) § 173 lg 2 kohaselt kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega, kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda ning kas ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Kohus lähtub eelkontrolli käigus eeldusest, et nii tegu kui muud distsiplinaarsüüteo objektiivse koosseisu tunnused on õigesti tuvastatud ning kontrollibki pelgalt formaalselt eelviidatud sättes loetletud asjaolusid. Kui karistatud kaitseväelane leiab, et tema karistamine sellise süüteo eest ei ole õiguspärane, on tal võimalik esitada halduskohtule kaebus. 3. Vastavalt
lg-le 1 distsiplinaararesti määranud ülem teatab viivitamata kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta ning distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid. Kohus leiab, et Põhja Kaitseringkonna taotlus on nõuetekohane ning sellele on lisatud
4.
lg 2 esimese lause kohaselt on ajateenija ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on ajateenija kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. Tulenevalt
lg-st 6 on ajateenijal õigus taotleda ajateenistuskohast väljalubamist, kui see ei takista sõjaväelise väljaõppe läbiviimist ega teenistusülesannete täitmist. Vahipataljoni õppeallüksuste 11.06.2013 kodukorra punkti 16 alapunkti o kohaselt peab kaitseväelane olema piisavalt ettenägelik ja seisma hea selle eest, et väljaloalt hilinemist ei toimuks. Väljaloalt hilinemisest etteteatamine ei vabasta distsiplinaarkaristusest, kui selle määramiseks on piisavad asjaolud.
p 1 kohaselt on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. Vastavalt
lg-le 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi.
lg 2 p 3 kohaselt on distsiplinaarkaristuseks muuhulgas distsiplinaararest.
lg 2 kohaselt määratakse distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini.
Ühele päevale distsiplinaararestis vastab 24 tundi. Tulenevalt
lg-st 1 määrab ülem distsiplinaarkaristuse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul distsiplinaarmenetluse algatamisest arvates. Distsiplinaarjuurdluse korral määrab ülem distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. Käesoleval juhul on distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte kinnitatud 21.10.2013 ning distsiplinaarkaristus on määratud 30.10.2013, seega
Kohus leiab, et rms A.S.i poolt toime pandud teo eest võib vastavalt seadusele karistada distsiplinaarkaristusega ning temale kümne ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti määramine on toimunud kooskõlas seadusega. Väljaloalt mõjuva põhjuseta hilinemine on karistatav süütegu vastavalt
§-le 166, § 167 lg-le 1, § 168 lg 2 p-le 3 ja § 171 lg-le 2 ning Vahipataljoni õppeallüksuste 11.06.2013 kodukorra punkti 16 alapunktile o. 2 5. Halduskohtule esitatud materjalidest nähtub, et enne distsiplinaarkaristuse määramist on läbi viidud teenistuslik juurdlus, mida tõendab 21.10.2013 juurdluse kokkuvõte. Taotlusele lisatud materjalidest ning 30.10.2013 käskkirjast nr 101P nähtub, et rms A.S.ile on tutvustatud tema õigusi ja antud menetluse käigus võimalus anda toimepandu kohta seletus, mida viimane on 09.10.2013 ka teinud. 6.
lg 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Kuigi taotlusele ei ole lisatud dokumenti, mis tõendaks, et taotluse esitaja kapten Ivo Jurak oli distsiplinaararesti määramise ajal ning on taotluse esitamise ajal Põhja Kaitseringkonna vahipataljoni staabiülem-pataljoni ülema asetäitja, võib kohtu hinnangul seda asja lahendamiseks piisavalt eeldada. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et ametiisiku volitusi tõendavad dokumendid tuleb kohtule esitada koos taotlusega. Eeltoodust lähtuvalt eeldab kohus, et kapten Ivo Jurakil oli 30.10.2013 käskkirja nr 101P koostamise ajal distsiplinaarvõim, mistõttu oli ta pädev ajateenijale distsiplinaararesti määrama. 7.
lg 1 alusel kaitseväelane vastutab distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolu korral, lg 2 alusel süü vormid on tahtlus, hooletus ja raske hooletus. Vastavalt
lg-le 3 distsiplinaarkaristus määratakse proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo raskusastmega. Distsiplinaarkaristuse valimisel peab ülem eelkõige arvesse võtma distsiplinaarsüüteo tagajärgede raskust, süü vormi, kaitseväelase eelnevat teenistusalast käitumist ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et 30.10.2013 käskkirja nr 101P andmisel on ka neid nõudeid järgitud. Seega on rms A.S.ile kümne ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti määramine seaduslik ning kohus saab anda loa talle määratud distsiplinaararesti täideviimiseks (HKMS § 264). /allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.