KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 27. september 2013, Tartu 3-11-1667 Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2011. a otsused Vjatšeslav Julini apellatsioonkaebus Kaebaja Vjatšeslav Julin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2011. a otsused muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 28. oktoobrini 2013. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Vjatšeslav Julin esitas perioodil 15. juuni kuni 27. juuni 2011 Tartu Vanglale 14 vene keeles koostatud vaiet. Nõusolekut tõlketeenuse eest tasumiseks V. Julin ei esitanud. Tartu Vangla tagastas esitatud vaided viitega vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg-le 5, kuna need olid esitatud vene, mitte eesti keeles. Vaiete tagastamisel selgitati võõrkeelsete vaiete tagastamise põhjusi ja tõlkimise kohustust. 2. V. Julin esitas 5. juulil ja 28. juulil 2011 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebused Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks seoses vaiete tagastamisega ja Tartu Vangla kohustamiseks vaiete tõlkimisse saatmiseks. Kaebuste põhjenduste kohaselt kuritarvitas vangla VSkE § 491 lg-st 5 tulenevat õigust. Vangla moonutab informatsiooni kaebaja eesti keele valdamise osas ning võltsib tõendeid, mis tegelikult kaebaja eesti keele oskust tõendada ei saa. Vangla tegevuse tagajärjel on kaebajalt võetud võimalus kaitsta oma õigusi kohtumenetluse raames. Kaebaja on tõepoolest esitanud vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi eesti keeles, kuid kaebaja kasutas selleks kaasvangide abi. Lisaks on ta kopeerinud sobivaid lausekatkeid erinevatest dokumentidest. Kuna kambrite nr 1010 ja 1009 seinas oli auk, oli kaebajal võimalik kõrvalkambrist saada eesti keeles koostatud dokumente, mille kaebaja ise hiljem omakäeliselt ümber kirjutas, kuna paberi ühest kambrist teise andmisel paber kortsus. Kaebaja ei ole kunagi eesti keele kursustel käinud, eksamit sooritanud ja ei valda eesti keelt ei kõnes ega kirjas. Samas on vangla koostatud iseloomustuses ja individuaalsetes täitmiskavades ette nähtud, et kuna kaebaja ei oska eesti keelt, on talle eesti keele kursustel osalemine vajalik. V. Julin esitas 10. novembril 2011 taotluse eesti keele kursuse õpetaja M.V. ülekuulamiseks kohtus, kontrollimaks kas kaebaja eesti keele oskus on tõendatud või mitte. Ühtlasi soovis kaebaja paikvaatluse läbiviimist kambris nr 1010 ning polügraaftesti sooritamist. 3. Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2011. a otsusega haldusasjas nr 3-11-1667 ja Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2011. a otsusega haldusasjas nr 3-11-1876 jäeti V. Julini kaebused rahuldamata. Otsuste põhjendused:
- a)M.V. ülekuulamine ei ole põhjendatud, kuna viimane töötab Tartu Vanglas 8. augustist 2011 sotsiaalosakonna riigikeele õppe korraldajana ning varasemad kokkupuuted tal kaebuse esitajaga puuduvad, mistõttu ei ole tal võimalik anda ütlusi kaebaja tegeliku igapäevase keelekasutuse kohta. Asjaolu, et nimetatud isik ei ole kaebajaga eesti keeles suhelnud, ei muuda olematuks fakti, et kaebaja on varasemalt vanglale eestikeelseid pöördumisi ja vaideid esitanud.
- b)Kambris nr 1010 paikvaatluse läbiviimine ei ole põhjendatud, kuna kohus ei suuda tuvastada, kas käesoleval ajal kambri seinas olev auk oli seal ka 2009. aastal, mil kaebaja kirjutas Justiitsministeeriumile eestikeelse taotluse. Sel hetkel oli kaebaja kõrvalkambris kinnipeetav, kes eesti keelt ei valda.
- c)Polügraaftest ei ole käesoleval juhul lubatud tõend, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta seda lubatud tõendina.
