Obsah (11)

§ 43§ 61§ 15§ 78§ 62§ 6§ 75§ 14§ 44§ 79§ 71

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

) § 6 sätestab 2 uurimispõhimõtte, mille kohaselt haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Kuid käesoleval juhul ei ole haldusorgan teinud ühtegi toimingut, küsinud selgitusi või aidanud muul moel kaebajat, et välja selgitada kaebaja tahe ja ka asja lahendamiseks kõik vajalikud asjaolud.

1. Vastustaja palub 26.03.2012 esitatud vastuses jätta kaebus rahuldamata ja leiab, et on õigustatult lugenud 06.12.2011 esitatud kirja vaideks ning selle vaideotsusega ka lahendanud. Vastustaja märgib, et kuna koos 06.12.2011 vaidega esitatud vormi PT52 ei olnud PRIA-le esitatud, siis ei saanud PRIA otsuse tegemisel ka nimetatud vormis toodud andmetest lähtuda. Vastustaja väidab, et on avaldanud nimekirja
2. aastal põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse saajatest ning neile määratud toetussummadest PRIA veebilehel 05.12.
3. Et kaebajale määrati
4. aasta eest põllumajanduskultuuri täiendavat otsetoetust täies ulatuses, siis ei pidanudki PRIA kaebajale PRIA peadirektori 29.11.2011 käskkirja nr 12-6/768 posti teel edastama, vaid nimetatud otsuse sisu tuli kaebajale teatavaks teha PRIA veebilehel. PRIA leiab, et kuna PRIA peadirektori 29.11.
5. a käskkiri nr 12-6/768 oli kaebajale teatavaks tehtud 05.12.2011 ning

§ 43

lg 1 p-st 1 tulenevalt lõppes sellega ka vastav haldusmenetlus, mistõttu ei olnud kaebaja 06.12.2011 kirja võimalik käsitleda taotlusena täiendavate dokumentide esitamiseks haldusmenetluses.

1. Tartu Halduskohus rahuldas 27.04.
2. a otsusega kaebuse, tühistas PRIA 03.02.
3. a vaide tagastamise otsuse nr 12-4/33-1 ka kohustas PRIA-t läbi vaatama kaebaja poolt 20.01.2012 esitatud vaide. Kaebaja sai PRIA peadirektori 29.11.
4. a käskkirja nr 12-6/768 kätte tähitud kirjaga 23.12.
5. Nimetatud käskkirjas seisis, et „otsust on õigus vaidlustada seaduse § 98 lõike 1 kohaselt vaide esitamisega PRIA-le haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras“ (tl 6 pöördel). Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 98 lg 1 kohaselt tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 61

lg 1 kohaselt haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Sama seaduse § 62 lg 1 kohaselt haldusakt tehakse menetlusosalisele teatavaks vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisti. Antud asjas andis PRIA peadirektor välja kirjaliku käskkirja, mis peab kohtu arvates olema isikule teatavaks tehtud selliselt, et isik saab akti sisuga ja selle alustega tutvuda. Sellisel vahetul tutvumisel saab isik teada faktilise ja õigusliku põhjenduse ning seejärel on tal võimalik haldusakti vaidlustada. Kohus ei saa nõustuda vastustaja seisukohaga, et kuna kaebajale määrati

1. aasta eest põllumajanduskultuuri täiendavat otsetoetust täies ulatuses, siis ei pidanudki PRIA kaebajale 29.11.
2. a käskkirja nr 12-6/768 posti teel edastama, vaid nimetatud otsuse sisu tuli kaebajale teatavaks teha PRIA veebilehel. Kohus nõustub täielikult kaebajaga selles, et e-PRIA kodulehel toetuse saamise kohta info avaldamine ei kvalifitseeru haldusakti teatavaks tegemisena. Kohtu hinnangul ei piisa sellest, mida on taotlejal võimalik näha elektroonilises keskkonnas e-PRIA vahendusel (st taotleja enda andmed, toetuse summa ja tasaarveldatud võlgnevuste nimekiri, tl 24-26) aru saamaks seda, et tegemist on haldusaktiga. Mõistetav on, et kuna kaebaja ei saanud ega pidanudki aru saama, et tegemist on haldusaktiga ja mis põhjusel on toetuse summa sedavõrd väike, pöördus ta selguse saamiseks telefonikõnega vastustaja poole. Kohus jätab tähelepanuta asjaolud, mis ja mida keegi telefonivestlusel ütles ja soovitas, kuna neid väiteid ei saa tagantjärgi enam tuvastada, samuti puudub neil asjas sisuline tähtsus. Kohus leiab aga, et alates 23.12.2011, mil kaebaja sai haldusakti (käskkirja) kätte, tekkis tal vaide esitamise õigus ja seda kuni 23.01.
3. Kaebaja esitas vaide 20.01.2012, seega tähtaegselt ja PRIA-l ei olnud seadusest tulenevalt õigust seda tagastada. 3 Halduskohus ei pea õigeks ka seda, et PRIA on kaebaja poolt 06.12.2011 esitatud taotlust menetlenud kui vaiet. Kohus möönab, et kuigi kaebaja esindaja on 06.12.2011 esitatud taotluse pealkirjastanud vaidena (tl 4), ei saa seda vaidena käsitleda, sest sellest nähtuvalt sai kaebaja alles 06.12.2011 teada, et dokumentide esitamisel vastustajale on kas sisse kandmata või esitamata jäänud vorm PT52, seega on antud juhul sisuliselt tegemist taotlusega täiendavate dokumentide esitamiseks haldusmenetluses ja seda oleksid vastustaja ametnikud pidanud haldusmenetluse käigus märkama ja mõistma. Puht inimlikult palus H.S. mõistvat suhtumist ja kinnitas, et oli veendunud, et kõik XXX talu õigused ja kohustused oli ta üle andnud OÜ-le Hemefarm.

§ 15

lg 2 sätestab, et kui isik on jätnud koos taotlusega esitamata nõutud andmed ja dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Kohtul on raske võtta seisukohta selles, kas kaebaja esitas PRIA Pärnu büroole koos 16.05.2011 esitatud pindalatoetuste taotlusega ka vormi nr PT52 või mitte, kuid momendil, mil ametnikud avastasid puuduoleva dokumendi, oleks tulnud anda kaebajale võimalus selle esitamiseks. Ka Tartu Ringkonnakohus on 09.02.2012 lahendis nr 3-10-3020 ja 21.02.2012 lahendis nr 3-10-3377 leidnud, et PRIA oleks pidanud kaebajale andma tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks

§ 15

lg 2 alusel, olenemata Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusest ning alles siis, kui kaebaja ei ole antud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, oleks PRIA saanud jätta esitatud toetustaotlused läbi vaatamata. Halduskohus on seisukohal, et ka antud juhul oleks tulnud vastustajal anda taotlejale tähtaeg taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks On usutav, et 06.12.2011, mil H.S. esitas PRIA-le taotluse, sooviga kõrvaldada puudust enda taotluses, puudus tal täielik ülevaade haldusakti õiguslikust ja faktilisest motivatsioonist, sest seda ei nähtu e-PRIA kodulehelt, mistõttu vastustaja oleks pidanud välja selgitama täiendavad asjaolud, kuid jättis selle tegemata. Kohus nõustub kaebajaga, et isegi juhul, kui PRIA oleks 06.12.2011 taotlust käsitlenud vaidena, siis sellisel juhul kohaldunuks

§ 78

, mille kohaselt juhul, kui vaie ei vasta

§-s 76 sätestatud nõuetele, aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või annab isikule 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul ei ole PRIA teinud ühtegi toimingut, küsinud selgitusi või aidanud muul moel kaebajat, et välja selgitada kaebaja tahe ja ka asja lahendamiseks kõik vajalikud asjaolud. Halduskohus on seisukohal, et toetustaotluste menetlemine peab muuhulgas olema kooskõlas ka õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega, sealjuures haldusõiguse põhimõtetega, mis tulenevad muu hulgas Põhiseaduse (PS) §-ga 14 tagatud õigusest heale haldusele. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb käesolevas asjas kantud menetluskulude väljamõistmist. Kohtule esitati menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (tl 27-28), mille kohaselt kaebaja kandis kulusid summas 352,57 eurot (sh riigilõiv 15,97 eurot) ja mis on kohtu arvates põhjendatud. Seega kohus mõistab PRIA-lt kaebaja kasuks välja 352,57 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 12. PRIA esitas 28.05.2012 apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 27.04.2012. a otsuse tühistamist, asjas uus otsuse tegemist ja kaebuse rahuldamata jätmist, samuti kohtukulude kaebaja kanda jätmist. - PRIA hinnangul on väärad halduskohtu seisukohad, et e-PRIA kodulehel toetuse saamise kohta info avaldamine ei kvalifitseeru haldusakti teatavaks tegemisena, et elektroonilises keskkonnas e-PRIA vahendusel nähtavast teabest ei piisa saamaks aru, et tegemist on haldusaktiga, ning et kaebaja ei saanud ega pidanudki aru saama, et tegemist on haldusaktiga. 4

§ 62

lg 2 kohaselt tehakse haldusakt kättetoimetamisega teatavaks isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi, või isikule, kelle kahjuks tunnistatakse kehtetuks või muudetakse varasem haldusakt. PRIA peadirektori 29.11.

