1-12-2165 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.10.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-12-2165 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Katre Korela Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Ilmar Paluoja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Ilmar Paluoja (ik: 35211044218; viibib XXX Kohtuistungi toimumise aeg, 17.10.2013.a Tallinn kaugkohtuistung Liivalaia kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON Vabastada Ilmar Paluoja karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 25.09.2015.a, millest esimeseks 10 (kümneks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: XXX) ning kohustada Ilmar Paluoja järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
- Kohaldada Ilmar Paluoja suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle, võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist või vormistada endale eelpension Sotsiaalkindlustusametis; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 10 (kümme) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Ilmar Paluoja vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, kriminaalhooldusosakonna Pärnu talitusele ja Ilmar Paluojale. Tallinna vangla Pärnu Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 24.09.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Ilmar Paluoja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Pärnu Maakohtu 29.05.2012.a kohtuotsusega tunnistati Ilmar Paluoja süüdi KarS § 424, § 120; § 418 lg 1; § 414 lg 1; § 25 lg 1, 2 - § 113 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, 3; KrMS § 238 lg 2 alusel 4-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus oli 25.09.2011.a ja lõpp on 25.09.2015.a. I. Paluoja kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötas, käib kaplani vastuvõtul regulaarselt. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Pärnu linnas, toetav sotsiaalne võrgustik on olemas. Vabanemisjärgselt soovib jääda eelpensionile. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. I. Paluoja kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on I. Paluojal võimalik elama minna endisesse elukohta Pärnus ning tal on olemas toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol. Isikul puudub kindel töökoht, kuid ta plaanib jääda eelpensionile. Kinnipeetaval on olnud vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega ning seetõttu 3 kaotas ta ka töö bussijuhina. Samuti sooritas ta raske isikuvastase kuriteo tugevas alkoholijoobes. Isik ei tunnista sõltuvust alkoholist, mõistab alkoholi kahjulikkust, kuid vähendab probleemi tõsidust ja hulka. Ilmar Paluoja taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri abi Kristina Kivi edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt Ilmar Paluoja kannab vanglakaristust esmakordselt, teda on süüdi mõistetud mitmete kuritegude toimepanemises, muuhulgas vägivallaga seotud kuritegude eest. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on olnud sõltuvusprobleemid (alkohol). Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et I. Paluoja võib käituda alkoholijoobes agressiivselt, konfliktide lahendamiseks kasutab vägivalda. Positiivseteks asjaoludeks I. Paluoja ennetähtaegse vabastamise juures on distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha olemasolu, tööharjumus. Siiski tuleb arvestada asjaolu, et I. Paluojal on mõistetud karistusest suur osa veel kandmata, tema karistusaja lõpp on 25.09.2015.a, mistõttu on Ilmar Paluoja vabastamine ennatlik. Leiab, et karistuse eesmärgid, milleks on õiguskorra kaitsmine, toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamine ja süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoidumaks edaspidi süütegude toimepanemisest, ei ole veel täidetud. Prokurör ei toeta Ilmar Paluoja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I. Paluoja isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 1korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib
- korda, kuriteo pani toime alkoholijoobes. Kinnipeetav vangistuses töötas, käib kaplani vastuvõtul regulaarselt, distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga XXX, toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol on olemas. Vabanemisjärgselt soovib I. Paluoja jääda eelpensionile. Kinnipeetaval oli varasemalt alkoholiprobleemid, alkoholi tarvitas pidevalt ning see häiris ka igapäevaelu toimetusi ning ta on kaotanud ka alkoholi liigtarvitamise tõttu töö bussijuhina. Enda sõnul hakkas ta uuesti alkoholi kuritarvitama igapäevaelu probleemide tõttu ning praegusel juhul ei pea alkoholi tarvitamist enda puhul probleemiks. Isik mõistab küll alkoholi kahjulikkust, kuid enda puhul vähendab probleemi tõsidust. Kinnipeetaval on motivatsioon oma käitumist muuta. I. Paluoja võib alkoholijoobes agressiivselt käituda, konfliktide lahendamiseks kasutab vägivalda. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 8 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 10 %. Isik nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. I. Paluoja oli enne selle kuriteo toimepanemist kriminaalkorras karistamata ning ta kannab ka esimest reaalset vangistust. Tingimisi ennetähtaegselt vabanemine võimaldab kohaldada I. Paluoja üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. I. Paluojal on täidetud tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks vajalikud tingimused ning vangistuses olles ei ole ta distsipliini rikkunud. Kinnipeetav on nõus vabanemisjärgselt läbima alkoholisõltuvuse vastase ravikuuri, et tegeleda oma alkoholiprobleemiga. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus arvestab ka sellega, et I. Paluoja tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi 4 järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata I. Paluoja püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohtunik