3-11-1876/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1876 Otsuse kuupäev 22.detsember 2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Vjatšeslav Julini (Julin) kaebus Tartu Vangla tegevuse (vaide nr E5 400-1 tagastamine) õigusvastasuse tuvastamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks vaide tõlkimisele saatmiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Vjatšeslav Julini kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 23.jaanuaril 2012 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21.07.2011 esitas Vjatšeslav Julin Tartu Vanglale vene keeles koostatud vaide. Nõusolekut tõlketeenuse eest tasumiseks vaide esitaja ei andnud.
2. 27.07.2011 tagastas vangla direktor oma kirjaga nr E5 400 esitatud venekeelse vaide, viidates justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lõikele 5 ning selgitati võõrkeelse vaide tagastamise põhjusi ja tõlkimise kohustust. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
3. 28.07.2011 esitas V.Julin kohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus seoses vaide nr E5 400-1 tagastamisega, valeandmete esitamine ja spekuleerimine tema eesti keele oskusega ning teha vanglale ettekirjutus vaide nr E5 400-1 edastamiseks tõlkebüroole, tasudes tõlke eest vangla vahendite arvelt. Kaebaja väidab, et vangla ametnikud teavad väga hästi, et ta ei räägi ega kirjuta eesti keeles. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on vangla veendunud, et V.Julin, kes on sündinud Eestis ja on Eesti Vabariigi kodanik, valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Vastustaja väidab, et oma õiguste kaitsmiseks vaidemenetluses ei pea kaebaja valdama keelt kõrgtasemel. Samuti ei ole vaide tagastamise ega läbi vaatamata jätmise põhjuseks kirjavead vaides. Vaide esitamiseks piisab rahuldavast keeletasemest ning kaebajal on nimetatud oskus olemas, mida tõendavad arvukad vastustaja valduses olemasolevad tõendid ja mida vastustaja esitab kohtule, veendumaks kaebaja keeleoskuses. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
5. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus tuleb jäta rahuldamata. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. Tõlgi kaasamist haldusmenetluses reguleerib HMS § 21 lg 1, mille kohaselt kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Kinnipeetava vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimise erikord on sätestatud VSkE §-s
6. Alates 01.09.2010 kehtima hakanud VSkE § 491 regulatsiooni kohaselt toimub kinnipeetavate poolt esitatud vaiete ja kahju hüvitamise nõuete menetlus eesti keeles, aidates nii kaasa kinnipeetavate taasühiskonnastamisele. VSkE § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaide enne menetlusse võtmist tõlkijale. Lõike 5 kohaselt jätab vangla vaide tõlkijale edastamata, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Antud juhul Tartu Vangla tagastas V.Julinile tema vaide, kuna vaie oli esitatud võõrkeelse dokumendina ning selle juurde ei olnud lisatud tõlget ning V.Julin ei andnud nõusolekut tõlkimise eest tasumiseks (tl 22). Tartu Vangla on veendunud, et V.Julin valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, sest vaide esitamiseks piisab ka rahuldavast keeletasemest ning kaebajal on nimetatud oskus olemas. Selle tõenduseks on vastustaja kohtule esitanud Rummu Erikutsekooli 8.klassi tunnistuse (tl 23), millest nähtuvalt on kaebaja õppinud eesti keelt hindele „3“. Seega on kohtu hinnangul ta omandanud õppematerjali rahuldaval tasemel ja tal on olemas algtasemel teadmised eesti keelest. Kohus nõustub vastustajaga selles, et keeleoskus on isiku selline omadus, mida ei ole objektiivselt võimalik isiku tahte vastaselt kontrollida, mistõttu kaebaja väited ja valmisolek erinevate ekspertiiside läbiviimiseks ei ole asjakohased, kuna ühegi ekspertiisi ega testiga ei ole võimalik tuvastada isiku oskust ning selle ulatust, kui isik ise ei soovi seda oskust avaldada või näidata.
