Obsah (14)

§ 29§ 16§ 38§ 3§ 1§ 11§ 12§ 15§ 37§ 8§ 9§ 31§ 24§ 27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtuasja number 1-09-21555 (08930000056) Määruse tegemise aeg ja koht 21.10.2013, Rakvere kohtumajas Kohtunik Anu Ammer Sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Rita Hlebniko

) § 24 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik 6 täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama arveid.

§ 29

lg 1 kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (

§ 16

), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 1, 5 või 6 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu.

§ 38

lg 1 kohaselt maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.  Kauba võõrandamine ja teenuse osutamine

§ 3

lg 4 kohaselt maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu sama seaduse § 1 lg-s 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures sama seaduse § 1 lg 1 p-s 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu

§ 3

lg 4 p 1 kohaselt oma maksustamisele kuuluvalt käibelt.

§ 1

lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objekt käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti.

§ 11

lg 1 kohaselt käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine; 3) omatarbe puhul kauba andmine või teenuse osutamine maksukohustuslase poolt oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning teenuse kasutamine või ettevõtluses kasutatava vara hulka kuuluva kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase või tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt ettevõtlusega mitteseotud otstarbel.

§ 11

lg 3 sätestab, et kui sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on käibe tekkimise ajaks kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine või maksmine, on käive tekkinud makstud osa ulatuses. Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks sihtotstarbelise toetuse saamist ei käsitata selle kauba või teenuse eest makse laekumisena.

§ 12

lg 1 kohaselt käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning muud summad, mis kauba ostja, teenuse saaja või kolmas isik tasub kauba soetamise või teenuse saamise eest kauba müüjale või teenuse osutajale. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 ja 10–13 nimetatud juhtudel. Kauba võõrandamisel makstavat intressi ei arvata kauba käibe maksustatava väärtuse hulka. Samuti ei arvata maksustatava väärtuse hulka Eestis või välisriigis makstavat käibemaksu. 7

§ 12

lg 4 kohaselt kauba harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamise korral on maksustatav väärtus kauba müügihind ning muud summad, mis tuleb kauba ostjal või kolmandal isikul seoses kauba soetamisega maksta kauba müüjale. Kui eelnimetatud müügihind koos muude summadega on madalam kui kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind, siis on kauba maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind. Kauba harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamise korral, kui kauba harilik väärtus on madalam kui kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind, on maksustatav väärtus kauba harilik väärtus.

§ 15

lg 1 kohaselt käibemaksumäär on 18 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel.

§ 29

lg 7 kohaselt kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Kreeditarvet võib esitada vaid selles viidatud konkreetse arve kohta.

§ 37

lg 1 maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast või käesoleva seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast, või tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.  Kauba ühendusesisene soetamine

§ 1

lõike 1 punkt 5 kohaselt on käibemaksu objekt kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine. Vastavalt

§ 8

lõikele 1 on kauba ühendusesisene soetamine kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.

§ 9

lõike 1 punktis 1 sätestatu kohaselt kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või kaugmüüki Eestist teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.

§ 11

lõike 2 kohaselt ühendusesisene käive on tekkinud või kaup on ühendusesiseselt soetatud kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu

1. kuupäeval või kauba eest arve väljastamise päeval, kui kauba arve väljastatakse enne kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu
2. kuupäeva, välja arvatud sama seaduse § 7 lõikes 3 ja § 8 lõikes 4 sätestatud juhtudel. Kuna AS Krez soetas EL liikmesriikidest sõidukeid, mis toimetati Eestisse, siis toimus AS-il Krez

§ 8lõike 1 tähenduses kauba ühendusesisene soetamine.

Et sõidukid toimetati ASle Krez Eestisse, on

§ 9lõike 1 kohaselt käibe tekkimise koht Eestis.

Kuna käibe tekkimise koht on Eesti, siis on sõidukite soetamisel tekkinud käive, mis on

§ 1lõike 1 punkt 5 kohaselt käibemaksuobjekt.

8  Sisendkäibemaksu mahaarvamine

§ 29

lõike 3 kohaselt sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt: 1) teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; 2) imporditud kauba eest tasutud käibemaks; 3) välisriigi maksukohustuslaselt, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, saadud teenuse, mille käibe tekkimise koht on Eesti, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks; 4) ühendusesiseselt soetatud kauba, soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba, kolmnurktehinguga soetatud kauba või muu soetatud kauba, millelt maksukohustuslane peab sama seaduse kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks.

§ 31

lõike 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha

§-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

§ 37

lõikes 7 sätestatu kohaselt arvele tuleb märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; 8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; 9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; 10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse kroonides.

§ 29

lõike 3 punkt 4 kohaselt saab AS Krez ühendusesisese kauba soetamisel arvestatud käibemaksu ka samal käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksuna maha arvata. Valeandmeid on AS Krez käibedeklaratsioonides deklareeritud järgmiselt: Tabelis 1 on toodud deklareeritud summad, eeluurimisel saadud summad ning korrigeeritud summad

1. aasta jaanuari, veebruari, märtsi ja juuni kuus. Maksustamisperiood 2008 jaanuar 18% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud, sh kauba ühendusesisene soetamine (lahter 1) Korrigeerimine (" " = suurendamine; "-"= AS poolt Maksuarvestusel vähendamine) deklareeritud saadud (veerg 4= (veerg 2) (veerg 3) veerg 3 - veerg2) 4 821 003 5 501 686 680 683 9 Maksustamisperiood Käibemaks kokku (18% lahtrist 1 + 5% lahtrist 2) (lahter 4) Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata (lahter 5) Kauba ühendusesisene soetamine (lahter 6) Tasumisele kuuluv käibemaks (lahter 4 - 5 + 10 - 11) (lahter 12) 2008 veebruar 18% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud, sh kauba ühendusesisene soetamine (lahter 1) Käibemaks kokku (18% lahtrist 1 + 5% lahtrist 2) (lahter 4) Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata (lahter 5) Tasumisele kuuluv käibemaks (lahter 4 - 5 + 10 - 11) (lahter 12) Enammakstud käibemaks (lahter 4 - 5 + 10 - 11) (lahter 13) 2008 märts 18% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud, sh kauba ühendusesisene soetamine (lahter 1) Käibemaks kokku (18% lahtrist 1 + 5% lahtrist 2) (lahter 4) Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata (lahter 5) Kauba ühendusesisene soetamine (lahter 6) Tasumisele kuuluv käibemaks (lahter 4 - 5 + 10 - 11) (lahter 12) 2008 juuni 18% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud, sh kauba ühendusesisene soetamine (lahter 1) Käibemaks kokku (18% lahtrist 1 + 5% lahtrist 2) (lahter 4) Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata (lahter 5) Kauba ühendusesisene soetamine (lahter 6) Tasumisele kuuluv käibemaks (lahter 4 - 5 + 10 - 11) (lahter 12) Korrigeerimine (" " = suurendamine; "-"= AS poolt Maksuarvestusel vähendamine) deklareeritud saadud (veerg 4= (veerg 2) (veerg 3) veerg 3 - veerg2) 867 781 990 303 122 522 272 796 0 102 595 549 978 -170 201 549 978 594 985 887 708 292 723 5 679 196 1 369 945 -4 309 251 1 022 255 246 590 -775 665 1 073 846 235 065 -838 781 0 11 525 63 116 51 591 0 0 3 952 836 2 487 013 -1 465 823 711 510 447 662 -263 848 656 932 261 665 -395 267 0 982 606 982 606 54 578 185 997 131 419 0 943 382 943 382 0 169 809 169 809 0 0 96 072 529 184 96 072 529 184 0 73 737 73 737 AS Krez
2. aasta aprilli ja
3. aasta mai kuu käibedeklaratsiooni esitamata jätmisega rikuti järgmisi seaduse sätteid:

§ 24

kohaselt peab maksukohustuslasena registreerimise päevast alates isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. 10

§ 27lg 1 kohaselt on maksustamisperiood kalendrikuu.

Käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase esimeseks maksustamisperioodiks on ajavahemik maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast kuni sama kuu lõpuni. Kui esimese maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väiksem kui 15, võib maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane esimese perioodi käibe deklareerida koos järgmise maksustamisperioodi käibega, esitades kahe maksustamisperioodi kohta ühe deklaratsiooni. Käibedeklaratsiooni vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 27

lg 2 p 1 kohaselt on käibedeklaratsiooni kohustatud esitama maksukohustuslane.

§ 38

lg 1 kohaselt maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. 2008.a aprilli- ja maikuus on AS Krez nimelt teostatud majandustegevuse käigus tehtud maksustatavaid tehinguid ja toiminguid, mis on

mõistes käibemaksu objektiks. Kuid AS Krez nimelt teostatud ettevõtluse kohta on jäetud 2008.a aprilli ja mai kuus tekkinud maksustatav käive, kauba ühendusesisene soetamine ja sisendkäibemaks deklareerimata ning 2008. a aprilli ja mai kuu käibedeklaratsioonid maksuhaldurile esitamata. On jäetud täitmata

§-s 24, § 27 lõikes 1, § 38 lõikes 1 sätestatud kohustused ja ei ole peetud arvestust tasumisele kuuluva käibemaksusumma osas, ei ole esitatud käibedeklaratsioone ja ei ole tasutud riigieelarvesse käibemaksu käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. AS Krez nimelt esitamata jäetud käibedeklaratsioonid: Tabelis 2 on toodud eeluurimisel saadud summad ning korrigeeritud summad

1. aprilli ja mai kuu käibedeklaratsioonide kohta, mis jäeti esitamata. Tabel
2. Esitamata KMD-d Maksustamisperiood 2008 aprill (esitamata deklaratsioon) 18% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud, sh kauba ühendusesisene soetamine (lahter 1) Käibemaks kokku (18% lahtrist 1 + 5% lahtrist 2) (lahter 4) Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata (lahter 5) Kauba ühendusesisene soetamine (lahter 6) Tasumisele kuuluv käibemaks (lahter 4 - 5 + 10 - 11) (lahter 12) 2008 mai (esitamata deklaratsioon) 18% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud, sh kauba ühendusesisene soetamine (lahter 1) Korrigeerimine (" " = suurendamine; "-"= AS poolt Maksuarvestusel vähendamine) deklareeritud saadud (veerg 4= (veerg 2) (veerg 3) veerg 3 - veerg2) 0 2 899 284 2 899 284 0 521 871 521 871 0 212 106 212 106 0 843 352 843 352 0 309 765 309 765 0 3 694 201 3 694 201 11 Käibemaks kokku (18% lahtrist 1 + 5% lahtrist 2) (lahter 4) Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata (lahter 5) Kauba ühendusesisene soetamine (lahter 6) Tasumisele kuuluv käibemaks (lahter 4 - 5 + 10 - 11) (lahter 12) 0 664 956 664 956 0 124 736 124 736 0 688 450 688 450 0 540 220 540 220 AS Krez
3. aasta jaanuari kuu kuni
4. aasta juuni kuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse makse deklaratsioonides valeandmete esitamisega rikuti järgmisi seaduse sätteid: Ettevõtlusega mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kulud ja väljamaksed on maksuobjektiks TuMS § 51 lg 2 p 4 ja § 52 lg 2 p 1 järgi. On jäetud täitmata TuMS § 1 lg-s 3, § 4 lg-s 1 ja 1¹, § 51 lg-s 1, § 51 lg 2 p-s 4, § 52 lg 2 p-s 1 ning § 54 lg-s 2 ja 4 sätestatud kohustused ja ei ole tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis deklareeritud ettevõtlusega mitteseotud kulu ja väljamakseid ning arvestatud ja tasutud kulult ja väljamaksetelt tulumaksu. Tulumaksuseaduses sätestatu kohaselt peab maksumaksja deklareerima ettevõtlusega mitteseotud väljamakse, arvestama sellelt tulumaksu ja tasuma tulumaksu riigieelarvesse tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse makse deklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonidel on valeandmeid esitatud järgmiselt: tabelis 3 on toodud deklareeritud summad, eeluurimisel saadud summad ja erinevus deklareeritud ning eeluurimisel saadud summade vahel. Tabel
5. TSD ja TSD lisa 6 korrigeerimine 2008.a jaanuar 2008.a veebruar Lisa 6 rida 17 0 80 000 80 000 Lisa 6 rida 18 0 5 111 801 5 111 801 Lisa 6 rida 26 0 5 191 801 5 191 801 Lisa 6 rida 27 0 1 380 099 1 380 099 TSD A osa rida 1 0 0 0 TSD A osa rida 2 0 0 0 TSD A osa rida 3 0 0 0 TSD A osa rida 4 0 0 0 TSD A osa rida 5 0 0 0 TSD A osa rida 6 0 0 0 TSD B osa rida 7 0 0 0 TSD B osa rida 8 0 0 0 TSD B osa rida 11 0 1 380 099 1 380 099 TSD B osa rida 15 0 1 380 099 1 380 099 Lisa 6 rida 17 0 1 685 1 685 Lisa 6 rida 18 0 0 0 Lisa 6 rida 26 0 1 685 1 685 Lisa 6 rida 27 0 448 448 12 2008.a märts 2008.a märts 2008.a aprill 2008.a mai TSD A osa rida 1 0 0 0 TSD A osa rida 2 0 0 0 TSD A osa rida 3 0 0 0 TSD A osa rida 4 0 0 0 TSD A osa rida 5 0 0 0 TSD A osa rida 6 0 0 0 TSD B osa rida 7 0 0 0 TSD B osa rida 8 0 0 0 TSD B osa rida 11 0 448 448 TSD B osa rida 15 0 448 448 Lisa 6 rida 17 0 76 158 76 158 Lisa 6 rida 18 0 0 0 Lisa 6 rida 26 0 76 158 76 158 Lisa 6 rida 27 0 20 245 20 245 TSD A osa rida 1 0 0 0 TSD A osa rida 2 0 0 0 TSD A osa rida 3 0 0 0 TSD A osa rida 4 0 0 0 TSD A osa rida 5 0 0 0 TSD A osa rida 6 0 0 0 TSD B osa rida 7 0 0 0 TSD B osa rida 8 0 0 0 TSD B osa rida 11 0 20 245 20 245 TSD B osa rida 15 0 20 245 20 245 Lisa 6 rida 17 0 228 100 228 100 Lisa 6 rida 18 0 4 850 4 850 Lisa 6 rida 26 0 232 950 232 950 Lisa 6 rida 27 0 61 923 61 923 TSD A osa rida 1 0 0 0 TSD A osa rida 2 0 0 0 TSD A osa rida 3 0 0 0 TSD A osa rida 4 0 0 0 TSD A osa rida 5 0 0 0 TSD A osa rida 6 0 0 0 TSD B osa rida 7 0 0 0 TSD B osa rida 8 0 0 0 TSD B osa rida 11 0 61 923 61 923 TSD B osa rida 15 0 61 923 61 923 Lisa 6 rida 17 0 30 000 30 000 Lisa 6 rida 18 0 589 515 589 515 Lisa 6 rida 26 0 619 515 619 515 Lisa 6 rida 27 0 164 681 164 681 13 2008.a juuni 2008.a juuni TSD A osa rida 1 0 0 0 TSD A osa rida 2 0 0 0 TSD A osa rida 3 0 0 0 TSD A osa rida 4 0 0 0 TSD A osa rida 5 0 0 0 TSD A osa rida 6 0 0 0 TSD B osa rida 7 0 0 0 TSD B osa rida 8 0 0 0 TSD B osa rida 11 0 164 681 164 681 TSD B osa rida 15 0 164 681 164 681 Lisa 6 rida 17 0 116 875 116 875 Lisa 6 rida 18 0 0 0 Lisa 6 rida 26 0 116 875 116 875 Lisa 6 rida 27 0 31 068 31 068 TSD A osa rida 1 0 0 0 TSD A osa rida 2 0 0 0 TSD A osa rida 3 0 0 0 TSD A osa rida 4 0 0 0 TSD A osa rida 5 0 0 0 TSD A osa rida 6 0 0 0 TSD B osa rida 7 0 0 0 TSD B osa rida 8 0 0 0 TSD B osa rida 11 0 31 068 31 068 TSD B osa rida 15 0 31 068 31 068 Alates 30.01.2007.a kuni 05.08.2008.a oli AS-i Krez ainus juhatuse liige Peeter Mõtus. Peeter Mõtuse värbas AS Krez juhatuse liikmeks Jaak Kuusk. Alates 30.05.
6. aastast omas AS Krez nimel AS-is Hansapank (uue nimega AS Swedbank) avatud arvelduskonto nr 221002155059 juures allkirjaõigust Allan Selter ning tema nimele oli väljastatud deebetkaart arvelduskonto käsutamiseks alates 21.12.
7. aastast. Peeter Mõtus ei ole kunagi omanud allkirjaõigust ega pangakaartide kasutusõigust AS Krez arvelduskonto juures. Vastavalt Äriseadustiku § 306 lg-le 1 Peeter Mõtus esindas ja juhtis AS-i Krez, vastavalt § 306 lg-le 4 korraldas aktsiaseltsi raamatupidamist ning vastavalt §-le 315 oli tal juhatuse liikmena vastutus. Reaalselt tegutsesid AS-i Krez nimel ja tegid tehinguid Jaakko Kuusk, Marek Kadak ja Allan Selter. Kogu AS-i Krez juhtimine ja AS Krez nimel tehingute tegemine oli alates 30.01.
