Obsah (4)

§ 22§ 2§ 29§ 32

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Tiina Pappel 30.10.2013, Tartu Haldusasi Hansafarmer OÜ kaebus Maksu- ja Tolli

) § 22 lg 31 alusel kontrollida Hansafarmer OÜ käibemaksuseaduse mõttes ettevõtlusega tegelemist Eestis ajavahemikul 01.03.

1. a kuni 30.09.
2. a. MTA kohustas Hansafarmer OÜ esindusõiguslikku isikut ilmuma 10.10.
3. a kell 10.00 maksuhalduri ametiruumidesse Viljandis Lossi 19 selgituste andmiseks Hansafarmer OÜ Eestis toimuva ettevõtluse kohta ning esitama samaks tähtajaks 01.07.
4. a kuni 30.09.
5. a ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid ja pangakontode väljavõtted 01.03.
6. a kuni 30.09.
7. a kohta. Korralduses sisaldus

§ 22

lg-st 31 tulenev hoiatus, et kui Hansafarmer OÜ ei esita ettenähtud tähtajaks dokumente, mis tõendaksid Eestis ettevõtlusega tegelemist, siis kustutatakse isik maksukohustuslase registrist.

1. Hansafarmer OÜ esitas 09.10.
2. a MTA-le taotluse (tl 19) pikendada korralduses määratud tähtaega, kuna Hansafarmer OÜ kavatseb korralduse vaidlustada. Korralduses toodud ajal Hansafarmer OÜ maksuhalduri juurde ei ilmunud ja korralduses nimetatud dokumente ei esitanud. MTA 10.10.2013 otsusega nr 12.2-3/18311-2 jäeti Hansafarmer OÜ taotlus rahuldamata.
3. MTA tegi 11.10.
4. a otsuse nr 30473 (tl 27), et Hansafarmer OÜ kustutatakse käibemaksukohustuslaste registrist alates 18.10.
5. a kuna Hansafarmer OÜ ei täitnud MTA korraldust ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks ega loonud maksuhaldurile võimalust seda täiendavalt kontrollida. Seega puudub alus arvata, et Hansafarmer OÜ tegeleb Eestis ettevõtlusega.
6. 14.10.
7. a saabus Tartu Halduskohtusse Hansafarmer OÜ kaebus. Kaebaja palub tühistada Maksu- ja Tolliameti 02.10.
8. a korraldus nr 12.2-3/18311-1 ja 11.10.
9. a otsus nr
10. Kaebuses sisaldub Hansafarmer OÜ esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja palub peatada Maksu- ja Tolliameti 11.10.
11. a otsuse nr 30473 täitmise kohtuvaidluse lõppemiseni. Esialgse õiguskaitse põhjendatud vajadus seisneb otsuse toime – kaebaja kustutamine käibemaksukohustuslaste registrist – ärahoidmises. Otsuse täitmisega kaasnevad kaebajale olulised tagajärjed: kohustus tasuda võõrandamata kaubalt käibemaksu, põhivara puhul korrigeerida sisendkäibemaksu. See halvendab oluliselt kaebaja olukorda. Üldteadaolevalt ei ole käibemaksukohustuslasena registreerimata isiku ettevõtlus kaupade ja teenuste müümisel käibemaksukohustuslastest tehingupartneritele konkurentsivõimeline ega seega jätkusuutlik. Arvestatava vastuväitena ei ole käsitletav asjaolu, et isikul on alati võimalik esitada uus taotlus käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks. Käibemaksukohustuslasena registreeritud isiku huviks on olla registris püsivalt. Otsuse peatamata jätmiseks puudub oluline avalik huvi.
12. Tartu Halduskohtu 17.10.
13. a määrusega rahuldati Hansafarmer OÜ esialgse õiguskaitse taotlus. MTA kodulehel oleva maksuvõlglaste otsingu andmetel on kaebajal 16.10.
14. a seisuga esitamata tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon, mille tähtaeg oli 10.10.
15. a, muid esitamata deklaratsioone ei ole. Kaebusele lisatud
16. a märtsi kuni august käibedeklaratsioonide järgi kaebaja tegeleb ettevõtlusega. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tagajärjel kustutatakse kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist. Selle tulemusena ei lisa kaebaja enam võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu ja ei täida muid maksukohustuslase kohustusi, kaotab sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse, samuti puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus isikutel, kellele kaebaja kaupu müüb või teenuseid osutab. Käibemaksukohustuslase õiguste kaotamine võib oluliselt mõjutada kaebaja majandustegevust ja majanduslikku olukorda. Samuti võib see halvendada kaebaja olukorda, sest lisaks tekib kaebajal registrist kustutamisel kohustus tasuda käibemaksu võõrandamata kaubalt, mille sisendkäibemaksu ta on soetamisel maha arvanud. Vastustaja väitel on antud juhul avalik huvi oluliselt riivatud, kuna toob kaasa ulatuslikud käibemaksupettused. Vaidlustatud otsuses ei ole märgitud, et Hansafarmer OÜ ei tegele ettevõtlusega Eestis, vaid et puudub alus arvata ettevõtlusega tegelemist. Antud järeldus põhineb ainult asjaolul, et kaebaja ei esitanud määratud tähtaja jooksul maksuhaldurile nõutud tõendeid. Võimaliku maksupettuse väide on üldsõnaline ja kaebajaga seostamata ning seega on ka väide avaliku huvi olulise riivamise osas põhjendamata. Kaebuse põhjenduste ja vaidlustatud otsuses toodud põhjenduste alusel ei pea kohus kaebust antud etapis ilmselgelt perspektiivituks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib halvendada kaebaja olukorda, mille hilisem taastamine võib olla raskendatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
17. Maksu- ja Tolliamet esitas Tartu Halduskohtu 17.10.
18. a määrusele määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kaebaja väited äriühingu olukorra halvenemise kohta on paljasõnalised ja põhjendamatud. Kohus on jätnud tähelepanuta, et käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise tingis kaebaja soovimatus kaasaaitamiskohustust ja seadusest tulenevat teabe andmise ja tõendite esitamise kohustust täita. Kaebaja saaks õiguspäraselt käitudes käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist ära hoida. Tõendid olid vajalikud hinnangu andmiseks, kas isikul on ettevõtlus

