3-12-1779/16

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. oktoober 2013, Tartu 3-12-1779 Aleksandr Streltsovi kaebus Tartu Vangla toimingu (14.08.2012 ei lastud kaebajat jalutuskäigule) õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 30.10.
2. a määrus Aleksandr Streltsovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.10.
3. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Vangla kinnipeetav Aleksandr Streltsov esitas 20.08.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2, tõlge tl 5), paludes tunnistada õigusvastaseks, et Tartu Vanglas ei lubatud teda 14.08.2012 ühetunnisele jalutuskäigule värskes õhus. Kaebuse kohaselt saabus kaebaja 13.08.2012 Tartu Vanglasse selleks, et osaleda Tartu Ringkonnakohtu istungil. 14.08.2012, kui kaebaja hakkas jalutama minema, alandas valvur teda jõhkras vormis, käskides tal käed selja taha panna. Kuna kaebaja ei tahtnud end orjana tunda, siis ta valvuri käsku ei täitnud, ning sel põhjusel ei lastud teda jalutuskäigule. Sellega rikuti vangistusseaduse (VangS) § 651 lg-t 3 ning kaebaja õigusi ja vabadusi, alandati inimväärikust, ahistati, diskrimineeriti ja solvati kaebajat. Kaebajale tekkis moraalne ja füüsiline kahju, sest temalt võeti õigus hingata värsket õhku, mis on tervisele vajalik. Koos kaebusega esitas kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.
5. Tartu Halduskohus jättis 30.08.
6. a määrusega (tl 8) kaebuse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva arvates kohtumääruse kättesaamisest. Kaebajal tuli puuduste kõrvaldamiseks selgitada, mida ta soovib oma kaebusega saavutada ning millise eelise see kaebajale tulevikus enda õiguste kaitsmisel annab, arvestades, et kaebaja ei viibi enam Tartu Vanglas. Kaebaja pidi täpsustama, kas korraldus käed selja taha panna anti selleks, et ta hoiaks käed selja taga jalutusboksi viimise ajal (st vanglas liikumise ajal) või selleks, et ta hoiaks jalutusboksis jalutamise ajal käed selja taga. Samuti pidi kaebaja avaldama soovi menetluse vormi osas.
7. A. Streltsov esitas 06.09.2012 avalduse (tl 12, tõlge tl 15) vastuseks Tartu Halduskohtu 30.08.
8. a määrusele. Avalduses selgitab kaebaja, et ta näitas juba kaebuses ära, et soovib Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist. Kaebuse esitas kaebaja selleks, et kaitsta oma õigusi ja vabadusi Eesti riigi omavoli eest ja et selline omavoli enam ei korduks. 14.08.2012, kui kaebaja väljus kambrist nr 2087, karjuti talle kooris, et käed tuleb selja taha panna. Kaebaja ei pidanud vajalikuks seda teha ning ta viidi kambrisse tagasi isegi enne läbiotsijateni jõudmist.
9. Tartu Halduskohtu 30.10.
10. a määrusega (tl 17) jäeti A. Streltsovi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning kohustati teda kümne päeva jooksul määruse saamisest 15 euro suurust riigilõivu tasuma. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetlusabi andmisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 kohaselt hinnata ka kaebaja menetluses osalemise eduväljavaateid. Kaebaja on küll maksejõuetu, kuid kuna tema tuvastamiskaebusel puuduvad eduväljavaated, ei ole tema riigilõivu tasumisest vabastamine põhjendatud. Jalutuskäigust ilmajäämine oli otseselt tingitud kaebaja enda käitumisest. Nii Viru Vangla kodukorra p 4.1.2 kui ka Tartu Vangla kodukorra p 3.1 sätestavad, et kinni peetavad isikud liiguvad vangla territooriumil peaspetsialist-korrapidaja loal koos vanglateenistujast saatjaga, hoides käed selja taga. Kaebaja kui kinni peetav isik on sellest korrast teadlik ja oli kohustatud seda täitma. Vanglaametniku korralduse aluseks oli Tartu Vangla kodukorra p 3.1 ning tegemist ei olnud tühise haldusaktiga. Kuna kaebaja korraldust ei täitnud, ei olnud vanglaametnikul võimalik teda jalutuskäigule saata. Käte selja taga hoidmise nõue on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks ning seda ei saa pidada inimväärikuse alandamiseks. Kaebaja viibib kinnipidamisasutuses ja seega on tema vabadus allutatud seadusest ja vangla kodukorrast tulenevatele piirangutele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
11. A. Streltsovi 03.11.
12. a määruskaebuses (tl 24, tõlge tl 26) palutakse halduskohtu 30.10.