8. aastast Jaakko Kuuse, Marek Kadaku ja Allan Selteri ning Jaak Kuuse kontrolli all ja nende huvides. Peeter Mõtus puutus kokku kinnistute ostmisega AS Krez nimele ja kinnistute müümisega AS Krez nimelt, kuna kinnistute müük saab toimuda ainult notariaalselt, siis Peeter Mõtus käis Jaakko Kuusk ja Marek Kadak korraldusel notari juures kinnisvara tehinguid allkirjastamas. Samuti allkirjastas Peeter Mõtus Jaakko Kuusk ja Marek Kadak korraldusel dokumente metsamaterjali müümisel. Reaalselt kinnistute müüjate ja ostjate leidmise ega hinnakokkulepetega ega metsamaterjali ostmise ja müümisega ja selle korraldamisega Peeter Mõtus kursis ei olnud. AS-i Krez käibedeklaratsioonide esitamine toimus elektrooniliselt Allan Selter. AS Krez arvelduskontot kasutas Allan Selter vastavalt 14 Jaakko Kuuse korraldustele. Lisaks Allan Selterile on AS Krez arvelduskontolt deebetkaardiga sularaha välja võtnud ka Jaakko Kuusk. AS-i Krez kasutati Jaakko Kuuse, Marek Kadaku ja Allan Selteri poolt peamiselt Saksamaalt sõiduautode, Venemaalt metsamaterjali ja Eestist kinnistute ostmisel AS-i Krez nimele ning ostetud kaupade müümisel AS-i Krez nimelt peamiselt Eesti äriühingutele. Jaakko Kuusk, Marek Kadak ja Allan Selter esitasid kaupade müümisel ostjatele AS Krez nimelt arve. Samuti koostasid ja esitasid nad tehingupartneritele hinnapakkumisi. AS Krez arveid ja hinnapakkumisi koostas ja edastas tehingupartneritele peamiselt Allan Selter. Allan Selter koostas ja edastas AS Krez arveid ja hinnapakkumisi peamiselt Jaakko Kuusk´i ja vähesemal määral ka Marek Kadaku korralduste ja neilt saadud informatsiooni ja andmete alusel. Samuti informeeris Allan Selter Jaakko Kuusk´i ja Marek Kadak´ut hinnapakkumiste ja arvete saatmisest tehingupartneritele. Jaakko Kuusk, Marek Kadak ja Allan Selter on kasutanud AS-i Krez, mille abil oli võimalik esitada kaupade müümisel tehingupartneritele arveid, milledel kauba hinnas sisaldus ka käibemaks. Tehingupartnerid, kes ostsid kaupu ja kellele esitati selle kohta nõuetekohane arve AS-i Krez nimelt, said käibemaksu deklareerida oma sisendkäibemaksuna ja said selle summa riigilt tagasi küsida või siis vähendada oma tasumisele kuuluvat käibemaksu summat selle võrra. Kuid AS-i Krez poolt riigile käibemaksu tasumist ei toimunud, AS-i Krez käibedeklaratsioonides deklareeriti maksustatavat käivet eesmärgiga, et ei tekiks maksukohustust, deklareeriti ka sisendkäibemaksu täpselt nii suurena kui vaja, et jääks mulje, et käibemaksu tasumise kohustust AS-il Krez ei ole. AS-i Krez käibedeklaratsioonides deklareeritud summad ei vasta tegelikkuses toimunud tehingutele. AS Krez raamatupidamist ei ole peetud ega säilitatud. Jaakko Kuusk, Marek Kadak ja Allan Selter ostsid kaubad, mida AS-i Krez nimelt edasi müüdi, raha eest, mille nad olid isiklikult kuskilt saanud (nt laenanud või saanud ettemaksuna tehingupartneritelt). Samas raha, mis laekus tehingupartneritelt saadud kauba eest AS-i Krez arveldusarvele, kanti AS-i Tavid ning võeti sealt sularahas Allan Selteri poolt välja. Summa, mis tehingupartnerite poolt AS-i Krez arveldusarvele kanti, sisaldas ka arvetel kajastatud käibemaksu ning mis oleks tulnud käibedeklaratsioonides õigete andmete kajastamise korral tasuda riigile. Kuid antud summasid kasutasid Jaakko Kuusk, Marek Kadak ja Allan Selter oma isikliku rahana. AS Krez nimele osteti Saksamaalt sõiduautosid, toodi Eestisse ning müüdi AS Krez nimelt edasi Eesti äriühingutele ning eraisikutele. Kuna AS Krez oli registreeritud käibemaksukohustuslasena, siis oli võimalik soetada Saksamaalt sõiduautosid 0% käibemaksu määraga. Saksa äriühingute jaoks oli sõidukite müük ühendusesisene käive ning AS Krez jaoks ühendusesisene soetamine. Ühendusesisese kauba soetamine tuleb kajastada käibedeklaratsioonil käibe hulgas ning ühendusesisese kauba soetamisel arvestatud käibemaksu saab ka samal käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksuna maha arvata. Seega ühendusesisese kauba soetamisega AS-il Krez reaalset maksukohustust ei tekkinud, tekkis deklareerimiskohustus (kajastatakse maksustatava käibena, millelt arvestatakse käibemaks ning sama käibemaks kajastatakse sisendkäibemaksuna). Kuid kauba ehk antud juhul sõiduautode müümisel Eestis, oli tegemist AS Krez käibega, mida oleks pidanud ka käibedeklaratsioonides kajastama ja seetõttu äriühingud, kes autosid ostsid AS-ilt Krez, said oma maksustatavast käibest auto ostmiselt tasutud käibemaksu maha arvata. Seega AS-il Krez tekkis riigi ees käibemaksu tasumise kohustus ja auto ostjatel õigus riigilt käibemaksu summa tagasi saada. Kokkuvõttes oleks riigi seisukohalt jäänud käibemaksu laekumine ja tagasi 15 maksmine võrdseks. Kuid AS-i Krez poolt riigile käibemaksu ei laekunud, küll aga autosid ostnud äriühingud said riigilt käibemaksu tagasi küsida. AS-i Krez kaudu müüdi Saksamaalt ostetud ja Eestisse toodud kalleid sõiduautosid. Autosid on Saksamaalt toonud Jaakko Kuusk. Autosid toodi vastavalt tellimustele. Enamus isikutest, kellele on auto toodud, on eelnevalt interneti kaudu auto välja valinud ja maksnud ka ettemaksu. Enamus auto ostjatest on võtnud autod liisingusse, kas siis enda või oma firma nimele. Marek Kadak ja Jaakko Kuusk tegid käibemaksupettusi, kasutades AS-i Krez, ka läbi Läti Vabariigi äriühingute. Pettuses kasutatavad Läti äriühingud olid Marek Kadaku tuttava kontrolli all. Jaakko Kuusk ja Marek Kadak selleks, et teenida käibemaksu pealt, mõtlesid välja käibemaksupettuse skeemi. Kui Eesti äriühingust oli vaja müüa sõidukit teisele Eesti äriühingule, siis Marek Kadak ja Jaakko Kuusk korraldasid seda skeemi nii, et auto müüdi Eesti äriühingu poolt Läti äriühingule, seejärel Läti äriühing müüs auto AS-ile Krez, kes omakorda müüs auto sellele Eesti äriühingule, kes autot reaalselt osta tahtis. Selle skeemi puhul tekib järgmine olukord: 1) Eesti äriühing müüb Läti äriühingule sõiduauto – ühendusesisene käive, käibemaks 0% 2) Läti äriühing müüb auto AS-ile Krez – ühendusesisene soetamine, käibemaks 0% 3) AS Krez müüb auto teisele Eesti äriühingule, lisab arvele käibemaksu 18%, ostja saab sisendkäibemaksu riigilt tagasi, kuid AS-i Krez poolt riigile käibemaksu tasumist ei toimu. AS Krez deklareerib oma maksustatava käibe, kuid samas deklareerib sisendkäibemaksu, täpselt niipalju nagu vaja, et vältida riigi ees tekkivat maksukohustust. Samuti organiseerisid ja korraldasid Jaakko Kuusk, Marek Kadak ja Allan Selter AS Krez nimele kinnistute soetamise ning samade kinnistute müümise kordades kallimalt ning ostu- ja müügihinna vahet kasutati isikliku rahana jättes maksud maksmata. AS Krez nimele osteti 17 (seitseteist) kinnistut ning 15 (viisteist) kinnistut nendest müüdi edasi ühe kuu kuni kolme kuu möödudes. AS Krez nimele ostetud 15 (viieteistkümne) kinnistu ostuhind oli kokku 905 753,1 krooni ning nende samade 15 (viieteistkümne) kinnistu müügihind oli kokku 9 833 000 krooni. Seega müüdi ostetud kinnistud keskmiselt üle kümne korra kallimalt. Kinnistud, mida AS Krez nimele osteti, otsis Marek Kadak ning samuti organiseeris ta kinnistute ostmist AS Krez nimele. AS Krez nimele soetatud kinnistuid pakkus müüa samuti Jaakko Kuusk. Allan Selteri roll kinnistute ostmisel ja müümisel seisnes selles, et ta osales vastavalt Marek Kadaku poolt edastatud informatsioonile kahe kinnistu enampakkumisel volituse alusel, koostas kinnistute müügipakkumisi ja arveid Jaakko Kuuse korraldusel ja tema poolt antud andmete alusel. Peeter Mõtuse roll kinnistute ostmisel ja müümisel AS Krez nimele seisnes selles, et tema AS Krez juhatuse liikmena allkirjastas notari juures kinnistute ostu-müügilepinguid. Järgnevas tabelis on kirjas kinnistute kaupa: kinnistu nimi ja kinnistu registriosa number, kinnistu müüja AS-ile Krez, kinnistu ostu kuupäev AS Krez nimele, AS Krez nimele ostetud kinnistu ostuhind, kinnistu müügi kuupäev AS Krez nimelt, kinnistu müügihind AS-ist Krez ning kinnistu ostja AS-ist Krez. Kõik tehingud toimusid Jaakko Kuuse, Marek Kadaku ja Allan Selteri poolt kasu saamise eesmärgil. Jaakko Kuusk, Marek Kadak, Allan Selter ja Jaak Kuusk ei olnud AS-i Krez juhatuse liikmed, samuti ei olnud keegi neist AS Krez nõukogu liige ega ka aktsionär. Jaakko Kuuse, Marek Kadaku ja Allan Selteri ja Jaak Kuusk`i näol oli tegemist AS-i Krez faktilise juhatusega, kes reaalselt juhtisid, korraldasid, organiseerisid ja teostasid AS Krez nimelt majandustegevust ning omasid selle üle täielikku kontrolli ja ülevaadet. 16 Seega esitasid Jaakko Kuusk, Marek Kadak, Allan Selter ja Peeter Mõtus Jaak Kuuse kaasabil teadvalt maksuhaldurile valeandmeid AS Krez käibe- ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 3 069 444 krooni, s.o 196 173,23 eurot, millega panid toime KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. OÜ Allied Timber (registrikood 11033563) Jaakko Kuuske ja Allan Selterit süüdistatakse KarS § 389¹ lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema koos Allan Selteriga aitas tahtlikult kaasa OÜ Allied Timber juhatuse liige Marek Krippelile KarS § 389¹ lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemises. Marek Krippel OÜ Allied Timber (registrikood 11033563) juhatuse liikmena, esitas tahtlikult Jaakko Kuuse ja Allan Selteri kaasaaitamisel OÜ Allied Timber