§ 2lg 2 mõistes.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine antud tingimustel piirab olulisel määral maksuhalduri tegevust. Arvestades kohtuvaidluste tavapärast 2 kestvust võib äriühing vormistada veel pika aja vältel käibedeklaratsioone, ilma et maksuhalduril oleks võimalik kontrollida, kas tema registreering käibemaksukohustuslaste registris on põhjendatud. Sellega võimaldatakse registreerimisnumbri kuritarvitamist. Sellistel tingimustel esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vastavuses esialgse õiguskaitse eesmärgiga ning riivab oluliselt avalikku huvi. Käibedeklaratsioonis sisalduvaid andmeid kontrollimata ei saa ettevõtlusega tegelemise järeldust teha. Ettevõtlusega tegelemist kinnitavad tõendid, mis võimaldavad veenduda reaalselt majandustehingute tegemises. Käibedeklaratsioonid võivad kajastada andmeid ka mitte toimunud tehingute kohta ning maksuhalduril on õigus ja kohustus kontrollida nende andmete õigsust. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ega MTA-le ühtegi tõendit, mille põhjal saaks väita, et äriühing tegeleb ettevõtlusega. Vaidlusalusest korraldusest nähtuvalt kontrollib maksuhaldur Hansafarmer OÜ käibemaksukohustuslaste registrisse kandmise põhjendatust ja seda saab järelkontrollina teha ettevõtlusega tegelemist põhjendavate dokumentide hindamise tulemusel. Ka rahandusministeerium on käibemaksuseaduse kommentaarides (seisuga 1.01.2013,

