) § 405 kohaselt lihtmenetluses.
lg 1 p 9 kohaselt teeb kohus otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 102 lg 2 võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla § 101 lõikes 1 sätestatud määra; Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on tema isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hagi on esitatud 200 euro nõudes, hageja seaduslik esindaja on esitanud kirjalikud tõendid lapse vajaduste kohta. Kostja on tunnistatud hageja nõuet 100 euro ulatuses, kuna kostja teenib alammääras palka ja tema ülalpidamisel on ka teine laps. Kostja on esitanud tõendi oma sissetuleku kohta. Kohtu seisukoht on, et hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud lapse kulutusi 400 euro ulatuses, millest kostja peaks kandma poole s.o 200 eurot. Kostja peab tegema pingutusi laste ülalpidamiseks ning seega ei ole õigustatud kostja suutlikkus tasuda elatist 100 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja igakuise elatise 150 eurot kuus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.