← Eesti

2-12-55186/16

Obsah (11)§ 394§ 142§ 442§ 467§ 187§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 386

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 17.09.2013, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-55186 Tsiviilasi AS Kredii

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

§ 142

lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Asjaolud ja hageja nõue 27.12.2012 esitas AS Krediidikassa Viru Maakohtule hagiavalduse V S’i vastu võlgnevuse 586,80 euro nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud AS Krediidikassa (laenuandja) ja kostja Vladimir Sharovarov (laenusaaja) sõlmisid 17.12.2009 laenulepingu, mille punkti 2.1 kohaselt laenuandja andis laenusaajale laenu summas 311,89 eurot, mille laenusaaja kohustus laenuandjale koos intressidega tagastama lepingus toodud tingimustel. Vastavalt lepingule kohustus kostja lepingus ja selle maksegraafikus kirjeldatud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu-ja intressisummasid ning nende mitte tasumise korral leppetrahvi ja viiviseid. Kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust tagastada laenusummat maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Hagiavalduse kohtusse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlg summas 293,40 eurot. Kostjal on tasumata ka laenulepingus kokkulepitud intressid summas 90,43 eurot. Pooled leppisid laenulepingu punktis 1.3.1. kokku, et kostja tasub laenu kasutamise eest hagejale intressi arvestusega 6,00% kuus. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenu summalt. Intressiarvestus on toodud laenulepingu lisaks nr 1 olevas maksegraafikus. 2 Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt laenu tagastamisega viivitamise korral viiviseid laenulepingu tingimuste punkti 7.1 alusel 1% päevas tasumisega viivitatud summalt. Lisaks põhivõla ja intresside nõudele on hagejal õigus nõuda kostjalt laenu tagastamisega viivitamise korral viiviseid. Juhindudes VÕS §-dest 76 lg 1; 82 lg ; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 396 lg 1 ja 397 palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse, intressid ja sissenõutavaks muutunud viivise. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest

§ 407

kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kostja on talle edastatud hagimaterjalid nende avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14.08.2013, kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest, avalikult kätte saanud.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostja ei ole hagile vastanud ega oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral

§ 407lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks.

Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Eelpool nimetatud asjaoludel ja

§ 407

lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Laenulepingust mittekinnipidamisega ja laenu tagastamata jätmisega on kostja VÕS § 100 mõttes rikkunud lepingust tulenevat kohustust tagastada laenuandjale laenusumma tähtaegselt ning jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse 3 täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on menetluskuludeks märkinud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot (maksekorraldus nr 2588, 19.12.2012) ja õigusabikulud summas 210,91 eurot, milline summa on tasutud vastavalt esitatud arvele hageja lepingulise esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ poolt osutatud õigusabiteenuse eest (arve nr 1368441, 18.12.2012). Kokku tuleb tagaseljaotsusega kostjalt menetluskulud välja mõista summas 335,91 eurot. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel

§ 386lg 2; 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Marika Leimann 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.