1. a käskkirjaga nr 12-6/768 määrati kaebajale põllumajanduskultuuri täiendavat otsetoetust täies ulatuses kaebajale kuuluvate toetusõiguste alusel. PRIA peadirektori 29.11.
2. a käskkiri nr 12-6/768 ei piiranud seega kaebaja õigusi ega pannud talle täiendavaid kohustusi, samuti ei tunnistatud kaebaja kahjuks kehtetuks ega muudetud varasemat haldusakti, mistõttu on PRIA seisukohal, et käesoleval juhul

§ 62

lg 2 ei kohaldu.

§ 62

lg 3 p-st 3 tulenevalt teeb haldusorgan haldusakti avalikult teatavaks, kui haldusakti avalik teatavakstegemine on ette nähtud seaduse või määrusega. PRIA osutab ELÜPS § 11 lg-le 2, mille halduskohus on jätnud täiesti tähelepanuta. Nimetatud sättes on otseselt reguleeritud, et välja arvatud juhtudel, mil otsus piirab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, tehakse otsus avalikult teatavaks selle avaldamisega PRIA veebilehel. Et PRIA peadirektori 29.11.

1. a käskkiri nr 12-6/768 kaebaja õigusi ei rikkunud ega pannud talle ka kohustusi, on PRIA õigustatult teinud PRIA peadirektori 29.11.
2. a käskkirja nr 12-6/768 avalikult teatavaks PRIA veebilehel. Teave PRIA peadirektori 29.11.
3. a käskkirja nr 12-6/768 (sh kaebajale määratud toetuse) kohta avaldati PRIA veebilehel 05.12.
4. a. PRIA hinnangul on käesolevas asjas see, et PRIA peadirektori 29.11.
5. a käskkiri nr 12-6/768 on kaebajale ka lisaks posti teel edastatud, täiesti asjassepuutumatu. Asjaolu, et taotleja palvel on käskkirja väljavõte talle ka posti teel edastatud, ei saa muuta haldusakti avalikult teatavakstegemist ega selle tähendust. PRIA märgib, et halduskohus on otsuses ekslikult viidanud, justkui oleks info PRIA peadirektori 29.11.
6. a käskkirja nr 12-6/768 kohta avaldatud e-PRIA vahendusel, milline on PRIA kliendiportaal, mille kaudu saavad kliendid kasutada erinevaid PRIA pakutavaid elektroonilisi teenuseid (sh vaadata taotleja enda andmeid, toetuse summasid ja tasaarveldatud võlgnevuste nimekirja). Teave PRIA peadirektori 29.11.
7. a käskkirja nr 12-6/768 kohta on avaldatud siiski PRIA avalikul veebilehel www.pria.ee, nagu näeb ette ELÜPS § 11 lg 2, mitte e-PRIA portaalis. PRIA veebilehel www.pria.ee on avaldatud PRIA peadirektori 29.11.
8. a käskkirja nr 12-6/768 kohta ELÜPS § 92 lg 1 p-s 1 loetletud andmed. - PRIA ei nõustu ka halduskohtu järeldusega, mille kohaselt ei saanud 06.12.2011 esitatud taotlust vaidena käsitleda, sest sellest nähtuvalt sai kaebaja alles 06.12.2011 teada, et dokumentide esitamisel vastustajale on kas sisse kandmata või esitamata jäänud vorm PT52, mistõttu oleks tulnud seda käsitleda taotlusena täiendavate dokumentide esitamiseks haldusmenetluses ja seda oleksid vastustaja ametnikud pidanud haldusmenetluse käigus märkama ja mõistma. PRIA leiab, et kuivõrd PRIA peadirektori 29.11.
9. a käskkiri nr 12-6/768 oli kaebajale avalikult teatavaks tehtud 05.12.
10. a, siis lõppes

§ 43lg 1 p 1 alusel sellega ka vastav haldusmenetlus.

Eelnevast tulenevalt ei olnud kaebaja 06.12.2011. a kirja võimalik käsitleda taotlusena täiendavate dokumentide esitamiseks haldusmenetluses. PRIA on seisukohal, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse kohaselt andmete avaldamine PRIA veebilehel tähendab nende andmete avaldamise päevast alates selliste andmete avalikult teatavaks tegemist sõltumata sellest, kas taotleja nende andmetega tutvub või mitte. Õigusaktide kohaselt avalikult teatavaks tehtud andmete osas ei saa isik toetuda väitele, et ta sellistest andmetest midagi ei teadnud ega pidanudki teadma. - PRIA ei nõustu ka halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt oli esitamata vormi PT52 näol tegemist puuduoleva dokumendiga, mille esitamiseks oleks PRIA pidanud andma kaebajale tähtaja

§ 15

lg 2 alusel.