9. aasta septembri ja
10. aasta oktoobri kuu käibedeklaratsioonides (edaspidi KMD-des) valeandmeid tagastusnõude suurendamise ja maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata, tagastati ja tasaarvestati kokku 577 668 krooni s.o 36 919,71 eurot ning
11. aasta septembri ja
12. aasta oktoobri kuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis (edaspidi TSD-s) valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 424 127 krooni= 27 106,66 eurot. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg-le 1 ja § 181 lg-le 1 juhib Marek Krippel OÜ Allied Timber tegevust ning esindab osaühingut kõigis õigustoimingutes. Vastavalt Äriseadustiku §-le 183 on Marek Krippelil kohustus korraldada OÜ Allied Timber raamatupidamist. Valeandmete esitamine OÜ Allied Timber maksudeklaratsioonides on seotud metsalõikamistraktori (Timberjack 1270D) soetamisega Rootsi äriühingust B-O Abergs Skogsmaskiner. Metsalõikamistraktori (Timberjack 1270D) soetus.
13. aastal soetas Marek Krippel Rootsi äriühingust B-O Abergs Skogsmaskiner veel ühe metsalõikamistraktori (Timberjack 1270D) OÜ-le Allied Timber ja see edasi müüa Venemaale. Sarnaselt eelnevalt soetatud metsatehnikaga, soovis Marek Krippel ka selle traktori soetamisega suurendada alusetult OÜ Allied Timber sisendkäibemaksu summat ning viia ettevõtlusest raha välja tulumaksu maksmata. Selle traktori soetamise ajal kasutasid Marek Krippeli tuttavad Marek Kadak, Jaakko Kuusk ja Allan Selter maksupettuste toimepanemiseks AS Krez asemel OÜ-d Safe Way Transport ja OÜ-d Wiruliising, seetõttu vormistati kolmanda traktori soetus nende äriühingute kaudu. Metsalõikamistraktori (Timberjack 1270D) soetus on vormistatud järgnevalt: Arvete järgi:  Rootsi äriühing B-O Abergs Skogsmaskiner arve summas 1 337 168 SEK-i OÜ-le Wiruliising.  OÜ Wiruliising arve OÜ-le Safe Way Transport summas 3 775 144,50 EEK-i (sh käibemaks 575 869,50 EEK-i)  OÜ Safe Way Transport arve 17.09.2008 nr 23.-08 OÜ-le Allied Timber summas 3 786 944,5 EEK-i (sh käibemaks 577 669,5 EEK-i). Tasumine:  OÜ Allied Timber kandis OÜ Safe Way Tranport pangakontole kokku 3 786 944,50 EEK-i (19.09.2008 2 661 350 EEK-i, 24.09.2008 600 000 EEK-i ja 03.10.2008 525 594,50 EEK-i).  OÜ Safe Way Transport kandis OÜ Wiruliising pangakontole 19.09.2008 2 190 000 EEK-i. Ülejäänud summa, mis OÜ Allied Timber OÜ-le Safe Way Transport kandis, võeti AS Tavid kaudu sularahas välja. 17  OÜ Wiruliising kandis Rootsi äriühingule B-O Abergs Skogsmaskiner 19.09.2008 140 000 EUR-i (2 191 420 EEK-i) Vastavalt reaalselt toimunud tehingutele oleks pidanud kajastama tehingud dokumentaalselt järgnevalt: Rootsi äriühing B-O Abergs Skogsmaskiner arve summas 1 337 168 SEK-i OÜ-le Allied Timber ja tasumine oleks pidanud olema OÜ Allied Timber poolt Rootsi äriühingule B-O Abergs Skogsmaskiner 1 337 168 SEK-i. Sellisel kujul vormistamisega kaasnes see, et OÜ Allied Timber
14. aasta septembri kuu käibedeklaratsioonis deklareeriti alusetult sisendkäibemaksu 497 494 EEK-i ja
15. aasta oktoobri kuu käibedeklaratsioonis deklareeriti alusetult sisendkäibemaksu 80 175 EEK-i. Kui OÜ Allied Timber oleks vastavalt reaalselt toimunud tehingule pidanud maksma traktori eest 1 337 168 SEK-i (2 191 420 EEK-i), kuid kandis OÜ-le Safe Way Transort 3 786 944,50 EEK-i. Seega on OÜ-st Allied Timber tehtud ettevõtlusega mitteseotud ja nõuetele mittevastava algdokumendi alusel väljamakseid summas 1 595 524,50 EEK-i (3 786 944,50 2 191 420). OÜ-st Allied Timber tehtud ettevõtlusega mitteseotud ja nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksetest 1069930 krooni tehti
16. aasta septembri kuus ja 525595 krooni tehti
17. aasta oktoobri kuus. Summa 1069930 krooni, oleks pidanud deklareerima
18. aasta septembri kuu TSD LISA 6 real 17, millelt arvestatud tulumaks 21/79 on 284412 EEK-i, mis jäi riigile laekumata ja mida oleks pidanud deklareerima TSD Lisa 6 real
19. Summa 525595 krooni, oleks pidanud deklareerima
20. aasta oktoobri kuu TSD LISA 6 real 17, millelt arvestatud tulumaks 21/79 on 139715 EEK-i, mis jäi riigile laekumata ja mida oleks pidanud deklareerima TSD LISA 6 real
21. Tabel
22. Valede andmetega esitatud KMD korrigeerimine, mis on esitatud OÜ Allied Timber poolt Maksu- ja Tolliametile 14.10.2008.a. Maksustamisperiood 2008 september 18% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud, sh kauba ühendusesisene soetamine (lahter 1) Käibemaks kokku (18% lahtrist 1 + 5% lahtrist 2) (lahter 4) Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata (lahter 5) Kauba ühendusesisene soetamine (lahter 6) Enammakstud käibemaks (lahter 4 - 5 + 10 - 11) (lahter 13) OÜ poolt deklareeritud (veerg 2) Eeluurimise andmetel (veerg 3) Korrigeerimine (" " = suurendamine, "-" = vähendamine) (veerg 4= veerg 3 - veerg 2) 467 353 2 658 773 2 191 420 84 124 478 579 394 455 622 881 519 843 -103 038 0 2 191 420 2 191 420 538 757 41 264 -497 493 Tabel
23. Valede andmetega esitatud KMD korrigeerimine, mis on esitatud OÜ Allied Timber poolt Maksu- ja Tolliametile 19.11.2008.a. Maksustamisperiood OÜ poolt deklareeritud (veerg 2) Eeluurimise andmetel (veerg 3) Korrigeerimine (" " = suurendamine, "-" = vähendamine) (veerg 4= veerg 3 - veerg 2) 18 Maksustamisperiood 2008 oktoober 18% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud, sh kauba ühendusesisene soetamine (lahter 1) Käibemaks kokku (18% lahtrist 1 + 5% lahtrist 2) (lahter 4) Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata (lahter 5) Põhivara soetamisel tasutud käibemaks (lahter 5.2) Tasumisele kuuluv käibemaks (lahter 4 - 5 + 10 - 11) (lahter 12) OÜ poolt deklareeritud (veerg 2) Eeluurimise andmetel (veerg 3) Korrigeerimine (" " = suurendamine, "-" = vähendamine) (veerg 4= veerg 3 - veerg 2) 2 478 065 2 478 065 0 446 052 446 052 0 240 358 160 183 -80 175 1809 1809 0 205 694 285 869 80 175 Tabel
24. TSD ja TSD lisa 6 korrigeerimine, mis on esitatud OÜ Allied Timber poolt Maksuja Tolliametile 06.10.2008 Maksustamisperiood 1 2008.a september TSD rea nr 2 Lisa 6 rida 17 OÜ poolt deklareeritud 3 0 Eeluurimise andmetel 4 1 069 930 Korrigeerimine (" " = suurendamine; "-"= vähendamine) 5 ( veerg 4 - veerg 3) 1 069 930 Lisa 6 rida 26 0 1 069 930 1 069 930 Lisa 6 rida 27 0 284 412 284 412 TSD B osa rida 11 TSD B osa rida 15 0 0 284 412 284 412 284 412 284 412 Tabel
25. TSD ja TSD lisa 6 korrigeerimine, mis on esitatud OÜ Allied Timber poolt Maksuja Tolliametile 04.11.2008 Maksustamisperiood 1 2008.a oktoober Korrigeerimine (" " = suurendamine; "-"= vähendamine) 5 ( veerg 4 - veerg 3) 0 TSD rea nr 2 Lisa 6 rida 11 Lisa 6 rida 17 OÜ poolt deklareeritud 3 11 327 0 Eeluurimise andmetel 4 11 327 Lisa 6 rida 26 11 327 536 922 Lisa 6 rida 27 3011 142 726 TSD B osa rida 7 718 718 525 595 525 595 139 715 0 TSD B osa rida 11 3011 142 726 139 715 TSD B osa rida 15 3729 143 444 139 715 525 595 Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega; edaspidi