- d)Halduskohus nõustub vastustaja seisukohaga, et keeleoskus on isiku selline omadus, mida ei ole objektiivselt võimalik isiku tahte vastaselt kontrollida, mistõttu ei ole asjakohased kaebaja viited erinevate testide läbiviimise vajadusele.
- e)Kaebaja on sündinud Eestis ning ta on Eesti Vabariigi kodanik. Kaebajal on olnud piisavalt aega ja võimalusi riigikeel selgeks õppida. Vastustaja on kohtule esitanud piisavalt dokumente, mille hindamine võimaldab halduskohtul järeldada, et kaebaja oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal ise oma õigusi kaitsta, mistõttu ei olnud põhjendatud esitatud vaiete tõlkimisse saatmine. Seega tagastas vangla VSkE § 491 lg 5 alusel vaided õiguspäraselt. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. V. Julin esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebused, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja asjas uus otsus teha. Apellatsioonkaebuste põhjendused:
- a)Kaebaja ei oska eesti keelt. Dokumentide koostamiseks ja neist arusaamiseks on ta kasutanud kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike abi. Kaebaja ei ole ühegi vanglaametnikuga eesti keeles rääkinud.
- b)Kambri seinas oleva augu kaudu anti kaebajale kõrvalkambrist eesti keeles kirjutatud dokumente ning kaebaja kirjutas nad ümber, kuna paberid olid kortsunud.
- c)Asjaolu, et kaebaja on Eestis sündinud ja siin elab, ei tähenda, et ta seetõttu eesti keelt valdaks.
- d)Kaebaja ei ole sooritanud mitte ühtegi keelekategooria eksamit ning käib eesti keele algajate kursusel. Vangla seisukoht, et kaebaja varjab oma keeleoskust, ei vasta tõele, kuna kaebaja tõepoolest ei oska eesti keelt. Kaebajat on keele alusel diskrimineeritud.
- e)Halduskohus arvestas otsuse langetamisel ainult vastustaja esitatud tõenditega, kuid jättis kaebaja esitatud tõendid tähelepanuta. Langetatud otsusega välistati kaebaja õigus õiguste efektiivsele kaitsele. 2
- f)Kaebaja soovib Tartu Vanglalt tõendi väljanõudmist.
- g)Halduskohus tunnistas vastustajaks vangla, aga mitte neid isikuid, keda kaebaja antud asjas vastustajana nimetas. Seega on halduskohus rikkunud halduskohtumenetluse norme. 5. Tartu Vangla vastuses palutakse V. Julini apellatsioonkaebused jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2011. a otsused muutmata. Vastuse põhjendused:
- a)Kaebaja väide, et vangla on varasemalt tema esitatud võõrkeelseid vaideid tõlkimisse saatnud, tuleneb sellest, et vastav regulatsioon on aegade jooksul muutunud. 1. septembril 2010 jõustunud VSkE § 491 redaktsiooni kohaselt toimub kinnipeetava vaide ja kahjunõude menetlus eesti keeles nii vanglas kui Justiitsministeeriumis.
- b)Varasemalt on kaebaja eesti keeles vaideid esitanud ilmselt seetõttu, et tal ei ole olnud piisavalt rahalisi vahendeid tõlke eest tasumiseks. Ühtlasi on kaebaja sedasi vältinud olukorra teket, mille tagajärjel tema vaiet ei menetletaks.
