3-12-502/15

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-12-502 Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla vastu kahju summas 500 euro hüvitamise nõudes Resolutsioon Edasikaebamise kord
2. Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-12-
4. Kohtumääruse ärakiri saata menetlusosalistele. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
5. XXX esitas 05.05.
6. a Tartu Vanglale kahjunõude 500 euro väljamõistmiseks selle eest, et 25.03.
7. a paigutati ta kambrisse 1025, mis ei vastanud seadusega ette nähtud nõuetele. Kamber oli väidetavalt koristamata, kemikaalide lõhnaga, laua peal oli okse, igal pool oli prügi ja tolm, aknaluugid kinni keevitatud. XXX taotles 390 eurot tervise kahjustamise, 100 eurot kartseri tingimuste ning 10 eurot kambri koristamiseks kasutatud isiklike asjade eest.
8. Tartu Vangla jättis 07.07.
9. a XXX kahju hüvitamise taotluse käiguta ning andis talle tähtaja kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
10. 02.08.
11. a kirjaga nr 3-30/134-2 jättis Tartu Vangla XXX kahjunõude läbi vaatamata põhjusel, et XXX ei kõrvaldanud kahju hüvitamise taotluses esinevaid puudusi ning vangla arvates ei ole võimalik kahjunõuet avaldatu alusel menetleda.
12. 09.03.
13. a laekus Tartu Halduskohtule XXX kaebus Tartu Vanglalt kahju summas 500 euro hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju
14. aastal tema paigutamisega kambrisse 1025 ja
15. Kaebuse kohaselt oli kamber 1025 must ja haisev ning seal puudus värske õhk. Samuti on kaebaja arvates õigusvastane, et tema paigutamisel nimetatud kambritesse kasutati käeraudu ning ta oli ööpäevaringselt videovalve all.
16. Tartu Halduskohus tegi 13.03.
17. a Tartu Vanglale teabenõude, kas XXX on läbinud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tuleneva kohustusliku kohtueelse menetluse ning esitanud kaebuses väljatoodud asjaoludega seonduvalt vanglale kahjunõude.
18. Vastuseks kohtu teabenõudele teatas Tartu Vangla 19.03.
19. a, et 05.05.
20. a esitas XXX Tartu Vanglale teabenõudes kirjeldatud teemal kahjunõude, mis vangla 02.08.
21. a otsusega nr 3-30/134-2 jäeti läbi vaatamata. Tartu Vangla edastas kohtule ka kahjunõude menetlemist puudutavad dokumendid (XXX 05.05.
22. a kahjunõude tõlke koos vangla 07.07.
23. a kirjaga puuduste kõrvaldamise kohta ning vangla 02.08.
24. a otsusega nr 330/134-2). Tartu Vangla poolt kohtule edastatud XXX kahjunõudest nähtuvalt taotles kaebaja vanglalt kahju hüvitamist seoses 25.03.
25. a kambrisse nr 1025 paigutamisega, taotledes 390 eurot tervise kahjustamise, 100 eurot kartseritingimuste ja 10 eurot kambri koristamiseks kasutatud isiklike asjade eest, ent käeraudade kasutamist ja ööpäevaringset videovalvet kahjunõudes XXX maininud ei ole.
26. Tartu Halduskohus jättis 28.03.
27. a määrusega XXX kaebuse käiguta. Kaebajal tuli oma kahjunõuet täpsustada ning tõendada, et käeraudade kasutamise ning videovalve osas on kaebaja VangS § 11 lg-st 8 tuleneva kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Lisaks leidis kohus nimetatud määruses, et XXX on ületanud kaebetähtaega ning andis kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.
28. 04.04.
29. a laekus Tartu Halduskohtule XXX kaebuse täiendus. Kaebuse täienduse kohaselt taotleb XXX Tartu Vanglalt mittenõuetekohasesse kartserisse paigutamise eest 100 eurot, kambri koristamiseks kasutatud isiklike asjade eest 10 eurot ning tervise kahjustamise eest 390 eurot. Kaebuse täiendusest nähtuvalt on XXX seisukohal, et tema kaebus on esitatud tähtaegselt ega esita kaebetähtaja ennistamise taotlust. Kaebaja arvates hakkab 30-päevane kaebetähtaeg kulgema alates 04.03.
