Väärteoasi nr.4-13-197 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 17. mail 2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär tõlk Helen Aasma, Kairit Mikkin K – J Vaab, Julia Zautina Vaidlustatud lahend Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrullosakonna peainspektori Artur X `i 23.12.2012.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 12054211 tühistamise ja väärteoasjas menetluse lõpetamise nõudes. Kaebuse esitanud isik Vjatšeslav Zimin, isikukood: 36907080263, elukoht: XXX. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: Vjatšeslav Zimin, kaebuse esitaja esindaja: Kristina Suvalova kohtuvälise menetleja – Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti – esindaja: Ülle Aliorg. KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Jätta Vjatšeslav Zimin´i kaebus rahuldamata ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrullosakonna peainspektori Artur X 23.12.2012.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 12054211 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 10.06.2013.a. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrullosakonna peainspektori Artur X 23.12.2012.a väärteo asjas nr 12054211 tehtud üldmenetluse otsusega tuvastati, et Vjatšeslav Zimin 30.11.2012 kell 22:15, Hobujaama 1/3 juures Tallinnas kasutas sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnust matkivat tunnust so taksoplafooniga sarnast plafooni. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega s.o. sündmuskoha vaatluse protokolliga, fotod (fototabelina nr 1), tunnistaja P.X protokollitud ütlustega ning väljavõttega Majandustegevuse registrist. Vastulauset esitatud ei ole. Kohtuväline menetleja põhjendab oma otsust alljärgnevalt: MKM määrus nr 141 § 15 lg 7 sätestab, et sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, on keelatud kasutada taksotunnuseid või seda matkivat tunnust. Taksoveoteenuse mitte osutamisel peavad olema eemaldatud plafoon ja hinnakiri. Kontrollimise hetkel (30.11.2012.a., kell 22:15) mootorsõidukil Mercedes-Benz E220CDI (reg. nr. XXX ) puudus kehtiv sõidukikaart taksoveoks ja sõiduki katusel oli taksoplafooniga sarnane plafoon. MKM määruse 141 § 15 lg. 7-1 kohaselt loetakse taksotunnuse või seda matkiva tunnuse kasutamiseks kui:
- l)sõidukile on paigaldatud plafoon, mis sarnaneb lõike 6 punktis 1 nimetatud plafoonile (sõiduki katusel sisevalgustusega plafoon, mille esiküljel on ainult sõna TAKSO minimaalse tähemärgi kõrgusega 4
- cm)või millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga, või 2) sõidukisse on paigaldatud taksomeeter või 3) nähtavale kohale sõidukile või sõidukisse on paigaldatud hinnakiri, mis sisaldab tasulise sõitjateveo teenuseid. Seega takso tunnuseks on taksoplafooniga sarnane plafoon, millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga. Samale seisukohale on Riigikohus asunud 21. oktoobri 2010 otsuses 3-1-1-81-10. Ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 kujutab endast blanketset koosseisu, mille sisustamisel tuleb juhinduda sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo nõuetest. Nende nõuete kohaselt on tasuline sõitjatevedu õiguspärane, kui veoteenuse osutaja täidab seaduse või alamalseisvate õigusaktidega ettenähtud tingimusi. Muul viisil pole selline tegevus reeglina lubatav. Kolleegium märgib, et ühistranspordi seadus ega ka MKM määruse nr 141 reguleerimisala ei puuduta pelgalt õiguslikes raamides tegutsevaid subjekte, vaid oluliselt laiemat isikute ringi (nt määruse § 2 lg 4; § 11 lg 1 ja 4 ning § 15 lg 7). Kummastki õigusaktist tulenevate piirangute rikkumise eest karistusõigusliku vastutuse kehtestamise eesmärki teenib ka ÜTS §-s 542 kirjeldatud väärteokoosseis. Seega ei eelda ÜTS § 542 lg-s 1 kirjeldatud süüteokoosseis, et toimepanija oleks käsitatav mõne ühistranspordi seaduses nimetatud subjekti näiteks ühissõidukijuhi või vedajana, vaid on keeld kasutada sõidukil, mille kohta pole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnuseid matkivat tunnust. See piirang on suunatud nendele isikutele, kellel taksoveoteenuse osutamiseks õiguslikku alust ei ole ja keda ei saa seetõttu käsitada ühistranspordiseaduses nimetatud subjektidena. Kokkuvõtvalt isikutel, kellele ei ole väljastatud sõidukile sõidukikaarti taksoveoks, on keelatud kasutada taksotunnuseid või seda matkivat tunnust. Sellega on täidetud teo objektiivne koosseis. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, Tuginedes eeltoodule, on kindlaks tehtud, et Vjatšeslav Zimin rikkus Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 26.05.2004 määruse nr 141 § 15 lg 7 ja 71 p 1 nõudeid. 2 Väärteo kvalifikatsioon: Ühistranspordiseadus § 542 lg 1. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 56 lg 1 ning VTMS § 73 lg 1 p 1 Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti peainspektor Artur X otsustas: karistuse määramisel võtta arvesse V. Zimin `i isikut, tema süü suurust, mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, õiguskorra kaitsmise huvisid ning seda, et V. Zimin oli varem korduvalt karistatud sama teo toimepanemise eest ning karistada V. Ziminit ÜTS § 542 lg 1 järgi 200 trahviühiku s.o 800 (kaheksasada) euro suuruse rahatrahviga. KAEBUSE SISU Vjatšeslav Zimini kaitsja esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrullosakonna peainspektori Artur X 23.12.2012.a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 12054211 täies ulatuses ning lõpetada käesolevas väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrullosakonna peainspektori Artur X 23.12.2012.a otsusega väärteoasjas nr 12054211 karistati Vjatšeslav Zimini ÜTS § 542 lg 1 järgi selles, et 30.11.2012.a kell 22.15 kasutas sõidukil Mercedes-Benz E220CDI, reg. märge nr XXX , mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnust matkivat tunnust so taksoplafooniga sarnast plafooni. Seega rikkus Vjatšeslav Zimin Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 26.05.2004.a määruse nr 141 § 15 lg 7 ja 71 p 1 nõudeid. Nimetatud otsusega karistati Vjatšeslav Zimin rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot. Kaebaja leiab, et vaidlustatav otsus on põhjendamata, kuna Vjatšeslav Zimini teos puuduvad väärteo tunnused, seega tema karistamine eelviidatud paragrahvi järgi on välistatud. Kaebaja leiab, et käesoleva vaidluse põhiküsimuseks on see, kas vaidlustatavas otsuses viidatud Vjatšeslav Zimini sõiduki katusele paigaldatud plafoon on taksoplafooniga sarnane. ÜTS § 542 (Bussi-, trammi-, trollibussi-, takso- ja pagasiveo nõuete rikkumine) lg 1 kohaselt karistatakse bussi-, trammi-, trollibussi- või autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest – rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja (MKM määrus nr 141) § 15 lg 6 kohaselt peavad taksona kasutataval sõidukil olema alljärgnevad taksotunnused: 1) sõiduki katusel sisevalgustusega plafoon, mille esiküljel on ainult sõna TAKSO minimaalse tähemärgi kõrgusega 4 cm. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt on sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, keelatud kasutada taksotunnuseid või neid matkivaid tunnuseid. Sama paragrahvi lg 71 loetakse taksotunnuse või seda matkiva tunnuse kasutamiseks käesoleva määruse tähenduses kui sõidukile on paigaldatud plafoon, mis sarnaneb lõike 6 punktis 1 nimetatud plafoonile või millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga. Tallinna taksoveo eeskiri (Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrus nr 16) § 6 lg 3 p 1 kohaselt peavad taksona kasutataval sõidukil taksoveol olema järgmised taksotunnused: 1) sõiduki katusel sisevalgustusega plafoon, mille esiküljel peab olema trükitähtedega ainult sõna “TAKSO” tähemärgi vähima kõrgusega 4 cm. Eelviidatud sätetest tuleneb, et taksoplafooni tunnused on ammendavalt kirjeldatud, nimelt nendeks on: 3 • sõna “TAKSO” esiküljel • sõna “TAKSO” tähemärgi vähima kõrgusega 4 cm Muud taksoplafoonile viitavaid tunnuseid, nt plafooni vorm, suurus, värvus, paigaldamise koht, seadus ette ei näe. Seega peab plafoon, mis sarnaneb taksoplafooniga, või matkib seda, omama eelmainitud kahe tunnusega sarnasust. Väärteoprotokollist ega otsusest ei tulene, millega Vjatšeslav Zimini sõidukil olev plafoon sarnaneb taksoplafooniga. Vjatšeslav Zimin plafoonil on kirjutatud tähed „ A R“ (autorent), mis ei oma mingit seost taksoplafooniga. Vjatšeslav Ziminil on olemas luba autorendiga tegelemiseks (vastav luba esitatakse istungil). Kaebaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et sõiduki katuseplafoonid kasutatakse erinevatel eesmärkidel, nt reklaamina, samuti kõikidel õppesõiduautodel peab olema vastav katuseplafoon, seda kasutatakse ka eritalituse sõidukitel (nt nn alarmautodel, hooldussõidukitel jne). Kaebusele on lisatud fotod, millest nähtub, et katuseplafoonid on väga erinevad ning neid kasutatakse ka erinevatel eesmärkidel (Lisa 2). Seega ei ole Vjatšeslav Zimin kuidagi rikkunud taksoveo nõudeid ning tema teos puudub talle inkrimineeritava väärteo koosseis ning väärteomenetlus tema suhtes kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Toimunud kohtuistungil avaldas Vjatšeslav Zimin, et ta taotleb otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist süüteokoosseisu puudumise tõttu. Vjatšeslav Zimin avaldas, et ta rendib autot nagu füüsilisest isikust ettevõtja. Auto peal on reklaam, reklaamis kirjas AR autorent, külje peal hinnakiri, tagumisel aknal kirjas FIE registrinumber ja hinnakiri. Ta ei võta süüdistust omaks, kuna äriregistris on kirjas, et ta võib tegeleda autorendiga. Hinnakiri oli autorendi kohta. Ta on invaliid, muud tegevust tal ei ole. Ta ei tunne süüd, ei ole midagi valesti teinud. Talle õigusi ja kohustusi ei tutvustatud. Munitsipaalpolitsei tuli kohale ja pildistas. Väärteoprotokolli ka ei tutvustatud. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Pavel X avaldas, et mäletab 30. novembrist 2012.a. kell 22.15 Hobujaama 1-3 juures Tallinnas oli üks mootorsõiduk. See sõiduk oli bussipeatuses, kioski juures. Sõiduk oli tumedat värvi Mercedes-Benz E220 CDI registreerimismärgiga XXX . Pöörasid sellele tähelepanu, kuna nad tegelevad taksokontrolli teostamisega, nägid, et üks auto oli, mille katusel oli plafoon. Kuna tavaliselt plafooni peal on kirjas „takso“, aga selle plafooni peal oli AR, siis otsustasid kontrollida, et vaadata, kas sellele sõidukile on välja antud majandustegevuse registri järgi sõidukikaart takso jaoks. Tuli välja, et mootorsõidukil ei ole sellist kaarti takso jaoks. Takso tunnust enam ei mäleta, aga olid logod esiustel. Tema töökaaslane Artur X koostas protokolli. Mootorsõiduki Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX roolis istus Vjatšeslav Zimin. Tunnistaja avaldas, et logo ei saa pidada taksotunnuseks ning tegelikult tunnistajana ta ei saa sellele küsimusele vastata. Tegelikult neil on vahend, mis selgitab, milline plafoon on sarnane taksoplafooniga. Tema seisukoht on selline, et kui plafoon on valgustusega ja seisab katuse peal, on see tema arust takso tunnus. Vjatšeslav Ziminiga temal füüsilist konflikti ei olnud. Teab, et Vjatšeslav Zimin esitas avalduse politseisse kriminaalasja algatamiseks tema suhtes seoses vägivalla kasutamisega, see oli 2 või 3 aastat tagasi. 4 Kaebuse esitaja kaitsja Kristina Suvalova avaldas kohtulike vaidluste käigus, et kohtuliku uurimise käigus on leidnud tõendamist väärteokoosseisu puudumine. Vastavalt Riigikohtu praktikale tuleb väärteoprotokolli käsitleda süüdistusaktina, millest peab nähtuma, mida konkreetselt heidetakse isikule ette. Et isiku kaitseõigus oleks tagatud peavad nähtuma faktilised asjaolud, mille alusel menetleja tuli järeldusele, et isik täitis väärteokoosseisu. Seega väga konkreetselt peab olema kirjeldatud isikule inkrimineeritav tegu. Antud asjas Vjatšeslav Zimini väärteo kirjeldus on väga lühike. Talle heidetakse ette, et ta kasutas taksoplafooniga sarnast plafooni, kusjuures ei nähtu, et Vjatšeslav Zimini sõidukil olev plafoon sarnanes taksoplafooniga. Karistusõiguses ei ole võimalik analoogiat kohaldada. Seega peame rangelt jälgima, mida seadus loeb karistatavaks teoks. Aktis on ammendavalt loetletud need tunnused, mis eristavad taksoplafoone teistest sõiduki katusel olevatest plafoonidest. Nimelt see on sõna takso ja selle sõna suurus. Seadus ei näe ette, et taksoplafoon peab olema teatud värvi või vormi, seega ei ole tuvastatud Vjatšeslav Zimini teos talle inkrimineeritava väärteo koosseis. Kohtuväline menetleja peaks tõendama, et see plafoon, mis oli Vjatšeslav Zimini sõidukil, selle plafooni värvus millegi poolest sarnaneb sõnaga takso, seda ei olnud. Tema sõidukil olev plafoon ei sarnane loeteluga, mis seadus näeb ette takso plafoonide jaoks. Tema plafoonil on ainult tähed AR, isiku kinnitusel need tähendavad autorent, mis on Vjatšeslav Zimini kui füüsilisest isikust ettevõtja üheks tegevusalaks. See asjaolu, kas Vjatšeslav Zimin veab selle sõidukiga isikuid või kaupu, kas tema vastav tegevus vastab seadusele, see kõik ei oma mingit tähtsust käesoleva väärteoasja raames. Peab tuvastama, kas sarnanes taksoplafooniga või ei sarnanenud. Väärteootsuses viidatud Riigikohtu lahend ei ole antud asjas asjakohane, kuna see sätestab, et vastava paragrahviga saab karistada ka isikuid, kes ei ole taksojuhid. Seda me ei vaidlusta ja see ei ole käesoleva vaidluse ajaoluks. Jäävad kaebuse juurde ja paluvad selle rahuldada, kuna isiku teos puudub vastav väärteo koosseis. Katuseplafooni kasutamine ei ole keelatud, neid kasutatakse erinevatel eesmärkidel, sh. ka reklaamina. Kohtuvälise menetleja esindaja Ülle X jäi kohtuvaidluste käigus kohtueelses menetluses tehtud otsuse juurde. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja kaitsja väidetega. Kaitsja on rajanud oma kaitse Vjatšeslav Zimini suhtes läbiviidud väärteomenetluse normide rikkumisele. Leiab, et kohtulikul arutamisel on kinnitust leidnud, et Vjatšeslav Zimin tegeleb tasulise sõitjateveo teenuse osutamisega. Selleks peab olema sõiduki kaart ja tegevusluba. Sõiduki kaart peab olema registreeritud majandustegevuse registris. Vjatšeslav Zimin kasutas sõidukil kollast värvi sisselülitatud valgustusega plafooni, mida loetakse taksotunnust matkivaks tunnuseks. Riigikohtu lahendis 3-1-1-81-10 leitakse kokkuvõtvalt, et isikutel kellel ei ole väljastatud sõidukikaarti, on keelatud kasutada taksotunnust ja sellele sarnanevaid tunnuseid. Antud juhul on menetlusalusele isikule inkrimineeritud taksotunnust matkiva s.o. taksoplafooniga sarnaneva plafooni kasutamist. Ühtlasi tähendaks kaebuses tooduga nõustumine seda, et isikute suhtes oleks väärteomenetluse alustamine ja läbiviimine välistatud kui plafooni küll kasutataks aga plafoonil puudub kiri takso. Mõistetavalt ei ole selline seisukoht olnud seadusandja eesmärgiks. Nii leitakse Riigikohtu lahendis, et süüteo koosseis on täidetud üksnes juba juhul kui kasutatakse sõidukil, millele ei ole väljastatud sõidukikaarti, taksotunnust matkivat tunnust. Valdkonnas, milles Vjatšeslav Zimin tegutseb peab täitma seda valdkonda reguleerivaid õigusakte. Kui Vjatšeslav Ziminil ei ole sõidukikaarti, on koosseis täidetud, rikkumine on õigest kvalifitseeritud ühistranspordi seaduse § 542 lg 1 järgi, mille järgi maksimaalne karistus on 200 trahviühikut. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku isikut, süü suurust, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada isikut edaspidi õiguspäraselt käituma, seetõttu on määratud karistus 200 trahviühikut. Leiab, et kohtuvälise menetleja ostus on igati seaduspärane ja otsuse tühistamiseks alus puudub. Seega palub jätta kohtuvälise menetleja otsus 23. detsembrist 2012.a. muutmata ja kaebus rahuldamata. 5 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja väärteoasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, asub seisukohale, et Vjatšeslav Zimin `i kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrullosakonna peainspektori Artur X `i 23.12.2012.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 12054211 muutmata. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on Vjatšeslav Zimin `it karistatud ÜTS § 542 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Kohtule adresseeritud kaebuses on asutud seisukohale, et Vjatšeslav Zimini teos väärteokoosseis puudub, kuna tema autol kasutatav plafoon ei sarnane taksoplafooniga – plafoon ei oma taksoplafoonil nõutava plafooniga sarnaseid tunnuseid sõna TAKSO näol ning samuti pole seal sedastatav sõna TAKSO tähemärgi kõrgusega vähemalt 4 cm. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu ning märgib, et võttes aluseks kaebuse konstruktsiooni, mille kohaselt peab taksotunnusega sarnanev plafoon sarnanema Üldeeskirja § 15 lg 6 p-s 1 nimetatud tunnustega, st omama plafooni esiküljel sõnaga TAKSO sarnast sõna, mis ei või olla väiksem kui 4 cm, siis on kohtu hinnangul raske ette kujutada, kuidas võiks reaalsuses selliselt kirjapandu teostuda. Teisisõnu märgituna jääb kaebuse pinnalt täielikult mõistmatuks, mida võiks tähendada sõnaga TAKSO sarnane sõna. Kui kaebuse esitaja peab silmas seda, et väärteorikkumise kvaliteedi omandaks vaid selline tegu, kus plafooni esiküljel oleks kirje „TAKSO“ ja seda ka nõutava tähekõrgusega, siis on selline käitumine vaadeldav taksotunnuse kasutamisena. Antud juhul on menetlusalusele isikule inkrimineeritud aga taksotunnust matkiva, so taksoplafooniga sarnase plafooni kasutamist. Ühtlasi tähendaks kaebuses tooduga nõustumine seda, et isikute suhtes oleks väärteomenetluse alustamine ja läbiviimine välistatud, kui plafooni ennast küll kasutatakse, kuid plafoonil kirje TAKSO puudub. Mõistetavalt ei ole selline seisukoht, arvestades vastavate õigusnormide sõnastust, olnud seadusandja eesmärgiks. Üldeeskirja § 15 lg 7 kohaselt on sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, keelatud kasutada taksotunnuseid või seda matkivat tunnust; taksoveoteenuse mitteosutamisel peavad olema eemaldatud plafoon ja hinnakiri. Taksotunnuseks üldeeskirja § 15 lg 6 p 1 tähenduses on sõiduki katusel sisevalgusega plafoon, mille esiküljel on ainult sõna TAKSO minimaalse tähemärgi kõrgusega 4 cm. Üldeeskirja § 15 lg 71 p 1 kohaselt loetakse taksotunnuse või seda matkiva tunnuse kasutamiseks sõidukile plafooni paigaldamist, mis sarnaneb lg 6 p-s 1 nimetatud plafooniga või millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga. Analüüsides viimatiosutatud sätte sõnastust, asub kohus seisukohale, et kõnalune õigusnorm ei reguleeri plafoonil olevat mis tahes sõnalist või alternatiivselt numbrilist teksti ning käsitleb üksnes plafooni paigaldamist, millest omakorda järeldub, et seadusandaja tahteks on olnud välistada plafooni kasutamine taksodest erinevatel mootorsõidukitel. Sellist seisukohta toetab ka üldeeskirja § 15 lg 7 teine lause, mis sätestab, et taksoveoteenuse mitteosutamisel peab plafoon olema eemaldatud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et plafooni kasutamine on üldjuhul lubatud vaid taksodel, võimaldamaks taksoveoteenuse tarbijatel suuremate raskusteta nende eristamist teistest liikluses kasutavatest sõidukitest. Muudel eesmärkidel, s.h. auto rendiks nagu käesoleval juhul on kaebuses viidatud, plafooni kasutamine lubatud ei ole. Käesoleval juhul on menetluse käigus kogutud tõenditega, s.o. 30.11.2012.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja sellele lisatud fototabeliga, samuti väärteoprotokollis kajastatuga tõendamist leidnud menetlusaluse isiku kasutuses olnud sõidukil taksotunnusega sarnase plafooni kasutamine. Plafooni kasutamist väärteoprotokollis märgitud ajal pole vastustatud ka kaebuses. Samas tuleneb sõiduki XXX suhtes teostatud päringu vastusest, et sõidukikaart kõnealusel sõidukil puudus. Samuti süvendab taksoteenuse osutamist menetlusaluse isiku poolt ka sõiduki külgedel kasutatav märgis (fototabeli foto nr 2), mis üldiselt teadaolevalt on omane taksoteenust pakkuvate sõidukitele. Seega leiab kohus, et Vjatšeslav Zimin `i tegevus 6 30.11.2012.a. kell 22.15 Tallinnas Hobujaama 1/3 juures on vaadeldav taksotunnust matkiva tunnuse kasutamisena, s.o. taksoplafooniga sarnase plafooni kasutamisena sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks. Kuivõrd kaebuses on viidatud, et sõiduki katuse plafooni kirje A R viitab autorendile, siis selle kui võimaliku reklaami valguses osutab kohus, et valgusreklaami kasutamine sõidukitel on seadusandja poolt reguleeritud ja nii tuleneb majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a. määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ Lisa 1 kood 224, et valgusreklaamseadme võib paigaldada ainult sõiduki katusele nii, et kirjed ja pildid paiknevad sõiduki pikiteljesuunaliselt. Kuna väärteomaterjalide kohaselt menetlusaluse isiku kasutuses olevale sõidukile paigaldatud võimalik reklaamseade ning selle kirjed ei asetse pikiteljesuunaliselt, pole võimalik plafooni ning sel asetsevaid kirjeid vaadelda reklaamina. Lisaks ei vasta plafoonil kirjapandu reklaamiseaduse teises peatükis sätestatud reklaami üldnõuetele. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et plafoon ja selle kirjed pole hinnatavad reklaamina, millest saaks teha järeldusi menetlusaluse isiku tegevusala, s.o. autode väljaüürimise kohta koos juhiga, samuti sõiduautode rentimise ja kasutusrendi kohta. Sellist järeldust ei ole võimalik teha ka tähekombinatsioonile A R toetudes, kuivõrd sellisest tähekombinatsioonist võib teha palju erinevaid järeldusi, pidades seda teenust osutava äriühingu nimetuseks või füüsilise isiku nime initsiaalideks, kuid ka kõige parema tahtmise juures ei ole võimalik teha järeldust auto rendi kohta, kuivõrd selle kohta ei leidu sõidukil mingit informatsiooni. Ainus informatsiooni saamise võimalus on kontakteeruda plafooni tagaküljel leiduva kontakttelefoni numbril helistades