) § 24 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik 19 täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid.

§ 29

lg 1 kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 1, 5 või 6 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu.

§ 38

lg 1 kohaselt maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.  Kauba võõrandamine ja teenuse osutamine

§ 3

lg 4 kohaselt maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu sama seaduse § 1 lg-s 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures sama seaduse § 1 lg 1 p-s 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu

§ 3

lg 4 p 1 kohaselt oma maksustamisele kuuluvalt käibelt.

§ 1

lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objekt käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti.

§ 11

lg 1 kohaselt käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: 3) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 4) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine; 3) omatarbe puhul kauba andmine või teenuse osutamine maksukohustuslase poolt oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning teenuse kasutamine või ettevõtluses kasutatava vara hulka kuuluva kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase või tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt ettevõtlusega mitteseotud otstarbel.

§ 11

lg 3 sätestab, et kui sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on käibe tekkimise ajaks kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine või maksmine, on käive tekkinud makstud osa ulatuses. Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks sihtotstarbelise toetuse saamist ei käsitata selle kauba või teenuse eest makse laekumisena.

§ 12

lg 1 kohaselt käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning muud summad, mis kauba ostja, teenuse saaja või kolmas isik tasub kauba soetamise või teenuse saamise eest kauba müüjale või teenuse osutajale. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 ja 10–13 nimetatud juhtudel. Kauba võõrandamisel makstavat intressi ei arvata kauba käibe maksustatava väärtuse hulka. Samuti ei arvata maksustatava väärtuse hulka Eestis või välisriigis makstavat käibemaksu.

§ 15

lg 1 kohaselt käibemaksumäär on 18 protsenti maksustatavast väärtusest, välja 20 arvatud sama paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel.

§ 37

lg 1 maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast või käesoleva seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast, või tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.  Kauba ühendusesisene soetamine

§ 1

lõike 1 punkt 5 kohaselt on käibemaksu objekt kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine. Vastavalt

§ 8

lõikele 1 on kauba ühendusesisene soetamine kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.

§ 9

lõike 1 punktis 1 sätestatu kohaselt kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või kaugmüüki Eestist teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.

§ 11

lõike 2 kohaselt ühendusesisene käive on tekkinud või kaup on ühendusesiseselt soetatud kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu

1. kuupäeval või kauba eest arve väljastamise päeval, kui kauba arve väljastatakse enne kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu
2. kuupäeva, välja arvatud sama seaduse § 7 lõikes 3 ja § 8 lõikes 4 sätestatud juhtudel. Kuna kriminaalasja menetluse käigus tuvastati, et OÜ Allied Timber soetas EL liikmesriigist (Rootsist) metsatehnika, mis toimetati Eestisse, siis toimus OÜ-l Allied Timber

§ 8lõike 1 tähenduses kauba ühendusesisene soetamine.

Et tehnika toimetati OÜ-le Allied Timber Eestisse, on

§ 9lõike 1 kohaselt käibe tekkimise koht Eestis.

Kuna käibe tekkimise koht on Eesti, siis on metsatehnika soetamisel tekkinud käive, mis on

§ 1lõike 1 punkt 5 kohaselt käibemaksuobjekt.

 Sisendkäibemaksu mahaarvamine

§ 29

lõike 3 kohaselt sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt: 5) teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; 6) imporditud kauba eest tasutud käibemaks; 7) välisriigi maksukohustuslaselt, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, saadud teenuse, mille käibe tekkimise koht on Eesti, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks; 8) ühendusesiseselt soetatud kauba, soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba, kolmnurktehinguga soetatud kauba või muu soetatud kauba, millelt maksukohustuslane peab sama seaduse kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks. 21

§ 31

lõike 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha

§-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

§ 37

lõikes 7 sätestatu kohaselt arvele tuleb märkida: 11) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 12) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 13) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 14) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 15) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 16) kauba kogus või teenuse maht; 17) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; 18) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; 19) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; 20) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse kroonides.

§ 29

lõike 3 punkt 4 kohaselt saab OÜ Allied Timber ühendusesisese kauba soetamisel arvestatud käibemaksu ka samal käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksuna maha arvata. Ühendusesisese kauba soetamisega OÜ-l Allied Timber seega reaalset maksukohustust ei teki, tekkis deklareerimiskohustus (kajastatakse maksustatava käibena, millelt arvestatakse käibemaks ning sama käibemaks kajastatakse sisendkäibemaksuna). Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega; edaspidi TuMS) § 1 lg 3 kohaselt maksustatakse paragrahvides 49-52 sätestatud tulumaksuga residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, jaotatud kasum, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. Vastavalt TuMS § 4 lg-le 1 on tulumaksu määr

1. aastal 22% ja
2. aastal 21%, välja arvatud lõikes 2 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel. TuMs § 4 lg 1¹ kohaselt paragrahvi 1 lõigetes 2–4 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist maksukohustuse ajale vastavalt
3. aastal - 0,78-ga ja
4. aastal 0,79-ga. TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 48-
5. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS § 51 lõike 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 51 lg 2 p 4 kohaselt ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS § 51 lõike 1 tähenduses on kulud ja väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks. 22 TuMS § 52 lg 1 kohaselt residendist äriühing, välja arvatud krediidiasutus, maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või tasutud tulumaks vastavalt §-dele
6. TuMS § 54 lg 4, mille kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma §-de 48–53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
7. kuupäevaks. OÜ Allied Timber arvelduskontolt tehtud väljamakse kohta puudub maksumaksjal raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kulutuste seos OÜ Allied Timber ettevõtlusega on dokumentaalselt tõendamata. Tulumaksuseaduses sätestatu kohaselt peab maksumaksja deklareerima ettevõtlusega mitteseotud ja nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamakse, arvestama sellelt tulumaksu ja tasuma tulumaksu riigieelarvesse tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse makse deklaratsiooni esitamise kuupäevaks. OÜ Allied Timber on jätnud täitmata TuMS § 1 lg-s 3, § 4 lg-s 1 ja 1¹, § 51 lg-s 1, § 51 lg 2 punktis 3 ning § 54 lg-s 4 sätestatud kohustused ja ei ole tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis deklareerinud ettevõtlusega mitteseotud ja nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamakseid ning arvestanud ja tasunud väljamaksetelt tulumaksu. Seega aitasid Jaakko Kuusk ja Allan Selter kaasa OÜ Allied Timber juhatuse liikmele Marek Krippelile esitada maksuhaldurile teadvalt valeandmeid OÜ Allied Timber käibe- ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 1 001 795 krooni ehk 64 026,37 eurot, millega nemad panid toime KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. AS-i Krez (registrikood 10103988) süüdistatakse KarS § 389¹ lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et AS-i Krez
8. aasta jaanuari kuni 2008.aasta märtsi kuu ning
9. aasta juuni kuu käibedeklaratsioonides on esitanud valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil ja on jäetud esitamata
10. aasta aprilli ja 2008.aasta mai kuu käibedeklaratsioonid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel on jäänud riigile laekumata 1 410 980 krooni, so 90 178,06 eurot käibemaksu. Ning samuti on esitatud valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil AS-i Krez 2008.aasta jaanuari kuni
11. aasta juuni kuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides, mille tulemusel on jäänud riigile laekumata 1658464 krooni, s.o 105 995 eurot tulumaksu. AS Krez
12. aasta veebruari kuni
13. aasta märtsi kuu ning
14. aasta juuni kuu käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise,
15. aasta aprilli ja
16. aasta mai kuu käibedeklaratsioonide esitamata jätmise ja
17. a veebruari kuni
18. aasta juuni kuu tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusel, maksukohustuse vähendamise eesmärgil jäi kokku riigile laekumata 3 069 444 krooni, so 196 173,23 eurot. Vastavalt Äriseadustiku § 306 lg 1 on juhatus aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi ning vastavalt Äriseadustiku § 307 lg-le 1 omab aktsiaseltsi juhatuse liige 23 esindusõigust kõigis aktsiaseltsi õigustoimingutes. Kuriteo toimepanemise ajal, milles AS-i Krez kahtlustatakse oli AS-i Krez ainus juhatuse liige Peeter Mõtus. AS Krez
19. aasta jaanuari kuni 2008.aasta märtsi kuu ning
20. aasta juuni kuu käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisega rikuti järgmisi seaduse sätteid: Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega; edaspidi

) § 24 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama arveid.

§ 29

lg 1 kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 1, 5 või 6 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu.

§ 38

lg 1 kohaselt maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.  Kauba võõrandamine ja teenuse osutamine

§ 3

lg 4 kohaselt maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu sama seaduse § 1 lg-s 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures sama seaduse § 1 lg 1 p-s 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu

§ 3

lg 4 p 1 kohaselt oma maksustamisele kuuluvalt käibelt.

§ 1

lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objekt käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti.

§ 11

lg 1 kohaselt käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: 5) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 6) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine; 3) omatarbe puhul kauba andmine või teenuse osutamine maksukohustuslase poolt oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning teenuse kasutamine või ettevõtluses kasutatava vara hulka kuuluva kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase või tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt ettevõtlusega mitteseotud otstarbel.

§ 11

lg 3 sätestab, et kui sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on käibe tekkimise ajaks kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine või maksmine, on käive tekkinud makstud osa ulatuses. Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks sihtotstarbelise toetuse saamist ei käsitata selle kauba või teenuse eest makse laekumisena. 24

§ 12

lg 1 kohaselt käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning muud summad, mis kauba ostja, teenuse saaja või kolmas isik tasub kauba soetamise või teenuse saamise eest kauba müüjale või teenuse osutajale. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 ja 10–13 nimetatud juhtudel. Kauba võõrandamisel makstavat intressi ei arvata kauba käibe maksustatava väärtuse hulka. Samuti ei arvata maksustatava väärtuse hulka Eestis või välisriigis makstavat käibemaksu.

