) § 17 kohaselt loetakse teadmata kadunuks isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes.
lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus.
lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt, kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud.
Vastavalt antud paragrahvi lg-le 2 kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, 2 2-13-30003 loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. TsMS § 510 lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministeeriumi 22.08.2013 kohtule saabunud kirjas vastas Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja, et Siseministeerium esitas päringu XXX kohta Politsei- ja Piirivalveametile (PPA). PPA teabe kohaselt on XXX asukoht teadmata ning PPA infosüsteemides puuduvad igasugused andmed XXX kohta. XXX ei ole Eesti Vabariigis iseseisvuse taastamise järgselt väljastatud isikut tõendavaid dokumente ja Eesti Vabariigi riigipiiri ületamise kohta andmed puuduvad. Arhiivis leidub 31.10.1986 aastal täidetud aadressileht, mille kohaselt isik lahkus Eesti NSV-st Krasnodari kraisse Maikopi linna. Tulenevalt eeltoodust on siseminister seisukohal, et teadaolevad andmed ei ole piisavad XXX surnuks tunnistamiseks, kuna on alus eeldada, et isik võib elada Venemaal. Tulenevalt TsMS § 510 lg 1 avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 02.08.2013 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles XXX esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid XXX kohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. XXX kohta andmeid kohtule ei ole esitatud. Kohus on tuvastanud, et XXX ja avaldaja isa XXX abielu sõlmiti XXX (tl 5). XXX suri XXX (tl 6) ja avaldaja on XXX pärandi vastu võtnud (tl 44). Avaldaja on kohtu hinnangul XXX pärijana asjast huvitatud isikuks. Eesti Vabariigil ei ole andmeid XXX kohta alates 31.10.1986 (Siseministeeriumi kiri tl 55). Kohtu hinnangul ei saa viidatud kirjas olevates andmetest elukoha registreerimise kohta Venemaale siiski teha järeldust, et isik reaalselt Venemaale asus, kuivõrd avaldaja on selle asjaolu selgesõnaliselt ümber lükanud ning veenvalt kinnitanud, et isik elas veel tükk aega pärast seda kuni oma kadunuks jäämiseni Eestis koos avaldaja isaga ning ka avaldaja isiklikult nägi isikut pärast oktoobrit 1986. Kohtul puudub alus kahelda avaldaja väidetes, mille kohaselt puudub avaldajal teave XXX kohta alates 1992 aastast. Kuna XXX viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed enam kui 20 aasta vältel ja arvestades XXX kõrget eluiga
Asjas kogutud materjalide alusel ei ole võimalik teha järeldusi XXX eeldatava surmaaja kohta. Kuna XXX eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kohtu hinnangul kindlaks määrata, tuleb XXX surmaajaks lugeda
MS § 172 lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.