või juhilt küsides. Kohtu hinnangul ei ole õiguslikult relevantsed ka kaebuse viited erinevatel sõidukitel plafoonide kasutusele, osutusega õppesõiduautodele ning erinevatele eritalituse sõidukitele. Puutuvalt õppesõiduautodesse tuleb märkida, et liiklusseaduse § 109 lg 6 kohustab õppesõiduautol, veoautol, -bussil ja -autorongil ning mootorsõidukil, mida kasutatakse sõidupraktika saamise eesmärgil, kasutama õppesõiduki tunnusmärki, mis peab olema nähtav eest ja tagant. Seega õppesõiduautode katustel kasutatav plafoon koos vastava õppesõiduki tunnusmärgiga on paigaldatud sinna eesmärgiga tagada teiste liiklejate teadlikkus õppesõidu läbiviimisest ja liiklusohutus. Samuti pole õppesõiduki tunnusmärgi tõttu võimalik õppesõidukit segamini ajada taksoga. Ülejäänud erisõidukitel toimub plafoonide kasutus aga konkreetsete õigusnormide alusel. Tulles tagasi menetlusaluse isiku tegevusvaldkonna, so sõiduautode rentimise juurde, on kohane märkida sedagi, et vastavalt rendilepingu legaaldefinitsioonile, so VÕS §-le 339 kohustub rendilepinguga üks isik ehk rendileandja andma teisele isikule (rentnikule) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Sellest tuleneb, et rendilepingu eseme kasutamiseks andmise kohustus seisneb valduse loovutamisel. Tulenevalt menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et reaalselt lepingu eseme ehk sõiduauto valdust üle ei anta. Seega sõltumata sellest, et menetlusalune isik on oma tegevuse registreerinud kui sõiduautode rentimine, pole isiku tegevust sellisena võimalik vaadata. Pidades võimalikuks, et menetlusaluse isiku tegevus võib vastata VÕS §-s 824 sätestatud reisijateveolepingule, siis siinkohal tuleb selgitada, et siseriiklikul tasandil kehtivad reisijate veole maanteedel lisaks VÕSis sätestatule majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 26.05.2004.a. määrusega nr 141 kehtestatud „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo eeskirjad“, mis reguleerivad sõitjate ja nende pagasi tasulist vedu bussi, trollibussi, trammi ja sõiduautoga (taksoga). See üldeeskiri ehk majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004.a. määrus nr 141 on kohustuslik kõikidele ühistranspordi korraldajatele, vedajatele, ühissõidukijuhtidele ja sõitjatele ning sõitjate juhuveole. Märgitust tuleneb, et juhul, kui menetlusalune isik teostab juhuvedusid, siis ka sellisel 7 juhul tuleb tal lähtuda eelosutatud määrusest ehk sellest samast määrusest, milles kajastatut menetlusalusele isikule käesoleva väärteomenetluse raames ette heidetakse. Kaebuses on tõstatatud küsimus ka sellest, et väärteoprotokoll ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, kuna sellest ei nähtu faktilisi asjaolusid, kuidas jõuti järeldusele, et kaebuse esitaja sõidukil asetsev plafoon on taksoplafooniga sarnane. Kohus sellesisulise etteheitega ei nõustu. Olgu märgitud, et VTMS § 69 lg-s 2 nimetatud „väärteo lühikirjeldus“ ei anna selle tõlgendamisel vastust küsimusele, milliseid andmeid see kirjeldus peab sisaldama ning seetõttu tuleb hindamisel lähtuda regulatsiooni eesmärgist. Käesoleval juhul on regulatsiooni eesmärgiks vaatluse all oleva rikkumise kontekstis ebaseadusliku taksoveoteenuse osutamise takistamine ja osutatava taksoteoteenuse kvaliteedi ja nõuetele vastavuse tagamine. Seega, kõrvutades eelmärgitut väärteoprotokollis kajastatu ning väärteomenetluse raames kogutuga, leiab kohus, et väärteoprotokollis on üheselt ja selgesti mõistetavalt välja toodud nii see, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kui see, millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Teiseks on kohus arusaamisel, et kohtuvälise menetleja jaoks muutuks ebamõistlikult koormavaks üksikasjaliku plafoonikirjelduse, so plafooni suuruse, kuju jms äratoomine olukorras, kus väärteoprotokollile lisatakse vaatluse protokoll koos fototabeliga, ning mis peamine, see ei annaks menetlusalusele isikule täiendavad teavet rikkumise sisu, süüdistuse või väärteokoosseisu täidetuse osas. Vaidlusaluses otsuses on inkrimineeritud kaebuse esitanud isikule sõiduki kasutamist, millele ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks ning sõidukil oli taksotunnuseid matkiv tunnus, so taksoplafooniga sarnane plafoon. Vastavalt ülalosutatud Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja § 15 lg 71 p-le 1 loetakse taksotunnuse või seda matkiva tunnuse kasutamiseks seda, kui sõidukile on paigaldatud plafoon, mis sarnaneb üldeeskirja § 15 lg 6 p-s 1 nimetatud plafoonile või millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 7 on sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, keelatud kasutada taksotunnuseid või seda matkivat tunnust. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaebuse esitanud isiku kasutuses olnud ja juhitud sõidukisse Mercedes-Benz E220 CDI registreerimismärgiga XXX paigaldatud taksoplafooniga sarnase plafooni olemasolu ajal, mil sõidukile ei olnud väljastatud sõidukikaarti taksoveoks, sisaldab endas MKM määruse nr 141 § 15 lg 7 ja 71 p-s 1 sätestatud keelu rikkumist ning selline käitumine on hinnatav ühistranspordiseaduse § 542 lg-s 1 ettenähtud väärteona. Seetõttu asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud ÜTS § 542 lg 1 järgi ja inkrimineeritud teo toimepanemine on väärteoasjas kogutud tõenditega täies ulatuses tõendamist leidnud ning alus kaebuse esitanud isiku käitumisele antud karistusõigusliku hinnangu muutmiseks puudub. Ühistranspordiseaduse § 542 lg-1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt kohtupraktikale lähtutakse esmalt süü suurusest, mis on eelduseks karistuse mõistmisele ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning seejuures arvestatakse karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, millede olemasolul siis vastavalt kas kergendatakse või raskendatakse karistust. Samuti lähtutakse võimalusest süüdlast mõjutada edaspidi ning õiguskorra kaitsmise huvidest. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati kaebuse esitanud isikut rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o. sanktsiooni maksimaalmääras. 8 Hinnates kohtuvälise menetleja poolt menetlusaluse isiku karistamist sanktsiooni maksimaalmääras, leiab kohus, et sellise karistusmäära kohaldamine on olnud seaduslik ja põhjendatud. Nagu kohus eelnevalt selgitas, ei piirduta süüküsimuse ja karistuse määramisel üksnes süü suurusega, vaid karistuse määra suuruse hindamisel lähtutakse oluliselt laiematest aspektidest. Antud juhul on selliseks arvestamisele kuuluvaks aspektiks kahtlusteta ka väärteoasjade registri õiendi väljatrükk Vjatšeslav Zimin `i isiku kohta, millest nähtub menetlusaluse isiku süstemaatiline ja pikemaajaline väärteorikkumiste toimepanemine ÜTS § 542 lg 1 alusel. Sellistest isikuandmetest järeldab kohus menetlusaluse isiku üleolevat ning ükskõikset suhtumist õiguskorda, samuti seda, et eelnevad karistused ei ole oma eesmärki täitnud. Seega karistuse sanktsiooni maksimaalmääras kohaldamisega on menetleja arvestanud nii isiku süü suurust, kuid proportsionaalselt ka õiguskorra kaitsmise, so ühistranspordi korrastamise huvisid. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus juhindub VTMS § 132 punktist 1, § 133, § 134, § 135. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 9