- c)Kaebajal on olnud piisavalt võimalusi eesti keele õppimiseks, näiteks õppides kambris iseseisvalt eesti keelt või jätkates eesti keele õpinguid põhihariduse omandamise raames, kuid kaebaja ei ole nimetatud võimalusi soovinud kasutada. Koos vastusega apellatsioonkaebustele esitas Tartu Vangla taotluse haldusasjade nr 3-111667 ja nr 3-11-1876 liitmiseks, kuna kaebuste esemed on sisuliselt samad – venekeelsete vaiete tagastamise õigusvastasuse tuvastamine ja vangla kohustamine vaiete tõlkimisse saatmiseks. 6. Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 2012. a määrusega liideti haldusasjad nr 3-11-1667 ja 3-111876 ühte menetlusse ja liidetud kaebust menetletakse haldusasjana nr 3-11-1667. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Antud haldusasjas on vaidluse all küsimus, kas Tartu Vangla tagastas 2011. a juunis kaebaja esitatud vaided VSkE § 491 lg 5 alusel õiguspäraselt. Nimetatud sätte kohaselt jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. Järelikult on hetkel vaidlus selle üle, kas vangla veendumus, et V. Julin valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, on põhjendatud. 8. Menetlusosalised on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule hulgaliselt kaebaja nii eesti kui ka vene keeles koostatud vaideid ja muid pöördumisi. Apellatsioonkaebuses on V. Julin halduskohtule ette heitnud, et viimane ei ole otsust langetades kaebaja esitatud tõenditele tähelepanu pööranud, vaid rajanud kohtuotsuse ainult vastustaja esitatud seisukohtadele ja neid kinnitavatele tõenditele. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 61 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Halduskohus on otsuses osundanud konkreetsetele kaebaja eesti keeles koostatud dokumentidele, mis annavad põhjuse järeldada, et kaebaja valdab oma õiguste kaitseks piisaval tasemel eesti keelt. Halduskohus on otsustes välja toonud põhjused, miks ta peab vangla esitatud tõendeid usaldusväärsemateks. Kuna asjas on tuvastamist leidnud, et kinnipeetav on mitmed eestikeelsed dokumendid koostanud üksikkambris viibides (vt haldusasja nr 3-11-1876 tl 19p – 20; haldusasja nr 3-111667 I kd tl 169 – 169p; tl 170; tl 171), kus tal kellegi abi kasutamine ei olnud võimalik, ei ole 3 usutav kaebaja väide, et tal eesti keele oskus puudub. Ringkonnakohus nõustub siinkohal vastustaja seisukohaga, et isegi kui kinnipeetav on kasutanud tekstide koostamiseks tekstikatkeid näiteks kohtulahenditest, siis sidusa teksti moodustamiseks tuleb lähtetekstist ka aru saada. Kaebaja eesti keeles koostatud tekstid on lugejale ilma suurema vaevata arusaadavad vaatamata mõningatele eksimustele lauseõpetuse- ja õigekirjareeglite vastu (vt nt 5. veebruari 2008. a vaie nr E523, haldusasja nr 3-11-1667 I kd, tl 157–157p ; 7. oktoobri 2008. a vaie nr E5399, tl 101–103p; 4. veebruari 2008. a kaebus Justiitsministeeriumile, tl 165–167p; 16. detsembri 2009. a taotlus Justiitsministeeriumile, tl 169–169p). 9. Kaebaja väidet, et ta on kasutanud oma tekstide koostamiseks kaaskinnipeetavate abi, nõrgestab asjaolu, et kaebaja endine kaaskinnipeetav R.K. on kinnitanud, et ei ole V. Julinit vaiete ega kirjade koostamisel aidanud (tl 163). Lisaks on kaebaja väitnud, et kuna kambrite 1009 ja 1010 vahel seinas oli auk, siis kambris nr 1009 viibinud kinnipeetavad osutasid talle dokumentide koostamisel abi. Samas on Tartu Vangla oma seisukohas V. Julini täiendavale seisukohale (haldusasja nr 3-11-1667 I kd, tl 202–203) välja toonud, et 16. detsembril 2009, mil kaebaja esitas Justiitsministeeriumile eestikeelse dokumendi, viibis kambris nr 1009 kinnipeetav V.B. üksinda. Nimetatud isik eesti keelt ei valda, mistõttu ei olnud ta võimeline ka kaebajat aitama. 