Obsah (6)

§ 12§ 5§ 3§ 10§ 11§ 6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2822 Otsuse kuupäev 03. mai 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Alterheim OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja In

“Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise toetuse nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ sätetega ning määruse seletuskirjaga, mis on avaldatud PRIA kodulehel taotluse esitamise alusdokumentidena.

1. PRIA on rikkunud Haldusmenetluse seaduse § 40, kuna pole andnud taotlejale võimalust sisuliselt oma taotluse kohta lisainformatsiooni anda, ehkki formaalselt seda taotlejale võimaldati. PRIA poolt keeldumisotsuses esitatud väide, et PRIA poolt palgatud eksperdi arvates pole Taotleja midagi uut oma vastuses eksperthinnangule teatanud, on taotlejale arusaamatu ning tõendab, et taotleja vastuargumente pole PRIA ega PRIA poolt palgatud eksperdi poolt sisuliselt kaalutud.
2. PRIA esitab vaideotsuses valeväite, nagu poleks PRIA poolt palgatud ekspert kinnitanud oma eksperthinnangus, et taotlus vastab rakendusuuringu nõuetele. Eksperdi poolt eksperthinnangus välja toodud täiendavad aspektid nagu innovatiivsus, toote majanduslik olulisus, saavad olla komisjoni hindamiskriteeriumiteks, mitte taotluse nõuetele mittevastavaks kuulutamise aluseks. Taotleja poolt välja pakutud rakendusuuring vastab rakendus-uuringu nõuetele. Seda on kinnitanud PRIA poolt tellitud ekspert Jüri Olt eksperdi kontroll-lehel, mis edastati taotlejale PRIA poolt. Taotleja majandus- ja finantsnäitajad vastavad PRIA poolt määruses esitatud nõuetele. Kui PRIA oleks soovinud menetlejana taotlejatelt mingit muud finantsvõimekust nõuda (nt minimaalne bilansimaht, minimaalne kasum vms), oleks see tulnud määruse nõuetes taotlejale fikseerida.
3. Taotleja ja taotlus vastavad kõigile määruses ja selle lisades toodud nõuetele. PRIA peadirektoril puudus õigus ja pädevus otsustada taotluse üle ilma seda hindamiskomisjoni saatmata. Hindamiskomisjon, mis koostatakse PRIA peadirektori poolt põllumajandusspetsialistidest ja teadusekspertidest on määruse järgi see organ, mis peab hindama taotlust sisuliselt hindepunkte andes. Vastustaja vastuväited
4. Kaebaja väited, et PRIA on rikkunud haldusmenetluse seaduse § 40 toodud ärakuulamise põhimõtet, on täiesti alusetud. PRIA võttis taotluste menetlusel abiks vastava eriala eksperdid. Alterheim OÜ taotluse menetlemisel osales eksperdina Eesti Maaülikooli tehnikateaduste doktor Jüri Olt. PRIA on kaebajaga suhelnud menetluse käigus ka varasemalt. 25.07.2011 saadeti PRIA poolt Alterheim OÜ-le elektronkiri, milles küsiti selgitusi esitatud taotluse kohta ning kaebaja vastas sellele 01.08.2011 omapoolse elektronkirjaga. Ka nimetatud 2 tegevust saab käsitleda haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 järgi menetlusosalise kirjalikus vormis ärakuulamiseks.
5. Alterheim OÜ taotlus jäeti rahuldamata, kuna see ei vastanud toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. Nõuetele mittevastavuse põhjused on välja toodud PRIA peadirektori
6. septembri 2011 käskkirjas nr 13-6/
7. Seega ei saanudki PRIA Alterheim OÜ taotlust

§ 12

alusel menetleda, kuna taotlus ei vastanud toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. 8. Vastavalt vaidlustatud haldusaktile oli üheks Alterheim OÜ taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks asjaolu, et taotlus ei vastanud

§ 5

lg 2 nõuetele, mille kohaselt abikõlbulikud kulud peavad olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. PRIA ei nõustu kaebaja väitega, et tema poolt taotluses esitatud kulutuste otstarbekas ning säästlik kasutamine tagatakse ainult määruses nr 29 § 6 sätestatud võrdlevate hinnapakkumiste küsimisega. Võrdlevate hinnapakkumiste küsimine taotleja poolt ei välista haldusorgani poolt teiste kontrollimehhanismide kasutamise võimalust

§ 5

lg 2 toodud nõuete kontrollimiseks vajalike tõendite hankimisel ning üheks selliseks võimaluseks on ka ekspertiisi teostamine. Seega on PRIA-1 täielik õigus küsida teatud asjaolude tuvastamiseks eksperdi arvamust. 9. Ekspertarvamuse kohaselt ei ole taotleja majandusaasta aruande järgi võimalik määrata taotleja võlakordajat ega maksevõime näitajat, pole tõendatud omafinantseeringu tegemise võimekust ning pole ümber lükatud osade kulutuste põhjendamatult kõrget hinda. Oma vastuses eksperthinnangule ei ole kaebaja praktiliselt midagi vastanud eksperdi poolt välja toodud seisukohtadele taotleja majandusliku võimekuse ja projekti kulutuste kohta. Seisukohta, et Alterheim OÜ projekt ei vasta

§ 3

lg 1 punktide 1-3 ja § 5 lg 2 nõuetele, kinnitab eksperdi negatiivne lõppjäreldus projekti kohta. Lisaks eeltoodule ei ole kaebaja oma kaebuses esitanud ühtegi vastuväidet ega pole suutnud ümber lükata PRIA peadirektori 05. septembri 2011 käskkirjas nr 13-6/1703 esitatud seisukohta, et taotleja on küsinud toetust ka sellistele kuludele, mis

§ 5lg 3 p 12 kohaselt ei ole abikõlbulikud.

Sarnaselt vaidemenetlusele ei ole kaebuse esitaja kaebusele lisanud ühtegi tõendit ega põhistatud seisukohta (nt omapoolset ekspertarvamust), mis lükkaks ümber PRIA poolt tellitud ekspertarvamuse ning sellest lähtuvalt ka vaidlustatud haldusaktis PRIA poolt esitatud põhjendused taotluse rahuldamata jätmiseks. Kohtu põhjendused ja otsus

1. Kohus ei pea kaebust põhjendatuks ja jätab kaebuse rahuldamata.
2. PRIA peadirektori 05.09.2011 käskkirjaga on jäetud rahuldamata Alterheim OÜ taotlus nr 171011780012 põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise investeeringutoetuse saamiseks. Taotluse rahuldamata jätmise alusena on viidatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 62 lg 2 p 1 ja põllumajandusministri 16.03.2010

„Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr. 29) § 10 lg 7.

§ 10

käsitleb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist, lõige 7 3 sätestab, et kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Käskkirja põhjenduste kohaselt kasutas PRIA kaebaja poolt esitatud projekti hindamiseks vastava eriala eksperdina Jüri Olti, kelle hinnangul ei ole taotluses oleva projekti idee innovaatiline ega uudne, projekti käigus ei teki antud valdkonnas uusi teadmisi, tegemist ei ole rakendusuuringuga vaid pigem laboratoorse uuringuga ehk alusuuringu läbiviimisega, vastavad kulutused on ebaselged, põhjendamatud. Kaebaja taotlus jäeti PRIA poolt rahuldamata põhjusel, et see ei vastanud nõuetele.

1. Kohus ei pea põhjendatuks kaebaja väidet, et PRIA on vaidlustatud käskkirja väljaandmisel rikkunud HMS § 40 nõudeid, kuna pole andnud talle võimalust lisainformatsiooni andmiseks. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaebaja on juba kaebuses möönnud, et tegelikult talle selline võimalus anti (formaalselt võimaldati – kaebaja sõnastus). Samas ei ole kaebaja oma väidet täpsemalt selgitanud ega välja toonud, millises etapis ta soovis lisainformatsiooni anda ning mille kohta oleks kaebaja sellist informatsiooni andnud, mis oleks võinud viia vastustaja teisele otsustusele. PRIA poolt esitatud vastuse kohaselt anti kaebajale võimalus esitada PRIA poolt tellitud eksperthinnangule omapoolsed seisukohad, kaebaja seda võimalust kasutas, kaebaja poolt esitatud vastuväited ja selgitused edastati vastustaja poolt uuesti eksperdile, kes neid ka seejärel hindas. Nimetatud asjaolud on välja toodud ka vaidlustatud käskkirjas. Seega oli kaebajal võimalik taotluse menetluse käigus täiendavat informatsiooni esitada. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et asjaolu, et kaebaja vastuargumente ei arvestatud, ei tähenda seda, et nendega ei tutvutud ning neid ei kaalutud. Samas on vastustaja välja toonud, et PRIA saatis juba varem, so 25.07.2011 kaebajale elektronkirja, küsides selgitusi taotluse kohta, millele kaebaja vastas. Seega on alusetud kaebaja väited vastutaja poolt HMS § 40 nõuete rikkumise osas.
2. Teiseks märgib kaebaja, et PRIA on rikkunud

§ 11

ja § 12 toodud taotluse hindamise ja rahuldamise korda, kuna pole saatnud taotlust hindamiskomisjoni.