30. a, mil ta sai teada, et vangla ei ole tema vanglale 05.05.
31. a esitatud kahjuhüvitamise taotlust rahuldanud ega ole ka teinud selle kohta otsust. Kaebaja märgib, et kuigi talle anti dokument nr 3-30/134-1 kätte, siiski ta ei tea, mis dokument see on, kuna see on võõrkeelne ilma tõlketa ja igasuguse abita tõlkimisel.
32. 24.04.
33. a määrusega võttis Tartu Halduskohus XXX kaebuse menetlusse ning küsis vastustaja Tartu Vanglalt kirjalikku seisukohta kaebuse tähtaegsuse osas. Kohus asus nimetatud määruses ka seisukohale, et käesoleval juhul tuleb VangS § 11 lg-st 8 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus lugeda läbituks, ehkki Tartu Vangla on XXX kahjunõude 02.08.
34. a jätnud läbi vaatamata. Tartu Vangla jättis XXX poolt 05.05.
35. a vanglale esitatud kahjunõude esmalt käiguta ning seejärel jättis kahjunõude läbi vaatamata, kuna vangla arvates ei ole võimalik kahjunõuet avaldatud andmete põhjal menetleda. Kohus Tartu Vangla sellise seisukohaga ei nõustunud, kuna XXX poolt Tartu Vanglale esitatud kahjunõudes on kohtu hinnangul esitatud piisavad põhjendused kahjunõude sisuliseks läbivaatamiseks ning asjaolu, et kaebaja ei ole oma kahjunõuet tõendanud, on kahjunõude rahuldamata jätmise, aga mitte läbivaatamatult tagastamise aluseks.
36. 08.05.
37. a laekus Tartu Halduskohtule Tartu Vangla seisukoht kaebetähtaja osas. Tartu Vangla on seisukohal, et XXX poolt 04.04.
38. a halduskohtusse saadetud kirja ei saa käsitleda kaebetähtaja ennistamise taotlusena, kuna selles puuduvad põhjendused kaebetähtaja ületamise põhjuste ja põhjenduste kohta. Seda, et tegemist ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlusega kinnitab ka asjaolu, et XXX peab oma kaebust tegelikult tähtaegselt esitatuks. Kuna XXX jättis temale määratud tähtajaks kõrvaldamata kohtu nimetatud puuduse ja ei esitanud ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja ületamise kohta, siis tuleb Tartu Vangla arvates kaebus temale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada, kuna kaebus ei vasta HKMS § 38 lg 5 sätestatud nõudele. XXX on ilmselgelt vääralt, küll aga iseenda jaoks kasulikult tõlgendanud halduskohtusse nõude esitamise tähtaega puudutavaid norme. XXX sai Tartu Vangla 02.08.
39. a otsuse nr 3-30/134-2 kahjunõude läbi vaatamata jätmise kohta kätte 04.08.
40. a. Seega oli kaebuse tähtaegselt halduskohtusse esitamise viimane päev 05.09.
41. a. Seaduseandja on seadnud 2 tähtaja kulgemise alguse sõltuvusse haldusaktist teadasaamisest, mitte aga selle õigusvastasusest teadasaamisest. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigus või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel erialast abi ning otsustama ka haldusakti vaidlustamise küsimuse. Seega ei ole õige XXX seisukoht, et tema kaebuse halduskohtusse esitamise tähtaeg hakkab lugema ajast, millal ta sai teada, et talle kahju ei hüvitatud ja et kahjunõude osas sisulist otsust ei tehtud. XXX sai 04.08.
42. a teada, et tema kahjunõue jäeti läbi vaatamata ning sellest hetkes alates hakkas lugema tema kaebusega halduskohtusse pöördumise 30 päevane tähtaeg. Tartu Vangla arvates ei saa tähelepanuta jätta ka fakti, et XXX pöördus kaebusega halduskohtusse pool aastat hiljem seadusega ettenähtud tähtajast. Mida pikem on kaebuse esitamise tähtaja ületamise aeg, seda kaalukamad ning mõjuvamad peavald olema tähtaja ületamise põhjused. XXX 04.04.
43. a kirjast ei selgu, kuidas ja mil viisil sai temal 04.03.
44. a teatavaks, et tema taotlust ei rahuldatud ning, et asjas sisulist otsust ei tehtud. Samuti ei ole XXX pidanud vajalikuks selgitada, miks oli takistatud temale antud kirja sisust, mis pidi talle ilmselgelt huvi pakkuma, arusaamine oluliselt varem. Ta ei ole ka selgitanud, mida ta ise tegi selleks, et jõuda asjas selgusele ning miks ta ei saanud teha seda seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kuna sellised selgitused XXX kirjast puuduvad, siis ei pea Tartu Vangla XXX väidet, et selgusehetk tema kahjunõude osas saabus alles 04.03.
45. a, ka usutavaks ning leiab, et selle asjaolu puhul ei ole tegemist ka kohtupraktikas arvestatava mõjuva põhjusena, mida võiks käsitleda kaebetähtaja ennistamise alusena. Kohtu seisukoht
46. Riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel esitatud kahjunõude puhul tuleneb kohtusse pöördumise kaebetähtaeg RVastS § 18 lg-st 2, mis sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Käesoleval juhul jättis Tartu Vangla XXX kahjunõude 02.08.
47. a kirjaga nr 3-30/134-2 läbi vaatamata. Tartu Vangla poolt kohtule edastatud kahjunõude menetlemise materjalide kohaselt toimetati kõnealune kiri kaebajale kätte 04.08.
48. a (tl 11 pöördel). Kaebajal tuli seega RVastS § 18 lg-st 2 tulenevalt kahjunõude kaebusega halduskohtusse pöörduda hiljemalt 30 päeva jooksul alates talle kirja nr 3-30/134-2 kätteandmisest (s.o hiljemalt 05.09.
49. a). Tartu Halduskohtusse laekus XXX kaebus aga alles 09.03.
50. a. XXX väitel ei saanud ta nimetatud dokumendist aru, kuna see oli eesti keeles. Kahjunõude rahuldamata jätmisest sai XXX enda väitel teada alles 04.03.
51. a. Kohus on seisukohal, et vaatamata XXX poolt väljatoodud põhjendustele on kaebaja rikkunud RVastS § 18 lg-st 2 tulenevat kaebetähtaega. Kohus nõustub vastustaja poolt väljatooduga, et kaebaja ei ole selgitanud, kuidas ja mil viisil sai talle alles 04.03.
52. a teatavaks, et vangla tema kahjunõuet ei rahuldatud ning et asjas sisulist otsust ei tehtud. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, miks oli takistatud temale antud kirja sisust arusaamine oluliselt varem. XXX puhul on tegemist kogenud kaebajaga (
53. aastal algatas XXX Tartu Halduskohtus 69 kohtuasja) ning talle pidi olema ka teada, et kohtueelse menetluse läbimise korral sätestab seadus lühema kaebetähtaja. Ka juhul, kui kaebajale jäi kirja nr 3-30/134-2 sisu arusaamatuks, ei ole õigustatud kohtusse pöördumine alles märtsis
54. a, mis on pool aastat hiljem kahjunõude läbivaatamata jätmise kohta tehtud otsustuse kättesaamisest. Kahjunõude vanglale esitas XXX juba 05.05.
55. a. RVastS § 18 lg 1 sätestab, et haldusorgan lahendab kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kui kaebaja kahe kuu jooksul Tartu Vanglalt oma kahjunõudele vastust ei saanud, siis oleks ta pidanud pöörduma kohtusse juba 30 päeva jooksul pärast kahe kuu möödumist enda taotluse esitamisest. 3
56. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lõikele
57. Viimatinimetatud paragrahvi
58. lõike kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuna XXX on ületanud kaebetähtaega ning tähtaja ennistamist taotlust ei ole esitanud, siis lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse.
59. Kohus märgib, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. Maare Aloe kohtunik 4