4-13-1334/10

Väärteoasi 4-13-1334 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Tõlk Ines Üprus Vaidlustatud lahend Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 23.02.2013.a. otsus väärteoasjas nr: 13002260 Vjatšeslav Zimin karistamises Ühistranspordiseaduse § 542 lg.1 alusel Kaebuse esitanud isik Vjatšeslav Zimin, isikukood 36907080263, elukoht XXX. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vjatšeslav Zimin vandeadvokaat Kristina Suvalova . Kohtuväline menetleja – esindaja Ülle Aliorg. ja tema esindaja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti LÕPPOSA Jätta Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 23.02.2013.a. otsus väärteoasjas nr: 13002260 Vjatšeslav Zimin karistamises Ühistranspordiseaduse § 542 lg.1 alusel muutmata ja kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 27.05.2013.a. Vaidlustatud otsuse sisu: Kaebaja Vjatšeslav Zimin on vaidlustanud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektori Pavel Pantšenko 23.02.2013.a otsuse väärteoasjas nr 13002260, millega karistati V. Zimini ÜTS § 542 lg 1 järgi 200 trahviühiku ulatuses (800 eurot). Otsuse kohaselt Vjatšeslav Zimin kasutas 26.01.2013.a kell 23.18 Hobujaama 1/3 juures mootorsõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnust matkivat tunnust, s.o taksoplafooniga sarnast plafooni, rikkudes sellega MKM määrust nr 141 § 15 lg 7 ja 71 p
2. Kaebuse sisu: Menetlusaluse isiku kaitsja Kristina Suvalova esitas Harju Maakohtule 08.03.2013.a kaebuse ja vaidlustas ülalpool nimetatud otsuse täies ulatuses, kuivõrd leiab, et vaidlustatud otsus on põhjendamata, sest Vjatšeslav Zimini teos puuduvad väärteo tunnused. Väärteoasjas kogutud tõendid ei ole usaldusväärsed, kuna Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektori P. X 01.03.2013.a otsusega väärteoasjas nr 13003225 karistati V. Zimini ÜTS § 542 lg 1 järgi selles, et 26.01.2013.a kell 23.18 Hobujaama 5 juures, puudus mootorsõidukil MB E220CDI, reg.nr.XXX, kehtiv sõidukikaart taksoveoks ja sõiduki katusel oli taksoplafooniga sarnane plafoon. Kaebaja on seisukohal, et tema sõiduki katusele paigaldatud plafoon ei ole taksoplafooniga sarnane. Tulenevalt MKM määruse nr 141 § 15 lg 6 ja Tallinna Linnavolikogu
3. juuni 2012.a määruse nr 16 § 6 lg 3 p 1 peavad taksona kasutataval sõidukil olema järgmised taksotunnused 1) sõiduki katusel sisevalgustusega plafoon, mille esiküljel on trükitähtedega ainult sõna „TAKSO“ ning 2) tähemärgi vähim kõrgus 4 cm. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt on sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, keelatud kasutada taksotunnuseid või neid matkivaid tunnuseid. Sama paragrahvi lg 71 loetakse taksotunnuse või seda matkiva tunnuse kasutamiseks käesoleva määruse tähenduses kui sõidukile on paigaldatud plafoon, mis sarnaneb lõike 6 punktis 1 nimetatud plafoonile või millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga. Seega peab plafoon, mis sarnaneb taksoplafooniga, või matkib seda, omama eelmainitud kahe tunnusega sarnasust. Seadus ei näe ette taksoplafooni vormi, suurust, värvust, paigaldamise kohta. Vjatšeslav Zimini plafoonil on kirjutatud tähed „A R“ (autorent), mis ei oma mingit seost taksoplafooniga. Vjatšeslav Zimin on FIE ning üheks tema tegevusalaks on sõiduautode väljaüürimine koos juhiga ning sõiduautode rentimine ja kasutusrent. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et sõiduki katuseplafoone kasutatakse erinevatel eesmärkidel. Kaebaja ei ole rikkunud taksoveo nõudeid ning tema teos puudub talle inkrimineeritava väärteo koosseis ning väärteomenetlus tema suhtes kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, samuti palub kaebuse esitaja tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektori Pavel X 23.02.2013.a otsuse väärteoasjas nr 13002260; välja mõista V. Zimini kasuks viimase poolt kantud õigusabikulud. Kaebaja palus nimetatud kaebus läbi vaadata koos V. Zimini kaebusega väärteoasjas 13003225, kuivõrd nimetatud väärteoasjas määrati kaebajale trahv ÜTS §542 lg 1 järgi selles, et 26.01.2013.a kell 23.18 Hobujaama 5 juures kasutas mootorsõidukil MB E220CDI, reg.nr XXX, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnust matkivat tunnust, s.o taksoplafooniga sarnast plafooni. Eeltoodust tuleneb, et üheaegselt olevat V. Zimin viibinud kahes kohas ning toime pannud sama väärtegu, kuna see on võimatu, siis tähendab see, et 2 mõlemas väärteoasjas kogutud tõendid ei ole usaldusväärsed või isik on topelt karistatud ühe ja sama teo eest. Sellises segases olukorras ei saa isikut karistada. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud antud asjas olevaid materjale, leiab, et Vjatšeslav Zimini kaebus tuleb jätta rahuldamata, väärteoasjas tehtud otsuse tühistamiseks ei ole alust ning seda alljärgnevatel asjaoludel. Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik Vjatšeslav Zimin ja tema kaitsja Kristina Suvalova kaebuse juurde ning taotlesid kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamist. Kaebaja sõiduki katusel olev plafoon ei ole taksoplafooniga sarnane. Väärteoprotokollist ega otsusest ei selgu, mille poolest sarnanes kaebaja sõiduki katusel olev plafoon taksoplafooniga. Taksoplafoonile on teatud nõuded, nagu sõna „TAKSO“ ja kõik. See katuse plafoon, mis oli Zimini sõidukil, seal ei olnud sõna „TAKSO“, seal on „A R“ (autorent). Tema sõidukil olev plafoon ei olnud taksoplafooni sarnane. Plafoone kasutatakse erinevatel eesmärkidel. Väärteoprotokollist ei nähtu, mille poolest see plafoon oli sarnane taksoplafooniga ning seega on rikutud menetlusnorme, kuivõrd RK kriminaalkolleegiumi otsuses on märge, et väärteoprotokoll on nagu süüdistusakt, kus on kirjas, mille alusel menetleja jõudis järeldusele, et on olemas väärteo tunnused. Seega peaks nähtuma väärteoprotokollist, mille poolest see plafoon sarnaneb taksoplafoonile. Samuti väärteoasjades nr 13002260 ja 13003225 on märgitud sama kuupäev ja kellaaeg, aga toimepanemise kohad on erinevad. Kuidas sai inimene olla ühel ajal kahes erinevas kohas ja karistused on sama paragrahvi alusel. Kogutud tõendid ei ole usaldusväärsed. Kaebaja ise selgitas, et tal on olemas äriregistrist luba. Kaebaja lihtsalt seisab autoga ning tema autol on reklaam katusel ning küljepeal hinnakiri, mille alusel osutab autorendi teenuseid. Auto on pulmaliste veoks või keegi tellib koopiaid vedama, keegi ajalehti, ta osutab veoteenuseid. Auto katuse peal on tõepoolest reklaam, mille eest ta saab trahve. Plafoonil on tähed „A R“, mis on autorendi lühend ning külje peal on hinnakiri. Plafoon auto katusel on reklaam – kaebaja teeb ise reklaami oma teenustele. Kohtuväline menetleja ei ole talle selgitanud, kuidas näeb välja taksoplafoon, mis kujuga, mis värvi. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et kaebaja on väärteo toime pannud, rikkumine on tõendatud väärteomaterjalidega. Kohtuväline menetleja leiab, et ÜTS § 542 lg 1 kohaselt karistatakse bussi-, trammi-, trollibussi või autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Teo objektiivne koosseis tuleneb MKM 26.05.2004.a määruse nr 141 § 15 lg-st 7, mille kohaselt sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, on keelatud kasutada taksotunnuseid või seda matkivat tunnust. Taksoveoteenuse mitteosutamisel peavad olema eemaldatud plafoon ja hinnakiri. RK otsuse nr 3-1-1-81-10 kohaselt ei pea sanktsioonide rakendamiseks enam dokumenteerima konkreetset ebaseadusliku taksoveo fakti, vaid süüteokoosseis ÜTS §542 mõistes on täidetud juba mistahes taksotunnuse kasutamisel selleks tegevusluba või sõidukikaarti mitteomava isiku poolt. Kusjuures kasutamine tähendab taksotunnuse olemasolu sõidukil või sõidukis ega eelda nende tunnuste abil mingi lubatud või lubamatu tegevuse teostamist. V. Zimin kasutas taksotunnuseid matkivaid tunnuseid võimalike klientide tähelepanu tõmbamiseks ja teenuse osutamiseks, omamata selleks ettenähtud dokumente. Sellega on täidetud teo objektiivne koosseis. On täidetud ka teo subjektiivne koosseis, sest kontrollimise hetkel oli autol kollane plafoon ning kehtivat sõidukikaarti 3 taksoveoks Ziminil ei olnud. Seega pidi Zimin teadma, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, s.t kasutab taksotunnust matkivat tunnust, omamata selleks seaduses ettenähtud dokumente. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja märkis, et üldmenetluse otsuses on tehniline viga, väärteoprotokollides on õiged väärteo toimepanemise kohad. Kohus, uuris järgmisi kirjalikke tõendeid: • äriregistri väljatrükk seisuga 22.01.2013.a kell 12.20 on Vjatšeslav Zimin FIE. Tegevusalade liigid: sõiduautode väljaüürimine koos juhiga, muu autoteenindus (autopesu, maanteeabi jne), taksovedu, autopesu jms teenindus, sõiduautode ja väikebusside rentimine ja kasutusrent. • V. Zimini poolt kasutuses olnud plafooni kirjaga „A R“ foto • valik katuseplafoonide fotodest • Lisaks on kohtule esitatud 26.01.2013.a sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 1-3), mille kohaselt Tallinnas, Hobujaama 1/3 kell 23.18 pargitud mootorsõiduki Mercedes-Benz 220 reg.nr XXX katusel on taksoplafooniga sarnane sissevalgustusega sisselülitatud plafoon. Tehtud fotodelt nähtub, et rikkumise kuupäevaks on 26.01.2013.a kl 23.
4. Auto esiustel on näha kollase-mustaga ruudustik, autos istub juht. • Tunnistaja A. X ütlused (tl 4), et teostas 26.01.2013.a Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna vaneminspektor Roman X patrullteenistust. Kell 23.18 kontrollis Hobujaama 1/3 parkivat mootorsõidukit MB 220 reg.nr.XXX. Mootorsõiduki katusel oli taksoplafooniga sarnane valget värvi sisevalgustusega sisselülitatud plafoon. Kontrolliti sõidukit Majandustegevuse registri kaudu, mille kohaselt antud sõidukile ei olnud välja antud sõidukikaarti taksoveoks. Autojuhiks osutus Vjatšeslav Zimin (sünd 08.07.1969). vaneminspektor R. X selgitas autojuhile tema poolt toime pandud taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja nõuete rikkumist ning teatas, et on alustatud väärteomenetlus. • Majandustegevuse registri väljavõttest (tl 5) nähtub, et sõiduk reg.nr XXX ei ole registrisse kantud. • Väärteoprotokolli nr 002977 (tl 6) kohaselt V. Zimin 26.01.2013.a kell 23.18 Tallinnas, Hobujaama 1/3 juures rikkus MKM määruse nr 141 § 15 lg 7, 71 p 1, pani toime ÜTS § 542 lg 1 sätestatud väärteo. Autojuht kasutas mootorsõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnuseid matkivaid tunnuseid. • Tallinna väärteoasjade register, millest nähtub, et V. Zimin on varasemalt korduvalt karistatud ÜTS § 542 lg 1 alusel. Kohus leiab, et menetlusalune isik on toime pannud ÜTS § 542 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, see on õigesti kvalifitseeritud ning tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusaluse isiku tegevuses puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Samuti ei esine antud asjas väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ega VTMS § 29 väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Väärteomenetluses ei ole olulist menetlusõiguse rikkumist. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et menetlusalusele isikule Vjatšeslav Ziminile ei ole väljastatud sõidukikaarti taksoveoks, mille puudumine on tõendatud kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokolliga ja majandustegevuse registri väljavõttega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ (edaspidi: Eeskiri) § 15 lg 7 kohaselt – sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, on keelatud kasutada taksotunnuseid või seda matkivat tunnust. Taksoveoteenuste mitteosutamisel peavad olema eemaldatud plafoon ja 4 hinnakiri. Eeskirja § 15 lg 6 punkti 1 alusel peavad taksona kasutataval sõidukil olema alljärgnevad taksotunnused: 1) sõiduki katusel sisevalgustusega plafoon, mille esiküljel on ainult sõna TAKSO minimaalse tähemärgi kõrgusega 4 cm. Sama Eeskiri § 15 lg 71 kohaselt loetakse taksotunnuse või seda matkiva tunnuse kasutamiseks, kui: 1) sõidukile on paigaldatud plafoon, mis sarnaneb lõike 6 punktis 1 nimetatud plafoonile või millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga, või 2) sõidukisse on paigaldatud taksomeeter või 3) nähtavale kohale sõidukile või sõidukisse on paigaldatud hinnakiri, mis sisaldab tasulise sõitjateveo teenuseid. ÜTS § 542 lg 1 kohaselt karistatakse bussi-, trammi-, trollibussi- või autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud asjaolu, et Vjatšeslav Zimini poolt kasutatud sõiduauto katusel oli plafoon, mis oli auto kontrollimise hetkel kirjaga „A R“ ning sisselülitatud valgustusega, nimetatud asjaolu nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde lisatud fototabelist ning väärteoprotokollist. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et Vjatšeslav Zimini sõidukil oleval plafoonil kirjutatud tähed „A R“ ei ole kuidagi seotud taksoplafooniga ning lühend „A R“ tähendab autorenti, kuivõrd V. Zimini üheks tegevusalaks on sõiduautode väljaüürimine koos juhiga ning sõiduautode rentimine ja kasutusrent. Sõiduki katuseplafoone kasutatakse erinevatel eesmärkidel, nt reklaam. Kohtuistungi ütlustest tulenevalt seisab menetlusalune isik autoga, tema auto katusel on olemas reklaam ning küljepeal on hinnakiri, mille alusel ta osutab teenuseid, autorendi teenuseid. Auto on pulmaliste veoks või näiteks kui keegi tellib koopiaid või ajalehti vedama, siis osutab veoteenuseid. Tõendite hindamisel on oluline isiku ütluste eluline usutavus, et hinnata ütluste usaldusväärsust. Seejuures on tõendite elulise usutavuse kaalumine vältimatu, sest nii on kohtul võimalik anda tõenditele objektiivne hinnang (RK 3-1-1-7-11). Kohtu hinnangul V. Zimin´i poolt kohtuistungil esitatud väide selle kohta, et taksoplafooniga sarnast kollast plafooni kirjaga „A R“ kasutab ta vaid autorenditeenuse reklaamimiseks, ei ole eluliselt usutav. Samuti ei ole kohtule eluliselt usutav, et sõiduauto, millel on katusel taksoplafooniga sarnane plafoon, mis on sisselülitatud valgustusega ning mille paremal tagumise küljeukse klaasil asetseb hinnakiri, on kasutusel