§ 15

lg 2 näeb ette, et haldusorgan määrab taotluse esitajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puuduseid. Ei ole nõutav, et taotlejad peavad esitama koos pindalatoetuste taotlusega alati ka vormi PT

1. Vorm PT52 tuleb esitada vaid juhtudel, kui taotleja on omandanud põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse 5 toetusõiguse või pärinud heinaseemne täiendava otsetoetuse toetusõiguse (põllumajandusministri 24.03.
2. a määruse nr 36 „Ühtse pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning täiendava otsetoetuse toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord“ § 5 lg 1 p 5). PRIA ei tea ega saagi teada seda, kas taotleja on omandanud põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse toetusõiguse või pärinud heinaseemne täiendava otsetoetuse toetusõiguse ning kas ta sellest tulenevalt peab esitama koos taotlusega ka vormi PT52 või mitte. Nimetatud asjaolu ei ole PRIA-l võimalik tuvastada ka muude taotlusmaterjalide põhjal. Seega ei olnud antud juhul PRIA arvates tegemist taotluses esineva puudusega, mille kõrvaldamiseks pidanuks PRIA andma kaebajale tähtaja. - PRIA ei nõustu ka halduskohtu seisukohaga, et PRIA ei ole kaebaja 06.12.2011 esitatud vaide menetlemisel teinud ühtegi toimingut, küsinud selgitusi või aidanud muul moel kaebajat, et välja selgitada kaebaja tahe ja ka asja lahendamiseks kõik vajalikud asjaolud. PRIA osutab sellele, et kaebaja poolt 06.12.
3. a esitatud vaie oli üheselt mõistetav ning selles sisaldus ka kaebaja selgelt väljendatud taotlus/tahteavaldus, mistõttu puudus PRIA-l vajadus lisaselgituste või täiendavate tõendite vms saamiseks.
4. Kaebaja taotleb 19.06.2012 esitatud vastuses apellatsioonkaebusele PRIA apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist ja kohtukulude väljamõistmist. - Kaebaja selgitab, et antud juhul ei saa keskkonnas e-PRIA (või PRIA kodulehel) avaldatud infot (toetuse summat) võrdsustada haldusakti teatavaks tegemisega. Kui nõustuda apellandi seisukohaga, siis edaspidi muutub haldusakti täies ulatuses või olulises osas kättetoimetamine ebavajalikuks. Kui aga nõustuda apellandiga, siis peaks isik vaidlustama vastavat akti ainult selle info põhjal, mis tal õnnestub saada kodulehe või e-PRIA vahendusel. Selline olukord on ebamõistlik. Isik ei saa sellisel juhul isegi täpselt viidata, millist akti ta soovib vaidlustada (sest tal puudub info akti numbri jmt kohta) ning mida ta soovib täpselt tühistada. Samuti tekivad probleemid kaebetähtaegadega, mis sõltuvad hetkest, millest isikul on võimalik haldusaktist teada saada. - Kaebaja on seisukohal, et ELÜPS § 92 lg 1 eesmärk on reguleerida põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmete avalikustamist, s.t et avaldatakse toetuse saajad ja summa. Vastava registri põhimäärust ei ole kehtiva ELÜPS § 88 lg 1 alusel kehtestatud. Selle asemel on ELÜPS § 112 lg 1 alusel on pikendatud varasemalt kehtinud seaduse alusel kehtestatud määruseid. Kaebaja on seisukohal, et selline täitevvõimu aktide kehtivuse perioodi pikendamine olukorras, kus volitusnormid seaduses enam ei kehti, on iseenesest juba õigusvastane. Kui tutvuda varasema määrusega (Vabariigi Valitsuse 30.04.
5. a määrus nr 162 „Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri põhimäärus“, siis nähtub sellest, et registriandmete ligipääs on suuremas osas piiratud (põhimääruse § 18) ning avalikult kättesaadavad on üldised andmed. Seega ei saa selles registris infot toetuse andmise kohta võrdsustada haldusakti kättetoimetamisega. - Kaebaja leiab, et ELÜPS § 11 lg 2 ei puutu asjasse. Käesolevas asjas nähtub asja materjalidest, et PRIA saatis kaebajale peadirektori 29.11.
6. a käskkirja nr 12-6/768 tähitult ja kaebaja sai selle kätte 23.12.
7. Kaebaja leiab, et sellega on talle saadetud haldusakt. Teiseks on käesolevas asjas küsitav, kas 29.11.
8. a käskkiri on soodustav haldusakt, sest kaebaja ei saanud seoses ühe vormi (PT52) puudumisega taotluse dokumentidest toetust selles määras, mis tal oleks olnud võimalik saada. Sellises olukorras tulebki lähtuda sellest, et kui isikule väljastatakse otsuse või muu haldusakti ärakiri, siis tekib tal selle vaidlustamise õigus. Seda sõltumata sellest, kas isik esitab vastava soovi akti ärakirja saamiseks ise või teeb seda haldusorgan omal algatusel. Juhul kui apellant saaks otsustada, milliseid akte ta väljastab ja milliseid mitte sõltuvalt sellest, mida apellant peab soodustavaks haldusaktiks, siis tekib olukord, kus apellant otsustaks ka isikute kaebeõiguse üle. Seega isegi olukorras, kus apellant on pidanud haldusakti täielikult soodustavaks ja isik leiab, et see ei ole 6 soodustav akt ning taotleb akti ärakirja väljastamist, omab isik kaebeõigust ja ta saab vaidlustada haldusakti ning ta ei pea esitama vaiet ainult selle pinnalt, mis on avaldatud kodulehel. - Kaebaja osutab ka sellele, et vaidlustatud vaide tagastamise otsuses on järgmine väide: „Tulenevalt telefonivestlusest PRIA teenistujaga oli OÜ Hemefarm vaide esitamise ajal 06.12.
9. a teadlik vaidlustatava otsuse sisust ning talle määratavatest toetussummadest.“ PRIA on sellest lähtuvalt vaidlustatud aktis tuginenud sellele, et lisaks kodulehel avaldatud infole on kaebajat teavitatud telefoni teel ning selliselt on antud isikule piisavat infot haldusakti kohta. Kaebaja sellega ei nõustu ning leiab, et telefoni teel akti sisust teavitamine ei ole piisav ja ei asenda haldusakti kättetoimetamist. - Vale on kaebaja arvates väide, et haldusakti kättetoimetamine postiga on asjassepuutumatu. Haldusaktilt nähtub, millise pindala eest on toetust arvestatud ning milliste õigusaktide alusel. Kuigi eelnevalt võis isikul olla teadmine puudustest, siis lõplikult sai ta aru ja võis veenduda selles alles haldusakti alusel ning tal tekkis võimalus haldusakti vaidlustada. Olukorras kus kaebaja oli 06.12.
10. a esitanud vaide (sisuliselt küll taotluse) ilma, et ta oleks veel kätte saanud PRIA otsust, oli selge, et isikul puudus täielik ülevaade haldusakti õiguslikust ja faktilisest motivatsioonist ning ta soovis esitada täiendavaid dokumente seoses oma taotlusega. Sellele viitab muuhulgas 06.12.
11. a taotlus ja vastava dokumendi vormistus, milles ei ole märgitud konkreetset haldusakti, mida isik vaidlustab ja mille tühistamist ta soovib. Ilmselgelt oleks selline vaie ka oluliste puudustega, milles pole väljendatud isiku selget taotlust konkreetse akti kohta ning haldusorgan peaks asuma asjaolusid välja selgitama (