§ 11

lg 1 käsitleb nõuetele vastavate taotluste hindamist lisas 5 sätestatud hindamiskriteeriumite põhjal ning lg 2 sätestab, et taotluste hindamiseks ning taotluste paremusjärjestuse koostamiseks moodustab PRIA peadirektor hindamiskomisjoni. Kaebaja seisukoht on ekslik. Kuna vaidlustatud käskkirjaga jäeti taotlus rahuldamata põhjusel, et see ei vastanud nõuetele, ei olnudki PRIA-l võimalik ja vajadust taotlust hinnata ega saata seda hindamiskomisjoni vastavalt

§-le 11.

§-d 11 ja 12 käsitlevad nõuetele vastavate taotluste hindamist, paremusjärjestuse koostamist ja selle alusel taotluste rahuldamist või rahuldamata jätmist. Seega ei saanud PRIA ka rikkuda

§-de 11 ja 12 nõudeid. 14. Kaebaja on seisukohal, et tema poolt välja pakutud rakendusuuring vastab rakendusuuringu nõuetele ning et seda on kinnitanud ka PRIA poolt tellitud ekspert Jüri Olt oma ekspertarvamuses.

§ 5

lg 2 sätestab, et abikõlbulikud kulud peavad olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et taotluses esitatud kulutuste otstarbekat ning säästlikku kasutamist ei taga ega näita ainut

§ 6sätestatud võrdlevate hinnapakkumiste küsimine ja esitamine.

Taotluse nõuetele vastavuse 4 kontrollimiseks saab kasutada ka teisi kontrollimehhanisme, antud juhul on vastustaja sellise tõendina kasutanud eksperdi arvamust. HMS § 38 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla ka eksperdi arvamus, mida on aktsepteeritud ka Tartu Ringkonnakohtu jõustunud lahendis nr 310-

1. Seega oli PRIA poolt ekspertiisi tellimine õigustatud.
2. Eksperdi poolt antud hinnang taotlusele on olnud negatiivne, märkides et taotluses välja pakutud rakendusuuring „Rasvapüüdurites ladestuva setterasva biokütuseks ümbertöötlemise tehnoloogia arendamiseks“ ei vasta rakendusuuringu nõuetele. Seejuures on ekspert hinnanud projekti vastavust seitsmest kriteeriumist lähtuvalt, millest viis said vastuse „ei“ ning kaks „osaliselt vastab nõuetele“. Lõppjärelduses on ekspert andnud projektile negatiivse hinnangu ning on teinud ettepaneku jätta projekt rahuldamata. Eksperdiarvamuses on välja toodud ka negatiivse arvamuse põhjendused (tlk.69-72).
3. Esitatud tõendite ja selgituste alusel puudub kohtul alus kahelda vaidlustatud käskkirja õiguspärasuses. Kohus leiab, et vastustaja on toiminud vastavalt kogutud tõenditele, käskkirjas on välja toodud nii õiguslikud kui faktilised asjaolud ning hinnatud neid. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole ei vaidemenetluses ega kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber vastustaja poolt tellitud ekspertarvamuse ega ka vaidlustatud haldusaktis vastustaja poolt esitatud põhjendused taotluse rahuldamata jätmise osas. Kaebaja on 05.04.2012 (tõendite esitamise viimasel päeval) esitanud kohtule eksperthinnangu Aalborgi Ülikooli energiatehnoloogia instituudist, kuid kuna esitatud dokumendil puudub tõlge, ei ole kohtul võimalik seda tõendina käsitleda ega selle tõendi vastavust hinnata.
4. Kuna vaidlustatud käskkirja tühistamiseks alus puudub, jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Käskkirja kehtima jäämise korral puudub alus teha vastustajale ettekirjutust taotluse uueks läbivaatamiseks. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Eda Muts kohtunik 5