13. a määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt ei ole kaebajal raha. Halduskohtu määrus on tühine, õigusvastane ja põhjendamatu. Määrusega jäeti kaebaja ilma õigusest kaitsta oma õigusi ja vabadusi Eesti riigi omavoli eest. Rikutud on HKMS § 91 lg-t 3 ja põhiseaduse (PS) §
15. Tartu Vangla 20.11.
16. a vastuses (tl 32) määruskaebusele palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt ei avalda kaebaja, milles seisneb halduskohtu määruse õigusvastasus või tühisus ning ta ei viita sellele, et määrust tehes oleks ebaõigesti menetlusnorme kohaldatud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu otsusega tema riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise kohta, ei muuda automaatselt halduskohtu määrust õigusvastaseks ja tühiseks. Kaebaja ei ole vastu vaielnud, et jalutuskäigust ilmajäämine oli tingitud temast endast. Kaebuses tuvastamisnõude esitamise põhjendatud huviks märgitud tahe tuvastada toimingu õigusvastasus ei ole põhjendatud huvina arvestatav. Põhjendatud huvina ei ole arvestatav ka soov, et kohus kaebuse õiglaselt läbi vaataks. Kuna kaebaja ei selgitanud, millist õigust ja kuidas aitab tuvastamisnõude rahuldamine kaitsta, siis jättis halduskohus õigesti kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamata, sest kaebuses toodut arvestades tuvastamisnõudel eduväljavaated puuduvad. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
18. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 30.10.
19. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
20. Vastuseks määruskaebusele lisab ringkonnakohus järgmist. 01.01.2012 jõustus uus HKMS ning kaebaja viited eelmise HKMS-i §-le 91 ei ole enam asjakohased. Kehtivas HKMS-is, millest tuli halduskohtul käesolevas asjas juhinduda, reguleerivad menetlusabi andmist §-d 110–
21. Muuhulgas peab kohus riigilõivu tasumisest vabastamise otsustamisel HKMS § 111 lg 1 järgi lisaks isiku maksejõuetusele hindama ka kaebuse eduväljavaateid. Samas tuli seda tulenevalt Riigikohtu praktikast teha ka eelmise HKMS § 91 lg 1 kohaldamisel. Riigikohus on 04.05.
22. a määruse asjas nr 3-3-1-11-11 p-s 11 selgitanud, et riigilõivu eesmärgiks on muuhulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuste perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik. Riigikohtu 22.06.
23. a määruse asjas nr 3-3-1-20-10 p-s 15 väljendati, et riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse võib rahuldamata jätta vaid siis, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu. Seega halduskohtul tuli hinnata kaebuse eduväljavaateid ning halduskohus ongi põhjalikult selgitanud, et kaebusel puudub perspektiiv. Ka ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebuses kirjeldatud asjaoludel alus kahelda selles, et Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise kaebusel ei ole eduväljavaateid. Nimelt toimisid vanglaametnikud kooskõlas vangistust reguleerivate õigusaktidega ning kaebaja jalutuskäigust ilmajätmine oli vangla julgeolekut silmas pidades proportsionaalne.
24. Kaebaja väidab määruskaebuses, et rikuti eelmise HKMS-i § 91 lg-t 3, mille kohaselt kohtumäärusele, millega kohus ei vabastanud isikut riigilõivu või kautsjoni tasumisest, saab esitada määruskaebuse. Eelmise HKMS-i § 91 lg 3 vastab sisuliselt kehtiva HKMS-i § 119 lg-le 1, kus on samuti muuhulgas sätestatud edasikaebeõigus riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise määruse peale. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja väide, et rikutud on sätet, mis võimaldab riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise määrust vaidlustada, on põhjendamatu. Kaebaja on Tartu Halduskohtu 30.10.
25. a määruse peale esitanud määruskaebuse, see võeti 12.11.2012 menetlusse (tl 27) ning ringkonnakohus lahendab käesoleva määrusega määruskaebuse. Põhjendamatu on ka väide PS § 13, mille kohaselt seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest, rikkumise kohta. Nii vangla kui halduskohus on toiminud kooskõlas õigusaktidega. Kui kaebaja soovib ikkagi vangla tegevuse peale kaevata, on tal seda riigilõivu tasumisel võimalik teha, kuid põhjendamatute kaebuste puhul ei ole õigustatud riigilõivu riigi kanda jätmine.
26. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30.10.
27. a määruse muutmata. Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/