7. Ka õiguskantsler on kahel korral käsitlenud kinnipeetava pöördumiste tõlkimise ja neile vastamisega seonduvat keele aspektist, korrates oma 17.01.2011 seisukohas varasemat seisukohta, mille kohaselt on ennekõike vaja kaitsta küll nende isikute õigusi, kes tõepoolest riigikeelt küllaldaselt ei valda, kuid samas ei tähenda see, et isik, kes on Eesti Vabariigi kodanik ja kelle riigikeele oskus on olmetasandil toimetulekuks küllaldane, omaks õigust nõuda, et vanglateenistuse ametnik räägiks temaga isikule sobivas keeles ja korraldaks talle tasuta riigikeelsete dokumentide tõlkimist mõnda riigikeelde. Riigikeelt mittevaldavate kinni peetavate 2 isikute kaitseks ette võetud meetmed on vajalikud juhul, kui isik tõepoolest riigikeelt oma õiguste kaitseks küllaldaselt ei oska ning seda ei saa temalt ka kuidagi mõistlikult eeldada (vt Õiguskantsleri „Seisukoht õigusrikkumise puudumise kohta“ hr V.Julinile, tl 46-49). Antud juhul on kaebaja – V.Julin sündinud Eestis ja ta on Eesti Vabariigi kodanik. Eesti Vabariigi taastamisest on möödunud 18 aastat ning kogu selle aja vältel on Eesti Vabariigi ainsaks keeleks olnud eesti keel, mistõttu kaebajal kui Eesti Vabariigi kodanikul on olnud piisavalt palju aega omandada riigikeel määral, mis võimaldab tal oma õigusi vaidemenetluses kaitsta. Veendumaks, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal esitada vaideid eesti keeles ja oma õigusi kaitsta, tõendavad ka kohtule esitatud järgmised dokumendid: 1) 05.02.2008 esitas kaebaja Justiitsministeeriumile omakäeliselt kirjutatud eestikeelse vaide nr E5 23 (tl 24), 2) 08.02.2008 saatis kaebaja Justiitsministeeriumile omakäeliselt kirjutatud vaide, milles ta viitab Riigikohtu lahendile (tl 31). Riigikohtu lahendid on aga ainult eesti keeles; 3) 08.02.2008 saatis kaebaja Justiitsministeeriumile omakäeliselt kirjutatud eestikeelse kaebuse (tl 32-34); 4) 31.12.2008 saatis kaebaja Justiitsministeeriumile omakäeliselt kirjutatud eestikeelse avalduse, milles ta võtab tagasi esitatud vaided (tl 35); 5) 16.12.2009 esitas kaebaja, olles kartserikambris üksinda, omakäeliselt kirjutatud eestikeelse taotluse Justiitsministeeriumile, milles soovis tagasi võtta tema poolt esitatud vaided ( tl 36); 6) 08.04.2010 esitas kaebaja Justiitsministeeriumile omakäeliselt kirjutatud eestikeelse taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks (tl 37); 7) 17.06.2010 esitas kaebaja ajal, mil oli paigutatud kambrisse nr 1062 üksinda, omakäeliselt kirjutatud eestikeelse taotluse Justiitsministeeriumile, ( tl 38); 8) 20.02.2011 esitas kaebaja vanglale omakäeliselt kirjutatud eestikeelse kahju hüvitamise taotluse (tl 39); 9) 06.09.2011 esitas kaebaja omakäeliselt kirjutatud eestikeelsed andmed tingimisi enne tähtaega vabanemisel esitatava iseloomustuse jaoks (tl 40); 10) 11.11.2010 esitas valvur H.Saaremets vangla direktorile seletuse, millest nähtuvalt valvur suhtles kaebajaga eesti keeles (tl 41); 11) 19.11.2010 esitas inspektor-kontaktisik S.Naha seletuse, millest nähtuvalt sai kaebaja eestikeelsest dokumendist aru (tl 42).
8. Kohus, hinnanud eelnimetatud dokumente, jõudis järeldusele, et V.Julin valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja taotlus teha vastustajale ettekirjutus tema vaide tõlkimisele saatmiseks. Samuti ei tuvastanud kohus Tartu Vangla tegevuses seoses vaiete tagastamisega nende esitajale õigusvastasust. Arvestades eeltoodut jätab kohus V.Julini kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 3 4