§ 12

lg 4 kohaselt kauba harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamise korral on maksustatav väärtus kauba müügihind ning muud summad, mis tuleb kauba ostjal või kolmandal isikul seoses kauba soetamisega maksta kauba müüjale. Kui eelnimetatud müügihind koos muude summadega on madalam kui kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind, siis on kauba maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind. Kauba harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamise korral, kui kauba harilik väärtus on madalam kui kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind, on maksustatav väärtus kauba harilik väärtus.

§ 15

lg 1 kohaselt käibemaksumäär on 18 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel.

§ 29

lg 7 kohaselt kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Kreeditarvet võib esitada vaid selles viidatud konkreetse arve kohta.

§ 37

lg 1 maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast või käesoleva seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast, või tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.  Kauba ühendusesisene soetamine

§ 1

lõike 1 punkt 5 kohaselt on käibemaksu objekt kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine. Vastavalt

§ 8

lõikele 1 on kauba ühendusesisene soetamine kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.

§ 9

lõike 1 punktis 1 sätestatu kohaselt kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või kaugmüüki Eestist teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.

§ 11

lõike 2 kohaselt ühendusesisene käive on tekkinud või kaup on ühendusesiseselt soetatud kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu

1. kuupäeval või kauba eest arve väljastamise päeval, kui kauba arve väljastatakse enne kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu
2. kuupäeva, välja arvatud sama seaduse § 7 lõikes 3 ja § 8 lõikes 4 sätestatud juhtudel. 25 Kuna AS Krez soetas EL liikmesriikidest sõidukeid, mis toimetati Eestisse, siis toimus AS-il Krez

§ 8lõike 1 tähenduses kauba ühendusesisene soetamine.

Et sõidukid toimetati ASle Krez Eestisse, on

§ 9lõike 1 kohaselt käibe tekkimise koht Eestis.

Kuna käibe tekkimise koht on Eesti, siis on sõidukite soetamisel tekkinud käive, mis on

§ 1lõike 1 punkt 5 kohaselt käibemaksuobjekt.

 Sisendkäibemaksu mahaarvamine

§ 29

lõike 3 kohaselt sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt: 9) teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; 10) imporditud kauba eest tasutud käibemaks; 11) välisriigi maksukohustuslaselt, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, saadud teenuse, mille käibe tekkimise koht on Eesti, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks; 12) ühendusesiseselt soetatud kauba, soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba, kolmnurktehinguga soetatud kauba või muu soetatud kauba, millelt maksukohustuslane peab sama seaduse kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks.

§ 31

lõike 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha

§-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

§ 37

lõikes 7 sätestatu kohaselt arvele tuleb märkida: 21) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 22) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 23) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 24) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 25) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 26) kauba kogus või teenuse maht; 27) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; 28) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; 29) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; 30) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse kroonides.

§ 29

lõike 3 punkt 4 kohaselt saab AS Krez ühendusesisese kauba soetamisel arvestatud käibemaksu ka samal käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksuna maha arvata. Valeandmeid on AS Krez käibedeklaratsioonides deklareeritud järgmiselt: Tabelis 1 on toodud deklareeritud summad, eeluurimisel saadud summad ning korrigeeritud summad

1. aasta jaanuari, veebruari, märtsi ja juuni kuus. 26 Maksustamisperiood 2008 jaanuar 18% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud, sh kauba ühendusesisene soetamine (lahter 1) Käibemaks kokku (18% lahtrist 1 + 5% lahtrist 2) (lahter 4) Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata (lahter 5) Kauba ühendusesisene soetamine (lahter 6) Tasumisele kuuluv käibemaks (lahter 4 - 5 + 10 - 11) (lahter 12) 2008 veebruar 18% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud, sh kauba ühendusesisene soetamine (lahter 1) Käibemaks kokku (18% lahtrist 1 + 5% lahtrist 2) (lahter 4) Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata (lahter 5) Tasumisele kuuluv käibemaks (lahter 4 - 5 + 10 - 11) (lahter 12) Enammakstud käibemaks (lahter 4 - 5 + 10 - 11) (lahter 13) 2008 märts 18% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud, sh kauba ühendusesisene soetamine (lahter 1) Käibemaks kokku (18% lahtrist 1 + 5% lahtrist 2) (lahter 4) Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata (lahter 5) Kauba ühendusesisene soetamine (lahter 6) Tasumisele kuuluv käibemaks (lahter 4 - 5 + 10 - 11) (lahter 12) 2008 juuni 18% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud, sh kauba ühendusesisene soetamine (lahter 1) Käibemaks kokku (18% lahtrist 1 + 5% lahtrist 2) (lahter 4) Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata (lahter 5) Kauba ühendusesisene soetamine (lahter 6) Tasumisele kuuluv käibemaks (lahter 4 - 5 + 10 - 11) (lahter 12) Korrigeerimine (" " = suurendamine; "-"= AS poolt Maksuarvestusel vähendamine) deklareeritud saadud (veerg 4= (veerg 2) (veerg 3) veerg 3 - veerg2) 4 821 003 5 501 686 680 683 867 781 990 303 122 522 272 796 102 595 -170 201 0 549 978 549 978 594 985 887 708 292 723 5 679 196 1 369 945 -4 309 251 1 022 255 246 590 -775 665 1 073 846 235 065 -838 781 0 11 525 63 116 51 591 0 0 3 952 836 2 487 013 -1 465 823 711 510 447 662 -263 848 656 932 261 665 -395 267 0 982 606 982 606 54 578 185 997 131 419 0 943 382 943 382 0 169 809 169 809 0 0 96 072 529 184 96 072 529 184 0 73 737 73 737 AS Krez
2. aasta aprilli ja
3. aasta mai kuu käibedeklaratsiooni esitamata jätmisega rikuti järgmisi seaduse sätteid:

§ 24

kohaselt peab maksukohustuslasena registreerimise päevast alates isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, 27 säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid.

§ 27lg 1 kohaselt on maksustamisperiood kalendrikuu.

Käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase esimeseks maksustamisperioodiks on ajavahemik maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast kuni sama kuu lõpuni. Kui esimese maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väiksem kui 15, võib maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane esimese perioodi käibe deklareerida koos järgmise maksustamisperioodi käibega, esitades kahe maksustamisperioodi kohta ühe deklaratsiooni. Käibedeklaratsiooni vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 27

lg 2 p 1 kohaselt on käibedeklaratsiooni kohustatud esitama maksukohustuslane.

§ 38

lg 1 kohaselt maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. 2008.a aprilli- ja maikuus on AS Krez nimelt teostatud majandustegevuse käigus tehtud maksustatavaid tehinguid ja toiminguid, mis on

mõistes käibemaksu objektiks. Kuid AS Krez nimelt teostatud ettevõtluse kohta on jäetud 2008.a aprilli ja mai kuus tekkinud maksustatav käive, kauba ühendusesisene soetamine ja sisendkäibemaks deklareerimata ning 2008. a aprilli ja mai kuu käibedeklaratsioonid maksuhaldurile esitamata. On jäetud täitmata

§-s 24, § 27 lõikes 1, § 38 lõikes 1 sätestatud kohustused ja ei ole peetud arvestust tasumisele kuuluva käibemaksusumma osas, ei ole esitatud käibedeklaratsioone ja ei ole tasutud riigieelarvesse käibemaksu käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. AS Krez nimelt esitamata jäetud käibedeklaratsioonid: Tabelis 2 on toodud eeluurimisel saadud summad ning korrigeeritud summad