näiteks pulmaliste veoks või ajalehtede veoks. Kohus märgib, et isegi juhul, kui Vjatšeslav Zimin kasutas plafooni autorendi teenuse reklaami eesmärgil, mida, nagu eelnevalt rõhutatud, ei pea kohus eluliselt usutavaks, peaks selline tegevus olema Tallinna Linnavalitsusega eelnevalt kooskõlastatud, ka reklaamimiseks on vajalik vastava loa olemasolu ning samuti tuleb tasuda reklaamimaks. Vjatšeslav Zimin ei ole kohtule esitanud vastavaid tõendeid, seega jääb paljasõnaliseks Zimini väide plafooni kasutamise kohta oma teenuste (väidetava autorendi teenuste) reklaamimise eesmärgil. On üldteada asjaolu, et Tallinnas on palju taksoteenust osutavaid firmasid, sh mitmete erinevate nimedega. Kohus asub seisukohale, et kollasel plafoonil valge kirjaga oleva tähise „A R“ puhul on tegemist ebamäärase mõistega. Kohtu hinnangul ei viita nimetatud tähis üheselt ja selgesõnaliselt, et FIE V. Zimin pakub autorenti, mitte aga ei osuta taksoteenust. Veelgi enam, lisaks taksoplafooniga sarnasele plafoonile, mis on ka sisse lülitatud, on nähtaval kohal ka hinnakiri, mille olemasolu tunnistas ka Zimin kohtuistungil. Seega leiab kohus, et kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud, et vaidlusalune plafoon on taksotunnust matkiv, sest sellega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus asjaolust, et tegemist on just nimelt taksoga. 5 Samuti leiab kohus, et tähise „A R“ sisevalgustusega plafooni sõiduautole paigaldamine viitab sellele, et tegemist on sõidukiga, millega teostatakse inimeste vedu, s.t sõiduautot juhib juht, kes saab nimetatud veo eest tasu tulenevalt esitatud hinnakirjale. Lisaks eelnevale asub kohus seisukohale, et võimalikele klientidele võib eksitavalt mõjuda auto mõlemal esiuksel asetsev kollase ning musta ruuduline logo (mis on näha sündmuskoha vaatlusprotokollist ja lisatud fotodelt), sest selline ruudustik sarnaneb paljudele taksoteenust osutavate firmade taksodele. Seega võib selline tähis – kollase-musta-ruuduline logo viia kliente eksitusse ning anda ebaõige ettekujutuse asjaolust, et tegemist on firmaga, mis osutab taksoteenust. Kaebuse esitaja kaitsja viitas, et kaebaja sõidukil ei olnud taksotunnuseid ning Vjatšeslav Zimini sõiduki katusele paigaldatud plafoon ei ole taksoplafooniga sarnane. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et Eeskirja § 15 lg 7 koosseis on täidetud mitte ainult taksotunnusega (Eeskirja § 15 lg 6 p 1 nõuetekohase plafooni kirjeldus), vaid ka taksotunnust matkiva tunnusega, milline on käesolevas väärteoasjas juba eelnevalt tuvastamist leidnud. Sõidukile MB reg. nr-ga XXX on väljastamata taksoveoks vajalik nõuetekohane sõidukikaart ning samuti on leidnud tõendamist, et sõiduautole oli paigaldatud kollane sisselülitatud valgustusega plafoon, mis on taksotunnust matkiv ning millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus asjaolust, et tegemist on just nimelt taksoga. Seega leiab kohus, et on tuvastamist leidnud, et V. Zimini rikkumine vastab Eeskirja § 15 lg-s 7 sätestatud koosseisule. Riigikohus on otsuse 3-1-1-81-10 punktis 9 leidnud, et Ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 kujutab endast blanketset koosseisu, mille sisustamisel tuleb juhinduda sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo nõuetest. Nende nõuete kohaselt on tasuline sõitjatevedu õiguspärane, kui veoteenuse osutaja täidab seaduse või alamalseisvate õigusaktidega ettenähtud tingimusi. Muul viisil pole selline tegevus reeglina lubatav. Ühistranspordiseaduse ega ka Eeskirja reguleerimisala ei puuduta pelgalt õiguslikes raamides tegutsevaid subjekte, vaid oluliselt laiemat isikute ringi (nt Eeskirja § 2 lg 4, § 11 lg 1 ja 4 ning § 15 lg 7). Kummastki õigusaktist tulenevate piirangute rikkumise eest karistusõigusliku vastutuse kehtestamise eesmärki teenib ka ÜTS §-s 542 kirjeldatud väärteokoosseis. Seega on kohus, uurides väärteoasjas olevaid tõendeid, jõudnud veendumusele, et Vjatšeslav Zimin on toime pannud talle süüks arvatava väärteo. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) on õigesti tuvastanud V. Zimini süü, samuti on tema tegevusele antud õige juriidiline hinnang. V. Zimini süü ÜTS § 542 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud materjalidega. Kohus märgib, et väär on kaebaja esindaja seisukoht, et väärteoprotokollist ega otsusest ei selgu, mille poolest sarnanes kaebaja sõiduki katusel olev plafoon taksoplafooniga. Väärteona on karistatav nii tahtlik, kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et antud juhul on Vjatšeslav Zimin väärteo toime pannud tahtlusega. Kohtuniku menetluses on V. Zimini kokku 4 väärteokaebust (ka kaebused 4-13-1711, 4-13-1335, 4-13-1708). Seega Vjatšeslav Zimin, isikuna, keda on korduvalt ÜTS § 542 lg 1 alusel väärteokorras karistatud, pidi olema teadlik ühistranspordiseaduses ja Eeskirjas sisalduvatest nõuetest, sealhulgas ka asjaolust, et keelatud on taksotunnust matkiva plafooni kasutamine. Tasuline sõitjate veoteenus kuulub tegevusvaldkonda, mille kohaselt on vajalik tegevusloa ning sõidukikaardi olemasolu. Samuti on Vjatšeslav Zimin teadlik, et talle ei ole väljastatud sõidukikaarti ning ta ei tohi taksoteenust osutada. Lähtuvalt eelnevast leiab kohus, et menetlusaluse isiku Vjatšeslav Zimini poolt ÜTS § 542 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on kohtuvälise menetleja otsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud, isiku süü on tuvastamist leidnud. Isiku 6 karistamisel on kohtuväline menetleja lähtunud KarS § 56 sätetest, arvesse on võetud süüdlase isikut, kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine, samuti ei ole need kohtus tuvastamist leidnud. Lisaks on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse preventiivseid eesmärke. Süüd välistavaid asjaolusid V. Zimini puhul ei esine. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv (200 trahviühikut ehk 800 eurot) on sanktsiooni maksimaalne karistusmäär. Kohtu leiab, et antud juhul on karistuse maksimaalses määras mõistmine põhjendatud, sest Vjatšeslav Ziminit on ÜTS § 542 lg 1 alusel korduvalt karistatud. Seega teeb kohus järelduse, et varasemad kergemad karistused ei ole isikut mõjutanud hoiduma uute samalaadsete rikkumiste toimepanemisest. Kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja ühtlasi karistuse vähendamiseks. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on igati seaduslik ning põhjendatud. Kaebuse esitaja esindaja taotles vastustajalt, s.o kohtuväliselt menetlejalt, välja mõista Vjatšeslav Zimini kasuks viimase poolt kantud õigusabikulud. VTMS § 38 lg 1 kohaselt tuleb nii väärteoasja kohtuvälises menetluses kui ka kohtumenetluses järgida kriminaalmenetluse sätteid menetluskulude arvestamisel. Kuivõrd kaebus ei kuulu rahuldamisele ja menetlus ei kuulu lõpetamisele, tuleb V. Zimini kaitsja taotlus kaitsja kulude hüvitamiseks jätta rahuldamata tuginedes VTMS § 38 lg-le 1, KrMS § 175 lg-le 1 ja § 180 lg-le
5. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p.1; § 133-
6. Piret Liivo Kohtunik 7