§ 78), mida ei tehtud.

Selle asemel sai kaebaja apellandilt 23.12.2011 tähitud kirjaga kätte 29.11.

1. a käskkirja nr 12-6/
2. - Kaebaja leiab, et apellant oleks pidanud välja selgitama kaebaja tahte ning sellisel juhul oleks selgunud see, et kaebajale teadmata põhjustel on asja juurest puudu vorm PT
3. Kaebaja on seejuures veendunud, et ta esitas vastava vormi, sest sellest sõltub oluline osa toetusest, mida kaebaja soovis FIE ettevõtlusest üle anda äriühingule.

§ 6

sätestab uurimispõhimõtte, mille kohaselt haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Samuti sätestab

§ 15

lg 2: Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Eeltoodud sätetest tuleneb, et 06.12.

1. a taotluse (vaide) saamisel oleks apellant haldusorganina välja selgitama kaebaja tegelikku tahte ning selgitama vajadusel asjakohaseid norme ning nende tagajärgi. - Täiendavalt väidab kaebaja, et PRIA teenistujad olid need, kes soovitasid 06.12.2011 taotluse pealkirjastada vaidena. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
3. Kaebaja taotleb halduskohtult PRIA 03.02.2012 vaide tagastamise otsuse nr 12-4/33-1 tühistamist ja PRIA kohustamist 20.01.2012 kaebuse esitaja poolt esitatud vaide läbivaatamiseks. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha omavahel seotud küsimustes, millal PRIA peadirektori 29.11.
4. a käskkiri nr 12-6/768 kaebajale teatavaks tehti ja millal selle andmise menetlus lõppes (I), lahendab seejärel apellatsioonkaebuse ’sisuliselt (II) ning võtab lõpuks seisukoha menetluskulude osas (III). 7 I
5. Vaieldav on, millal PRIA peadirektori 29.11.
6. a käskkiri nr 12-6/768 teatavaks tehti, millest sõltub, millal selle andmise menetlus lõppes. Teatavaks tegemine tähendab, et akti adressaadil on võimalus tutvuda haldusakti olulise sisuga. Halduskohus on oma otsuses asunud seisukohale, et kaebajale ei tehtud PRIA peadirektori 29.11.
7. a käskkirja nr 126/768 teatavaks mitte 05.12.2013 vastava teabe avaldamisega PRIA kodulehel, vaid alles 23.12.2013 käskkirja kättetoimetamisega kaebajale. Samal seisukohal on apellatsioonkaebusele esitatud vastuses ka kaebaja. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

§ 61

lg 1 ls 1 sätestab, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist.

§ 62

lg 1 järgi tehakse haldusakt menetlusosalisele teatavaks vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.

§ 62

lg 2 näeb vormivabadusest ette kaks erandit, nimelt tuleb haldusakt kättetoimetamise teel teatavaks teha, kui sellega piiratakse isiku õigusi või pannakse talle kohustusi, või kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või muudetakse isiku kahjuks. Ringkonnakohus on seisukohal, et sel juhul, kui haldusakt seisneb esitatud taotluse täielikus rahuldamises, piisab vastavalt

§ 62

lg-tele 1 ja 2 rahuldamisotsuse teatavaks tegemiseks taotluse esitaja teavitamisest, et esitatud taotlus on rahuldatud. See on käesoleval juhul kaebajale arusaadavalt 05.12.2011 aset leidnud. 17. Ringkonnakohus nõustub PRIA-ga, et käesoleval juhul on asjakohane ka ELÜPS § 11 lg 2, mis sätestab: „Kui käesoleva seaduse alusel PRIA või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teise asutuse või isiku tehtud otsus piirab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, saadetakse otsuse ärakiri või väljavõte isikule otsuse tegemisest arvates kümne tööpäeva jooksul posti teel tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga, kui Euroopa Liidu asjakohases määruses ei ole sätestatud teisiti. Muu otsuse kohta avaldatakse teave PRIA veebilehel otsuse tegemisest arvates kümne tööpäeva jooksul, kui Euroopa Liidu asjakohases määruses ei ole sätestatud teisiti.“ Olgugi, et selle sätte teises lauses on juttu teabest otsuse kohta, mis ei ole hõlmatud esimese lausega, ja mitte PRIA otsuse teatavaks tegemisest, tuleb seda mõista nii, et silmas on peetud just vormivaba teatavaks tegemist

§ 62lg 1 mõttes.

ELÜPS § 11 sätestab makseagentuuri otsuse kohta käivat ja makseagentuuriks on ELÜPS § 8 lg 1 kohaselt PRIA.

1. Ringkonnakohus ei nõustu aga PRIA-ga, et käesoleval juhul on asjassepuutuv ka ELÜPS § 92 lg 1 p 1, mille kohaselt avaldab PRIA ELÜPS-i alusel oma veebilehel toetust saanud isiku nime, kohaliku omavalitsusüksuse nimetuse, selle koha sihtnumbri, kus toetuse saaja elab või on registreeritud, ning saadud toetuse liigi ja toetuse suuruse. Nõustuda tuleb kaebajaga, et süstemaatiliselt käsitleb ELÜPS § 92 lg 1 p 1 vaid registriandmete avaldamist, kuna see paikneb ELÜPS
2. peatükis „Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register“ ega ole seostatav toetuse saamise taotluse rahuldamise otsuste taotluse esitajale teatavaks tegemisega. Registri eesmärk on vastavalt ELÜPS § 89 lg-le 4 koguda, töödelda ja säilitada andmeid ühise põllumajanduspoliitika abinõude, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude ning kalandusturu korraldamise abinõude rakendamisel antavate toetuste kohta. Registri eesmärgina ei ole märgitud PRIA otsuste teatavaks tegemist. See ei muuda aga ringkonnakohtu hinnangut, et PRIA peadirektori 29.11.
3. a käskkiri nr 12-6/768 tehti veebilehel avaldamisega avalikult teatavaks 05.12.2013, kuna see hinnang tugineb

§ 62lg-te 1 ja 2 ning ELÜPS § 11 lg 2 koosmõjul.