15. detsembril 2009 kedagi kambrisse nr 1009 paigutatud ei olnud. 4. kuni 14. detsembrini 2009 viibis kambris nr 1009 kinnipeetav A.F. , kes ei valda samuti eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal teisi kinnipeetavaid tõlkimisel aidata. 10. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda valvuri H. Saarmetsa seletuses ( haldusasja nr 311-1667 I kd, tl 174), milles ta väidab, et ühe intsidendi käigus suhtles ta pikemalt V. Juliniga eesti keeles. Kaebaja eesti keele oskust on kinnitanud ka inspektor-kontaktisik S. Naha (haldusasja nr 3-11-1667 I kd, tl 175), kelle sõnade kohaselt sai V. Julin vangla vastuskirjast aru ka ainult mõnelauselise tõlkimise järel. 11. V. Julin on ringkonnakohtule esitanud Tartu Vangla 9. juuli 2013. a selgitustaotluse vastuse (haldusasja nr 3-11-1667 II kd tl 29), milles sedastatakse, et V. Julin sooritas perioodil 9. märts 2012 kuni 11. juuni 2012 toimunud riigikeele õppe kursuste lõpueksami ebarahuldavalt, saades tulemuseks nõutavast 51%-st vaid 28,8%. Ringkonnakohus nõustub, et isikul on võimalik sooritada eksameid alla oma tegelike võimete. Kui isik ei soovi teatud põhjustel oma tegelikke võimeid näidata, siis ei ole teda selleks võimalik ka sundida. Seega ei ole esitatud tõend sellise kaaluga, mis vääraks eelpool nimetatud asjaolude pinnalt kujundatud seisukohta. Kaebajale on võimaldatud keeleõpet ja oma eesti keele oskuse parandamist põhihariduse omandamise raames, kuid kaebaja ei ole oma passiivsusega nimetatud võimalust kasutanud. 12. Ringkonnakohus leiab erinevalt kaebajast, et Tartu Vangla ei ole kaebajat keele alusel diskrimineerinud. Keelelise diskrimineerimise keeld hõlmab vahetegu eri keelt kõnelevate isikute ja isikute gruppide vahel nende emakeele tõttu. Antud juhul tuleb arvestada asjaolu, et Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) preambulas on sätestatud eesti keele säilitamine riigi eesmärgina ning PS § 6 kohaselt on eesti keel riigikeel, mistõttu on eesti keele oskuse nõue üldjuhul õigustatud. Lisaks ei ole kaebaja tõendanud, et teda oleks kellegagi võrreldes ebavõrdselt koheldud. Võrdlusgruppide valikul tuleb tähele panna sedagi, et võrrelda tuleb võrreldavaid, st võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. 13. Kaebaja on apellatsioonkaebuses palunud ringkonnakohtul Tartu Vanglalt tõend välja nõuda. Tulenevalt HKMS § 62 lg-st 2 võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtust. Tõendil ei ole asjas tähtsat muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see 4 on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on asjas esitatud mõlema poole poolt piisavalt tõendeid asja õigeks lahendamiseks ning kohtul on võimalik oma siseveendumuse kohaselt õigusele vastava lahendini jõuda, jätab ringkonnakohus kaebaja vastavasisulise taotluse rahuldamata. 14. V. Julin on lisaks väitnud, et vastustajaks on nimetatud vangla, aga mitte need isikud, keda kaebaja antud asjas vastustajaks nimetas. HKMS § 17 lg 1 kohaselt võib vastustajaks olla ka riigiasutus. Justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 87 „Tartu vangla põhimäärus“ § 1 lg 1 kohaselt on Tartu Vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vabadusekaotust ja eelvangistust ning korraldab kriminaalhooldust. HKMS § 17 lg 2 alusel on riigiasutus vastustaja ka siis, kui vaidlustatakse tema koosseisu kuuluva ametiisiku tegevust. Seega ei ole kaebaja etteheide vastustaja kindlakstegemise ekslikkuse osas põhjendatud. 15. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja vabastatud. Maili Lokk Agu Timmi 5 Einar Vene