§ 22

lg 3¹) selgitanud: „maksuhaldur [saab] nõuda maksukohustuslaselt ka pärast registreerimist kahtluse korral tõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta /.../“. Hansafarmer OÜ korralduse tähtaja pikendamiseks esitatud taotlusest nähtub, et taotluse esitamise eesmärgiks ei olnud korraldust täita. Asjaolu, et maksukohustuslane ei esita ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks vajalikke dokumente, viitab selgelt sellele, et ettevõttel reaalne majandustegevus puudub ning ettevõtte eesmärgiks võib olla KMKR numbri kuritarvitus, millega aidatakse kaasa käibemaksupettuste toimepanemisele. Korraldusega antud tähtaeg oli piisav. Paljasõnaline on Hansafarmer OÜ väide muude kiireloomuliste tööde kohta. Samuti ei võtnud Hansafarmer OÜ juriidilisel aadressil korraldust keegi vastu ning posti liikumise väljavõttest nähtub, et see on kätte toimetatud juhatuse liikme aadressil. Hansafarmer OÜ on eksitanud kohut väites, et on soetanud arvestatavas maksumuses põhivara – sõidukid ei ole Hansafarmer OÜ omandis. Otsuse täitmise peatamine tekitab olukorra, mis on vastuolus ühetaolise maksustamise põhimõttega ja riivab oluliselt avalikku huvi. 7. Hansafarmer OÜ palub määruskaebus rahuldamata jätta. Kaebaja ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et tema väited käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise järgselt äriühingu olukorra halvenemisest on paljasõnalised ja põhjendamatud. Kaebaja arvates on ta oma väiteid kahjulike tagajärgede tekkimisest piisavalt põhistanud ja tõendanud, seevastu kui maksuhaldur ei ole kummutanud kaebaja väiteid ega esitanud ühtegi sisulist argumenti, mis näitaks, et kaebaja väited ei ole õiged. Määruskaebust on maksuhaldur sisustatud pigem väidetega, millega heidetakse kaebajale ette maksuhalduri korralduse täitmata jätmist ja haldusaktide vaidlustamist. Ehkki vaidlustatud haldusaktide sisulise õiguspärasuse kontroll ei toimu esialgse õiguskaitse menetluses, tuleb siiski märkida, et vastustaja lähenemine maksukohustuslase õigustele on liiga kitsas.

§ 22

lg 31 alusel isiku kustutamine käibemaksukohustuslaste registrist on maksuhalduri kaalutlusõigus ja kustutamise teostamine peab olema ka sisuliselt põhjendatud. Seda enam, et maksuhalduri saab koguda tõendeid ka omal algatusel. Isiku registrist kustutamise aluseks on ikkagi ettevõtlusega mittetegelemine, mitte see, kas isik esitas maksuhaldurile andmeid. Välistatud peab olema isikute kergekäeline registrist kustutamine.

§ 29

lg-s 10 sätestatud käibemaksu tasumise kohustuse ja

§ 32

lg-s 4 sätestatud soetatud põhivaralt arvestatud sisendkäibemaksu korrigeerimise kohustuse vältimiseks peaks isik saama end uuesti tagasiulatuvalt registreerida. Kaebusele on lisatud tõendid selle kohta, et märtsis 2013 on liisingu kaudu soetatud äriühingu nimele põhivara. Liisinguga vara soetamine ei takista kuidagi vara arvelevõtmist põhivarana, liiati kui tegemist on kapitalirendiga. Maksuhaldur ei ole esitanud määruskaebuses ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, et Hansafarmer OÜ ettevõtlus seisneb käibedeklaratsioonide vormistamises ja registreerimisnumbri kuritarvitamises. Kaebaja ei nõustu, et kohtule tuleks esitada korraldusega nõutud mahus dokumendid ettevõtlusega tegelemise kohta. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Määruskaebus jääb rahuldamata ning Tartu Halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus analüüsib kõigepealt esialgse õiguskaitse vajadust (I), annab seejärel hinnangu taotluse põhjendatusele (II) ning lahendab viimaks määruskaebuse taotluse (III). I
2. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Riigikohus on kohtuotsuse täitmise võimatuseks pidanud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada (vt RKHK 21.12.2001 määrus haldusasjas nr 3-3-1-67-01 ja 08.04.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-13-04). Seega tekib kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmisel ei oleks kaebajal ka soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik.
3. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale. Tartu Ringkonnakohus on varasemalt leidnud, et käibemaksukohustuslaste registri kande puudumine ei keela küll äriühingul tegutseda, kuid kindlasti raskendab seda (TrtRK 27.09.
4. a määruse nr. 3-13-1774, p 10). Ringkonnakohus jääb ka käesolevas haldusasjas oma varasema seisukoha juurde, mistõttu nõustub halduskohtuga selles, et käibemaksukohustuslase õiguste kaotamine võib oluliselt mõjutada kaebaja majandustegevust ja halvendada tema majanduslikku olukorda. Eelõige kaotab kaebaja õiguse lisada võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, samuti sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse. Lisaks peab kaebaja tasuma käibemaksu võõrandamata kaupadelt, mille sisendkäibemaksu ta on soetamisel maha arvanud. Seega võib esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmine kaebaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine võib olla raskendatud või isegi võimatu, mistõttu kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. II
5. Lisaks esialgse õiguskaitse vajaduse esinemisele peab kohus kontrollima ka taotluse põhjendatust. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohus on mitmetes oma lahendites leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega annab kohus ka eelhinnangu kaebusele (3-3-1-54-06) ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus (3-3-1-3-06, 3-3-1-54-06). Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Põhjused, miks ringkonnakohus seda leiab, on järgmised.
6. Käibemaksuseaduse (