1. aprilli ja mai kuu käibedeklaratsioonide kohta, mis jäeti esitamata. Tabel
2. Esitamata KMD-d Maksustamisperiood 2008 aprill (esitamata deklaratsioon) 18% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud, sh kauba ühendusesisene soetamine (lahter 1) Käibemaks kokku (18% lahtrist 1 + 5% lahtrist 2) (lahter 4) Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata (lahter 5) Kauba ühendusesisene soetamine (lahter 6) Tasumisele kuuluv käibemaks (lahter 4 - 5 + 10 - 11) (lahter 12) Korrigeerimine (" " = suurendamine; "-"= AS poolt Maksuarvestusel vähendamine) deklareeritud saadud (veerg 4= (veerg 2) (veerg 3) veerg 3 - veerg2) 0 2 899 284 2 899 284 0 521 871 521 871 0 212 106 212 106 0 843 352 843 352 0 309 765 309 765 2008 mai (esitamata deklaratsioon) 28 18% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud, sh kauba ühendusesisene soetamine (lahter 1) Käibemaks kokku (18% lahtrist 1 + 5% lahtrist 2) (lahter 4) Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata (lahter 5) Kauba ühendusesisene soetamine (lahter 6) Tasumisele kuuluv käibemaks (lahter 4 - 5 + 10 - 11) (lahter 12) 0 3 694 201 3 694 201 0 664 956 664 956 0 124 736 124 736 0 688 450 688 450 0 540 220 540 220 AS Krez
3. aasta jaanuari kuu kuni
4. aasta juuni kuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse makse deklaratsioonides valeandmete esitamisega rikuti järgmisi seaduse sätteid: Ettevõtlusega mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kulud ja väljamaksed on maksuobjektiks TuMS § 51 lg 2 p 4 ja § 52 lg 2 p 1 järgi. On jäetud täitmata TuMS § 1 lg-s 3, § 4 lg-s 1 ja 1¹, § 51 lg-s 1, § 51 lg 2 p-s 4, § 52 lg 2 p-s 1 ning § 54 lg-s 2 ja 4 sätestatud kohustused ja ei ole tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis deklareeritud ettevõtlusega mitteseotud kulu ja väljamakseid ning arvestatud ja tasutud kulult ja väljamaksetelt tulumaksu. Tulumaksuseaduses sätestatu kohaselt peab maksumaksja deklareerima ettevõtlusega mitteseotud väljamakse, arvestama sellelt tulumaksu ja tasuma tulumaksu riigieelarvesse tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse makse deklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonidel on valeandmeid esitatud järgmiselt: tabelis 3 on toodud deklareeritud summad, eeluurimisel saadud summad ja erinevus deklareeritud ning eeluurimisel saadud summade vahel. 2008.a jaanuar 2008.a veebruar Lisa 6 rida 17 0 80 000 80 000 Lisa 6 rida 18 0 5 111 801 5 111 801 Lisa 6 rida 26 0 5 191 801 5 191 801 Lisa 6 rida 27 0 1 380 099 1 380 099 TSD A osa rida 1 0 0 0 TSD A osa rida 2 0 0 0 TSD A osa rida 3 0 0 0 TSD A osa rida 4 0 0 0 TSD A osa rida 5 0 0 0 TSD A osa rida 6 0 0 0 TSD B osa rida 7 0 0 0 TSD B osa rida 8 0 0 0 TSD B osa rida 11 0 1 380 099 1 380 099 TSD B osa rida 15 0 1 380 099 1 380 099 Lisa 6 rida 17 0 1 685 1 685 Lisa 6 rida 18 0 0 0 Lisa 6 rida 26 0 1 685 1 685 Lisa 6 rida 27 0 448 448 29 2008.a märts 2008.a märts 2008.a aprill 2008.a mai TSD A osa rida 1 0 0 0 TSD A osa rida 2 0 0 0 TSD A osa rida 3 0 0 0 TSD A osa rida 4 0 0 0 TSD A osa rida 5 0 0 0 TSD A osa rida 6 0 0 0 TSD B osa rida 7 0 0 0 TSD B osa rida 8 0 0 0 TSD B osa rida 11 0 448 448 TSD B osa rida 15 0 448 448 Lisa 6 rida 17 0 76 158 76 158 Lisa 6 rida 18 0 0 0 Lisa 6 rida 26 0 76 158 76 158 Lisa 6 rida 27 0 20 245 20 245 TSD A osa rida 1 0 0 0 TSD A osa rida 2 0 0 0 TSD A osa rida 3 0 0 0 TSD A osa rida 4 0 0 0 TSD A osa rida 5 0 0 0 TSD A osa rida 6 0 0 0 TSD B osa rida 7 0 0 0 TSD B osa rida 8 0 0 0 TSD B osa rida 11 0 20 245 20 245 TSD B osa rida 15 0 20 245 20 245 Lisa 6 rida 17 0 228 100 228 100 Lisa 6 rida 18 0 4 850 4 850 Lisa 6 rida 26 0 232 950 232 950 Lisa 6 rida 27 0 61 923 61 923 TSD A osa rida 1 0 0 0 TSD A osa rida 2 0 0 0 TSD A osa rida 3 0 0 0 TSD A osa rida 4 0 0 0 TSD A osa rida 5 0 0 0 TSD A osa rida 6 0 0 0 TSD B osa rida 7 0 0 0 TSD B osa rida 8 0 0 0 TSD B osa rida 11 0 61 923 61 923 TSD B osa rida 15 0 61 923 61 923 Lisa 6 rida 17 0 30 000 30 000 Lisa 6 rida 18 0 589 515 589 515 Lisa 6 rida 26 0 619 515 619 515 Lisa 6 rida 27 0 164 681 164 681 30 2008.a juuni 2008.a juuni TSD A osa rida 1 0 0 0 TSD A osa rida 2 0 0 0 TSD A osa rida 3 0 0 0 TSD A osa rida 4 0 0 0 TSD A osa rida 5 0 0 0 TSD A osa rida 6 0 0 0 TSD B osa rida 7 0 0 0 TSD B osa rida 8 0 0 0 TSD B osa rida 11 0 164 681 164 681 TSD B osa rida 15 0 164 681 164 681 Lisa 6 rida 17 0 116 875 116 875 Lisa 6 rida 18 0 0 0 Lisa 6 rida 26 0 116 875 116 875 Lisa 6 rida 27 0 31 068 31 068 TSD A osa rida 1 0 0 0 TSD A osa rida 2 0 0 0 TSD A osa rida 3 0 0 0 TSD A osa rida 4 0 0 0 TSD A osa rida 5 0 0 0 TSD A osa rida 6 0 0 0 TSD B osa rida 7 0 0 0 TSD B osa rida 8 0 0 0 TSD B osa rida 11 0 31 068 31 068 TSD B osa rida 15 0 31 068 31 068 Seega esitas AS Krez maksuhaldurile teadvalt valeandmeid käibe- ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides tagastusnõude suurendamise ja maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 3 069 444 krooni, so 196 173,23 eurot, millega AS Krez pani toime KarS § 3891 lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri taotlus ja kohtu põhjendus 26.09.2013 kohtuistungil esitas prokurör kohtule taotluse kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks Allan Selteri ja Peeter Mõtuse suhtes KrMS § 202 alusel. 07.10.2013 kohtuistungil esitas ta samal alusel taotluse menetluse lõpetamiseks teiste süüdistatavate, s.o Jaakko Kuuse, Marek Kadaku ja AS Krez suhtes, kuna prokuratuur loobus süüdistusepisoodist, mis kvalifitseeriti KarS § 255 lg 1 järgi ning seoses nimetatuga on süüdistuse maht vähenenud ja lähtudes menetluse ökonoomsuse printsiibist on prokuröri hinnangul antud kriminaalasjas otstarbekas rakendada KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätteid. Prokuröri taotluse kohaselt on kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest KarS § 389 lg 1 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuna Jaakko Kuuse, Marek Kadaku, Allan Selteri, Peeter Mõtuse ja AS Krez süü ei ole kriminaalasja antud mahtu arvestades suur, puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Jaakko Kuusk, Marek Kadak, Allan Selter, Peeter Mõtus ja AS Krez on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Süüdistuse järgi on menetletav kuritegu 31 toime pandud ajavahemikus jaanuarist kuni juunini 2008.aastal. Käesolevaks ajaks on süüteo toimepanemisest möödunud üle viie aasta ning selle aja jooksul ei ole süüdistatavaid erinevatel põhjustel allutatud menetlustoimingutele. Nimetatud perioodil ei ole tuvastatud süüdistatavate poolt uute süütegude toimepanemist. Eripreventiivsest kaalutlusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Jaakko Kuuse, Marek Kadaku ja Allan Selteri mõjutamine uutest kuritegudest hoiduma kriminaalmenetluse jätkamise ja tema süüdimõistmisega ei ole otstarbekas, kuna Jaakko Kuuse suhtes oli kohtueelses menetluses kohaldatud tõkend vahistamine alates 19.11.2008 kuni 18.05.2009, Marek Kadaku suhtes oli kohtueelses menetluses kohaldatud tõkend vahistamine alates 19.11.2008 kuni 18.05.2009 ja Allan Selteri suhtes oli kohtueelses menetluses kohaldatud tõkend vahistamine alates 19.11.2008 kuni 15.05.2009, mis KarS § 68 lg 1 kohaselt oleks nende süüdimõistmisel arvestatud karistusaja hulka. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt esitatud tsiviilhagi summas 20 186 362 krooni ehk 1 290 143,67 eurot. Seoses süüdistuse mahu vähenemisega antud kriminaalmenetluse raames väheneb ka riigile tekitatud kahju suurus ning tsiviilhagi vähenes summalt 1 290 143,67 eurot summale 196 173,23 eurot. Seega väheneb ka tsiviilhagi tagamiseks arestitud varast konfiskeerimisele kuuluv osa summale 196 173,23 eurot . Prokurör taotles Jaakko Kuuse, Marek Kadaku, Allan Selteri, Peeter Mõtuse ja AS Krez suhtes menetluse lõpetamisel, süüdistatavate suhtes kohaldatud tõkendite, s.o elukohast lahkumise keelu tühistamist. Prokurör esitas taotluse lõpetada kriminaalasjas menetlus Jaakko KUUSK suhtes. KarS 831 lg 1 alusel konfiskeerida tsiviilhagi tagamiseks arestitud Jaakko Kuusele kuuluv kinnisvara – Maatulundusmaa asukohaga xxxx, registriosa number xxxx, katastritunnus 38101:002:
5. Kriminaalmenetluse kulud jätta Jaakko Kuuse kanda. Prokurör esitas taotluse lõpetada kriminaalasjas menetlus Marek KADAK suhtes. KarS 831 lg 1 kohaselt konfiskeerida tsiviilhagi tagamiseks arestitud Marek Kadakule kuuluv kinnisvara – maatulundusmaa asukohaga xxxx, registriosa number xxxx, katastritunnus 35203:001:
6. Kriminaalmenetluse kulud jätta Marek Kadaku kanda. Prokurör esitas taotluse lõpetada kriminaalasjas menetlus AS KREZ suhtes. KarS 831 lg 1 kohaselt konfiskeerida tsiviilhagi tagamiseks arestitud AS-le Krez (registrikood 10103988) kuuluvad kinnistud: maatulundusmaa: xxxx, pindala 7,10 ha, registriosa number xxxx, katastritunnus 13402:002:0240 ja maatulundusmaa: xxxx, pindala 7,90 ha, registriosa number xxxx, katastritunnus 93701:002:
7. Kriminaalmenetluse kulud jätta As Krez kanda. Prokurör esitas taotluse lõpetada kriminaalasjas menetlus Allan SELTER ja Peeter MÕTUS suhtes. Kriminaalmenetluse kulud jätta Allan Selteri ja Peeter Mõtuse kanda. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Arvestades asjaolu, et kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, isikute süü ei ole suur ning menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, seetõttu puudub vajadus 32 Jaakko Kuuse, Marek Kadaku, Allan Selteri, Peeter Mõtuse ja AS Krez suhtes kriminaalkaristuse kohaldamiseks ning neid on võimalik õiguskuulekale käitumisele mõjutada kergemate mõjutusvahenditega ning seega peab kohus põhjendatuks kriminaalmenetlus kõigi süüdistatavate suhtes lõpetada prokuröri poolt esitatud tingimustel. 07.10.2013 kohtuistungil Jaakko Kuusk, Marek Kadak, Allan Selter, Peeter Mõtus ja AS Krez, esindaja Viktor Veltmanderi kaudu, nõustusid menetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel prokuröri esitatud tingimustel. Süüdistatavate poolt väljendatud nõusolekut toetasid ka nende kaitsjad. Marek Kadaku ja Jaakko Kuuse kaitsjad esitasid kohtule taotluse hüvitada nende kaitsealustele alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju ajavahemikus 19.11.2008 kuni 18.05.2009, s.o 181 päeva eest, arvestades, et käesolev süüdistuse osa ei ole olnud aluseks Marek Kadaku ja Jaakko Kuuse vahistamiseks. Mõlemad süüdistatavad vahistati kaitsjate hinnangul kahtlustatutena KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, millisest süüdistusest aga prokurör on loobunud ning seetõttu on alus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise taotlemiseks. Nii Jaakko Kuusk (IV kd tl 1-8), kui ka Marek Kadak (VI kd tl 1-8) ja Allan Selter (VII kd tl 1-7) vahistati kohtueelses menetluses kahtlustatutena KarS § 389¹ lg 2 ja § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Jaakko Kuuse suhtes kohaldati tõkend - vahistamine 19.11.2008 kuni 18.05.
8. Marek Kadaku suhtes kohaldati tõkend - vahistamine 19.11.2008 kuni 18.05.
9. Allan Selteri suhtes kohaldati tõkend - vahistamine 19.11.2008 kuni 15.05.
10. Kriminaalasja kohtumenetluse käigus esitas prokurör Jaakko Kuusele, Marek Kadakule, Allan Selterile ja Peeter Mõtusele uue süüdistuse KarS § 389¹ lg 1 järgi. Loobudes neile KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistusest, ei loobunud prokurör süüdistusest üldse, vaid esitas uue süüdistuse, mis kergendas süüdistatavate olukorda. Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 1 lg 1 on sätestatud juhud, mil isikul on õigus nõuda alusetu vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Juhud, mil isikul on õigus nõuda alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist on ammendavalt loetletud. Vastavalt AVVKHS § 1 lg 3 p 3 sätestatule ei hüvitata kahju isikule kelle suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 201 lõike 2 ja §-de 202–205 alusel [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]. AVVKHS § 2 lg 1 kohaselt tekib isikul hüvitise taotlemise õigus kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast. Kui AVVKHS § 1 lg 3 alusel ei tule isikule temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitada, märgib kohus, prokurör või uurija selle otsuses või määruses. Kriminaalmenetluse lõpetamine ei tähenda automaatselt, et isiku vahi all viibimine, s.o kriminaalmenetluse käigus tema suhtes kohaldatud tõkend muutub ebaseaduslikuks ning seda ka juhul, kui menetluse käigus on süüdistust muudetud. Kuriteokahtlus süüdistatavate suhtes ei ole ära langenud. KrMS § 202 rakendamine saab toimuda üksnes süüdistatavate nõusolekul ja see eeldab KarS § 2 lg 2 sätestatud teo karistatavuse üldiste eelduste täidetust, millele viitab ka KrMS § 202 sõnastus, mille kohaselt saab menetluse lõpetamine toimuda kohtuliku arutamise käigus ning nõusoleku andmisega süüdistatav loobub temale inkrimineeritud kuritegudes 33 kohtulahendi taotlemisest, seega ka enda võimalikust õigeksmõistmisest. Vahi all viibimine ei muutu alusetuks, kuna kuriteokoosseisu esinemisel on alus kriminaalmenetluse jätkamiseks muudetud süüdistuses. Seega, ei ole Jaakko Kuuse, Marek Kadaku, Allan Selteri vahistamine käesolevas menetluses olnud põhjendamatu, nende vabadust ei ole piiratud alusetult ja vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamisele ei kuulu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on kriminaaltoimiku paljundamise kulu, kaitsjatasud kohtueelses menetluses ja kohtus riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest ja KrMS § 176 lg 2 aluselkriminaalmenetluse erikuluna Peeter Mõtuse sundtoomise kulu 26.09.2013 kohtuistungile. Menetluskulude osas on kohus seisukohal, et kuna algselt oli käesolevas kriminaalasjas tegemist 17 kuriteoepisoodiga, millest 11 episoodi osas, s.o kriminaalasja mahust 70 % ehk 2/3 osas, lõpetas kohus 07.10.2013 määrusega menetluse KrMS § 2742 lg 1 alusel, siis proportsionaalselt menetluskulud, mis jäävad riigi kanda on 70 %. Seega paneb kohus süüdistatavatele käesoleva määrusega kohustuse hüvitada 30 % menetluskuludest kuue kuu jooksul, s.o hiljemalt 21.04.2014 . Kohus selgitab Jaakko Kuusele, Marek Kadakule, Allan Selterile, Peeter Mõtusele ja AS-le Krez, et juhul, kui nemad ei täida neile pandud kohustust menetluskulud tähtaegselt hüvitada, on kohtul prokuröri taotlusel õigus uuendada kriminaalasja menetlus ning lahendada asi üldmenetluse korras. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et prokuröri ja süüdistatavate taotlus kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele prokuröri esitatud motiividel ja tingimustel. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Viru Maakohtu kohtunik Anu Ammeri 31.10.2013 vea parandamise RESOLUTSIOON: Kriminaalasja juures olevad asitõendid, alljärgneva loeteluna nimetatud punktides
11. kuni
12. – tagastada Maksu- ja Tolliameti Ida Maksu- ja Tollikeskusele.
13. Asitõendite kaust nr 1 – AS Krez poolt väljastatud arved jm arvetega seotud dokumendid 466-l lehel
14. Asitõendite kaust nr 2 – AS Krez poolt väljastatud arved jm arvetega seotud dokumendid 421-l lehel
15. Asitõendite kaust nr 3 – AS-ile Krez väljastatud arved jm arvetega seotud dokumendid 454-l lehel
16. Asitõendite kaust nr 4 – AS Krez poolt väljastatud arved jm arvetega seotud dokumendid 156-l lehel
17. Asitõendite kaust nr 5 – AS Tavid poolt AS-ile Krez väljastatud arved jm arvetega seotud dokumendid 259-l lehel
18. Asitõendite kaust nr 6 – OÜ Euroliising arved jm arvetega seotud dokumendid 267-l lehel
19. Asitõend – Pin kalkulaator nr 55-1647529-8 (asitõendite vaatlusprotokoll 07.08.2009.a) – pakitud ümbrikusse
20. Asitõend – Pin kalkulaator nr 31-1414025-9 – pakitud ümbrikusse 34
21. Asitõend – DVD-plaat HP dvd+r4.7GB nr C402RP205042361B231 (asitõendite vaatlusprotokollid 02.01.2009, 22.01.2009, 26.01.2009 ja 27.01.2009) – pakitud ümbrikusse
22. Asitõendid – OÜ Wiruliising osa 05.06.2008.a müügileping nr 2422 – 2-l lehel, OÜ Wiruliising osa 02.10.2008.a müügileping nr 3994 – 5-l lehel ja 05.06.2008.a arve nr 9962 – 1-l lehel (asitõendite vaatlusprotokoll 07.08.2009) – pakitud ümbrikusse
23. Asitõendid – SIA DCI MOTORS arve nr EE 04/05 16.05.2008.a. Krez OÜ-le; SIA DCI MOTORS arve nr EE 05/05 16.05.2008.a. Krez OÜ-le; Arve nr 164 31.07.2007.a. ostjale ILL Motors SIA; Arve nr 01 10.01.2007.a. AS-ile Krez; Miskort AS arve nr 27908 15.04.2007.a. Krez AS-ile; Arve nr 081 03.04.2007.a. ostjale Krez AS; Müügipakkumine Krez AS 08.01.2007.a; T.R.Tamme Auto OÜ arve nr 214 20.12.2007.a.; Müügileping nr 0188574L-OM; Liisinguleping nr 0188574L; Liisingulepingu nr 0888574L lisa nr 1; Flexa Eesti AS, Ravex Trans OÜ tellimus/saatelehed, rahvusvahelise kaubaveo saatelehed ja arved on suletud registraatoriga SecuriTec nr 000447733; - pakitud ümbrikusse.
24. Ümbrikusse pakitud 1 CD-R Verbatim plaat nr N122LE132D806293C2 (Jälitusprotokolli 09.11.2009 nr 11.1-3/08/9-3-4 lisa) ja ümbrikusse pakitud – 1 CDplaat kõnedega nr 3354ae02-1fa0-417c-8fbe-66ede66aa37f (Jälitusprotokolli 09.11.2009 nr 11.1-3/08/9-6-4 lisa) jätta kriminaalasja nr 1-09-21555 juurde. Muus osas jätta kohtumäärus muutmata. Käesoleva määruse ärakiri saata asjasse puutuvatele menetlusosalistele. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 35