19. Ringkonnakohus leiab, et PRIA kodulehel avaldatud info ja taotluse koopia põhjal, mis taotluse esitajal on eelduslikult olemas, pidi taotluse esitajale olema arusaadav, et taotlus on täielikult rahuldatud. Kaebaja on vastuses apellatsioonkaebusele väitnud, et sellisel juhul 8 peaks isik vaidlustama vastavat akti ainult selle info põhjal, mis tal õnnestub saada kodulehe vahendusel. Selline olukord olevat ebamõistlik, kuna isik ei saa sellisel juhul täpselt viidata, millist akti ta soovib vaidlustada, sest tal puudub info akti numbri kohta. Samuti tekkivat sellisel juhul probleemid kaebetähtaegadega. Ringkonnakohus leiab, et ükski esitatud vastuargumentidest ei kujuta endast ületamatut takistust. Esiteks jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, miks peaks keegi tahtma vaidlustada otsust, millega isiku taotlus on täies ulatuses rahuldatud. See ei saa rikkuda isiku õigusi. Halduskohtumenetluses oleks võimalik selline kaebus kohtu poolt tagastada, kuna kaebajal puuduks ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 1 p 1). Sellest tulenevalt ei oma ka tähtsust akti number. Kaebetähtaja osas on regulatsioon samuti selge: vaide tähtaeg on sätestatud

§-s 75, kaebetähtaeg HKMS §-s 46.

§ 75

kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Kui ei ole üheselt tuvastatav, millal isik haldusaktist teada sai, tuleb hinnata, millal ta oleks pidanud sellest teada saama. Ringkonnakohus leiab, et avalikult teatavaks tehtud haldusakti puhul, nagu käesoleval juhul, tuleb arvestada

§ 61

lg 1 ls-ga 2, mille kohaselt hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Et avaliku teatavaks tegemise puhul ei saa eeldada, et teave jõuab adressaadini koheselt, on pikem vaidlustamistähtaeg põhjendatud. Vaide esitamise tähtaeg hakkaks sellisel juhul kulgema avalikult teatavaks tehtud haldusakti kehtima hakkamisest. Kui isik saab tegelikult alles hiljem avalikult teatavaks tehtud haldusaktist teada, on tal võimalus esitada tähtaja ennistamise taotlus vastavalt

§-le

1. Halduskohtule kaebuse esitamise tähtaega tuleb seevastu HKMS § 46 kohaselt arvutada alates haldusakti teatavaks tegemisest.
2. Ringkonnakohus ei nõustu ka selles osas halduskohtuga, et kaebaja ei pidanudki aru saama, et tegemist on haldusaktiga. Kaebaja taotles PRIA-lt toetust ja sai seda. Eluvõõras on eeldada, et ta arvas, et ta saab riigilt raha ilma PRIA vastavasisulise otsuseta. Kaebaja on ise 06.12.2011 kuupäeva kandvas ja vaidena pealkirjastatud taotluses maininud „e-PRIA-sse määratud makse[id]“ (tl 4), mis viitab ettekujutusele, et maksete aluseks on sellekohane otsus. Lisaks on kaebaja või kaebaja esindaja PRIA peadirektori 29.11.
3. a käskkirja nr 12-6/768 p 2448 järgi juba
4. aastal esitanud põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse taotluse (tl 6 pöördel), mis on osutunud edukaks. Järelikult on kaebaja esindaja vähemalt sellest saati puutunud kokku PRIA menetlusega ja pidi olema teadlik PRIA otsuse avaliku teatavaks tegemise korrast. Ringkonnakohus eeldab eelnevale tuginedes, et kaebaja sai väga hästi aru, et talle on 05.12.2011 toetus määratud ja see on toimunud PRIA peadirektori vastava käskkirja alusel.
5. Eelnevast tulenevalt on PRIA peadirektori 29.11.
6. a käskkiri nr 12-6/768 kaebajale teatavaks tehtud 05.12.
7. 22.

§ 43

lg 1 p 1 sätestab, et haldusakti andmise menetlus lõpeb haldusakti teatavakstegemisega. Ringkonnakohus nõustub PRIA-ga, et sellest normist lähtuvalt lõppes haldusmenetlus 05.12.2011, mil PRIA peadirektori 29.11.

1. a käskkiri nr 12-6/768 tehti avalikult teatavaks. Järelikult ei saanud kaebaja 06.12.2011 enam esitada selle käskkirja andmise menetluses täiendavaid dokumente. II
2. Ringkonnakohus leiab, et PRIA on sellegipoolest käsitanud kaebaja 06.12.2011 kuupäeva kandvat ja vaidena pealkirjastatud taotlust ekslikult vaidena.

§ 14

lg 1 ls 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus haldusorganile avaldus 9 (taotlus) vabas vormis.

§ 6

kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Sellest tuleneb ka haldusorgani kohustus esitatud taotlust mõistlikult tõlgendada, arvestades taotluse esitaja tegelikku tahet. Ringkonnakohus nõustub PRIA-ga, et kaebaja 06.12.2011. a kirja ei saanud käsitleda taotlusena täiendavate dokumentide esitamiseks haldusmenetluses, sest haldusmenetlus oli selleks hetkeks juba lõppenud. Ringkonnakohus on aga seisukohal, et käesoleval juhul oli taotluse esitaja tegelik tahe suunatud menetluse uuendamisele, mistõttu oleks PRIA pidanud kaebaja taotlust käsitama menetluse uuendamise taotluse ja mitte vaidena. Kaebaja ei soovinud ju saadud toetust tühistada ega muul viisil kahtluse alla seada, vaid soovis, et tema taotlus vaadataks mingil põhjusel esitamata jäänud lisa arvestades uuesti läbi. 24.

§ 44

lg 1 sätestab menetluse uuendamise obligatoorsed alused, kuid lisaks loetletutele võib haldusorgan menetluse kaalutlusõiguse alusel uuendada ka muul kaalukal põhjusel. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud: „Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et juhul, kui isik esitab nõuetekohase menetluse uuendamise taotluse või nõude koormava haldusakti tühistamiseks, on haldusorgan kohustatud nimetatud taotlust menetlema kooskõlas haldusmenetluse nõuetega. Haldusorgan on kohustatud tuvastama, kas esinevad asjaolud, mille tõttu on menetluse uuendamine kohustuslik

§ 44lg 1 või asjassepuutuva eriseaduse normide kohaselt.

Ka siis, kui menetluse uuendamine ei ole õigusnormist tulenevalt kohustuslik, ei ole uuendamine välistatud, kuid uuendamine ei tohi toimuda ka kergekäeliselt. Säärases olukorras peab haldusorgan hindama menetluse uuendamise vajadust kaalutlusreeglite kohaselt“ (RKHKo 21.02.2011, 3-3-1-80-10, p 21). Sellest tulenevalt oli kaebaja taotluse lahendamine PRIA kaalutlusotsus.

1. PRIA on lahendanud kaebaja 06.12.2011 esitatud menetluse uuendamise taotluse 05.01.
2. a vaideotsusega nr 12-4/9 (tl 7–8 pöördel). Tegemist ei ole aga vaideotsusega, nagu pealkirjast võiks järeldada, vaid uue haldusaktiga, millega PRIA on sisuliselt jätnud menetluse uuendamise taotluse rahuldamata. PRIA on väitnud, et kaebaja poolt 06.12.
3. a esitatud vaie oli üheselt mõistetav ning selles sisaldus ka kaebaja selgelt väljendatud taotlus/tahteavaldus. Ka ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja esindaja kirjutatud tekst on selge ja arusaadav, kuid PRIA on seda sellegipoolest tõlgendanud ebaõigesti vaidena. Nagu eelnevast nähtub, oli tegemist taotlusega menetluse uuendamiseks, mis oleks tulnud vastustaja poolt läbi vaadata. Ringkonnakohus ei hakka siinkohal sisuliselt hindama 05.01.
4. a vaideotsuses nr 12-4/9 esitatud põhjendusi, sest see ei ole käesoleva vaidluse ese.
5. PRIA 05.01.
6. a otsuse nr 12-4/9 peale on kaebaja esitanud 20.01.2012 avaldusena pealkirjastatud vaide, milles on palunud tunnistada kehtetuks nimetatud otsus ja vaadata veelkord üle tekkinud probleem esitamata jäänud vormiga PT52 (tl 9). Kaebaja vaide on PRIA 03.02.
7. a vaide tagastamise otsusega nr 12-4/33-1 tagastanud

§ 79lg 1 p 1 alusel (tl 10 ja pöördel) ega ole seda seega sisuliselt läbi vaadanud.

Nimetatud normi alusel tagastatakse vaie, kui isikul puudub õigus vaiet esitada. Ringkonnakohus leiab, et antud vaie on ekslikult tagastatud

§ 79

lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja soov oleks eelnevat arvestades tulnud vaidemenetluse korras uuesti sisuliselt läbi vaadata (

§ 71

lg 1), kuna kaebaja ei saa enne vastavat vaideotsust kohtusse pöörduda (ELÜPS § 98 lg 1). Kaebaja ei ole vaidlustanud talle määratud toetust, vaid palunud PRIA-lt menetlus uuendada ja tema toetuse saamise taotlus uuesti läbi vaadata, võttes arvesse ka vormi PT

2. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu otsuse põhjendused tuleb asendada käesoleva otsuse põhjendustega. 10 III
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on taotlenud apellatsiooniastmes 275,40 euro väljamõistmist 2 tunni ja 15 minuti õigusteenuse eest. PRIA ei ole kulude põhjendatust kahtluse alla seadnud. Ka ringkonnakohus leiab, et märgitud kulu on põhjendatult tekkinud. Vastustajal tuleb see kaebajale täiendavalt esimese astme kuludele hüvitada. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ 11 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/