) § 22 lg 31 kohaselt on maksuhalduril õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist. Tsiteeritud sätte kahest esimesest lausest tuleneb, et maksukohustuslaselt lisaandmete küsimise eelduseks on põhjendatud kahtlus äriühingu 4 ettevõtlusega tegelemise osas. Käesoleval juhul MTA otsus vastavat teavet ei sisalda. Ühtegi põhjendust selle kohta, miks on MTA-l alust kahtlustada, et kaebaja ei tegele ettevõtlusega, ei sisalda ka MTA 02.10.2013 korraldus, millega kohustati äriühingu esindusõiguslikku isikut ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse selgituste andmiseks. Euroopa Kohus on vaidluses käibemaksukohustuslasena registreerimise üle leidnud, et selleks, „et registreerimata jätmine oleks proportsionaalne meede maksupettuste ärahoidmise eesmärgi suhtes, peaks see põhinema arvestataval teabel, mis lubab objektiivselt järeldada, et kui maksukohustuslasele antakse käibemaksukohustuslasena registreerimise number, hakkab ta seda tõenäoliselt kuritarvitama. Otsus peab põhinema hinnangul, mis antakse kogumis juhtumi kõigile asjaoludele ja tõenditele, mis on ettevõtja esitatud andmete kontrollimise käigus kogutud“ (EKo 14.03.2013, C‑527/11, p 34). 13. Ringkonnakohus leiab, et arvestades

§ 22

lg 31 regulatsiooni tuleb neid põhimõtteid kohaldada ka maksukohustuslaste registrist kustutamisele. Seetõttu peaks kustutamine olema meede, mis rakendub eelkõige juhul, kui esinevad asjaolud, millele tuginedes saab eeldada, et ettevõtlusega ei tegeleta või kui on ilmne, et äriühingut kasutatakse maksupettusteks. Esmakordse dokumentide esitamise kohustuse eiramise korral peaks registrist kustutamine põhinema arvestataval teabel, mis lubab objektiivselt järeldada, et kui maksukohustuslane jääb registrisse, siis kasutab ta seda tõenäoliselt kuritarvitusteks (Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2013 määruse nr 3-13-1774, p 11). Halduskohus on vaidlustatud määruse tegemisel õigesti leidnud, et käesoleval juhul on vastustaja tuvastanud kaebajal ettevõtlusega tegelemise puudumise ainult lähtuvalt asjaolust, et kaebaja ei esitanud määratud tähtaja jooksul maksuhaldurile nõutud dokumente. Dokumentide esitamise võimalikkus korralduses antud tähtaja jooksul tuleb välja selgitada käesoleva haldusasja sisulise menetlemise käigus. Ringkonnakohus ei jaga MTA seisukohta, et kaebaja taotlus ei ole põhjendatud, sest kaebaja saab käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist ära hoida õiguspäraselt käitudes, s.o tõendades maksuhaldurile majandustegevuse olemasolu, ning et tõendite mitteesitamine tekitab põhjendatud kahtluse käibemaksudeklaratsioonides esitatud andmete õigsuses. See, miks nõutud dokumente MTA-le ettenähtud ajal ei esitatud, tuleb samuti välja selgitada põhiasja menetluses. Selleks, et dokumentide tähtaegselt esitamata jätmine saaks

§ 22

lg 31 kohaselt olla isiku maksukohustuslaste registrist kustutamise aluseks, peavad esinema täiendavad asjaolud, mis tekitavad põhjendatud kahtluse selles, et äriühing Eestis ettevõtlusega ei tegele. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja huvi kaalub käesolevas vaidluses toodud asjaoludel üles avaliku huvi vältida käibemaksukohustuslase õiguste kuritarvitamist, kuna puuduvad tõendid, millest nähtuksid maksuhalduri kahtlused kaebaja õiguste kuritarvitamise kohta. III 14. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus tervikuna rahuldamata. Vastavalt HKMS § 252 lg-le 7 ei ole ringkonnakohtu määrus edasi kaevatav. /digitaalselt allkirjastatud/ Madis Ernits /digitaalselt allkirjastatud/ Agu Timmi 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Tiina Pappel