ostukorral.
- Vanglaametnik T.J., kontrollides O.P. kauba tellimislehte, lähtus ekslikult lubatud tualettseebi koguste kontrollimisel mitte Viru Vangla 19.10.2011 käskkirja nr 1.1-1/199 punktis 1.
- lubatud kogusest, vaid kaupluse hinnakirjast, mille järgi oli hügieenitarvetest lubatud tellida üks toode loetelust. Seetõttu tegi vanglaametnik ekslikult paranduse, lubades O. P tellida 1 tk tualettseepi. O. P loobus 17.09.2012 kogu tellitud kauba väljaostmisest. Kuna O.P. tellimus ei ületanud tualettseebi ostmiseks kehtestatud maksimummäära ja konto väljavõttelt nähtuvalt olid kinnipeetaval kauba soetamiseks ka rahalised vahendid olemas, on Viru Vangla tegevus 1 tk tualettseebi ostmise mittevõimaldamisel olnud õigusvastane.
- Vastustaja vabandab kahetsusväärse eksimuse tõttu kinnipeetava ees. Vastustaja on leidnud, et Vangla õigusvastasest tegevusest ei ole tekkinud O. P. kahju summas 100 €, mille hüvitamine rahas oleks põhjendatud. Vangla on seisuskohal, et vangla käitus küll 1 tk tualettseebi ostmise mittevõimaldamisel õigusvastaselt, kuid vangla õigusvastase 2 käitumise tagajärjel ei tekkinud O. P. mittevaralist ega varalist kahju. Ehkki vangla piiras õigusvastaselt kauplusest 1 tk tualettseebi soetamist, oli O. P. võimalik osta 1 tk tualettseepi, mille ostmisest ta ise loobus. Seega oli O. P tualettseebi puudumise tõttu tekkinud võimalikes ebamugavustes osaliselt ise süüdi.
- Viru Vangla tänas juba 22.10.2012 koostatud vastuses märgukirjale nr 6-14/35257-1 (tl 34)O.P.vahejuhtumist teavitamast ning selgitas selle asjaolusid. Samuti tehti O.P. märgukirja põhjal parandus kaupluse hinnakirjas ja selgitati vanglaametnikele täiendavalt hügieenitarvete tellimise korda ja koguseid. O. P lubati saamatajäänud tualettseep uuesti tellida. Nähtuvalt kaupluse tellimislehtedest nr 1851966 (tl 32 pöördel, 1893024 (tl 30),1913086 ( tl 30 pöördel), sai O. P 03.10.2012 osta 1 tk tualettseepi, 01.10.2012 – 1 tk tualettseepi ning 15.10.2012 – 2tk erinevaid sorte seepe.
- Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
- Mittevaralise kahju nõude alusnormiks on RVastS § 9 lg 1, mille kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Ehkki seaduse mõtte kohaselt võib iseenesest lisaks RVastS §-s 9 lg 1 kirjeldatud olukordadele esineda ka muid rikkumisi, mil isikule tekitatakse avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes mittevaralist kahju, on just kõnealuses sättes loetletud olukorrad need, mil seadus aktsepteerib mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Seega tuleb mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõude korral tuvastada, kas nõude esitajale on (mitte) varaline kahju tekkinud, kas see on tekkinud haldusorgani õigusvastase ja süülise tegevuse tõttu ning kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos. Vastustaja Viru Vangla on vabandanud O.P. ees oma õigusvastase käitumise pärast, kuid on samas leidnud, et rahalise kompensatsiooni väljamõistmine ei ole põhjendatud.
- Ka kohtupraktikas väljendatud seisukohtadest tulenevalt ei ole mitte igale rikkumisele põhjust reageerida tingimata rahalise kompensatsiooni maksmisega. Rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa olla üksnes väidetavad kannatanu hingelised üleelamised, tekkinud piinlikkusetunne või ajutine meeleolu langus (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2004 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-11-04, p 18). Nimetatud asjaolud toovad mittevaralise kahju hüvitamise nõude kaasa üksnes juhul, kui seda õigustab üleelamise või rikkumise raskus (vt lisaks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.05.2005 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-17-05).
- Riigikohtu halduskolleegium on leidnud ka, et väärikuse alandamisega tekitatud kahju on muuhulgas hüvitatav ka vabandamisega (Riigikohtu halduskolleegiumi
- juuni
- a otsus haldusasjas nr 3-3-1-30-05). Seega on Riigikohus möönnud, et mittevaraline kahju võib olla heastatav ka näiteks vabandamisega kannatanu ees. Halduskohus nõustub vastustajaga, et on küll kahetsusväärne, et kaebaja ei saanud kauplusest osta 2 tualettseepi. Käesoleval juhul on kaebaja ees vabandatud.
- Seega ei viita miski ka sellele, et ka juhul, kui rikkumine oleks kvalifitseeritav väärikuse alandamisena, kuuluks lisaks juba toimunud vabandamisele kaebaja kasuks väljamõistmisele täiendav rahasumma. Eeltoodut arvestades leiab halduskohus, et kaebaja põhjendatud huvi väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb 3 kõrvale jätta, kuna kahjunõue oleks juhtumi asjaolusid arvestades ilmselgelt perspektiivitu. Kaebus jääb rahuldamata.
- Menetluskulud: Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kohtumääruse (tl 18-19) alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4