4-13-1708/10

Väärteoasi 4-13-1708 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Tõlk Ines Üprus Vaidlustatud lahend Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 03.03.2013.a. otsus väärteoasjas nr: 13004802 Vjatšeslav Zimin karistamises Ühistranspordiseaduse § 542 lg.1 alusel Kaebuse esitanud isik Vjatšeslav Zimin, isikukood 36907080263, elukoht XXX Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vjatšeslav Zimin vandeadvokaat Kristina Suvalova . Kohtuväline menetleja – esindaja Ülle Aliorg. ja tema esindaja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti LÕPPOSA Jätta Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 03.03.2013.a. otsus väärteoasjas nr: 13004802 Vjatšeslav Zimin karistamises Ühistranspordiseaduse § 542 lg.1 alusel muutmata ja kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 27.05.2013.a. Vaidlustatud otsuse sisu: Kaebaja Vjatšeslav Zimin on vaidlustanud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna peainspektori Artur X 03.03.2013.a otsuse väärteoasjas nr 13004802, millega karistati V. Zimini ÜTS § 542 lg 1 järgi 200 trahviühiku ulatuses (800 eurot). Otsuse kohaselt Vjatšeslav Zimin kasutas 14.02.2013.a kell 12.10 A. Laikmaa 6 juures sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnust matkivat tunnust, so taksoplafooniga sarnast plafooni rikkudes sellega MKM määrust nr 141 § 15 lg 7 ja 71 p
2. Kaebuse sisu: Menetlusaluse isiku kaitsja Kristina Suvalova esitas Harju Maakohtule 22.03.2013.a kaebuse ja vaidlustas ülalpool nimetatud otsuse täies ulatuses, kuivõrd leiab, et vaidlustatud otsus on põhjendamata, sest Vjatšeslav Zimini teos puuduvad väärteo tunnused. Väärteoprotokollist ega otsusest ei selgu, mille poolest sarnanes kaebaja sõiduki katusel olev plafoon taksoplafooniga. Väärteoprotokoll ei vasta seaduse nõuetele, kuna sellest ei nähtu neid faktilisi asjaolusid, mille alusel jõuti järelduseni, et kaebaja plafoon on taksoplafooniga sarnane. Kaebaja väitel ei ole tema sõiduki katusele paigaldatud plafoon taksoplafooniga sarnane. Tulenevalt MKM määruse nr 141 § 15 lg 6 ja Tallinna Linnavolikogu
3. juuni 2012.a määruse nr 16 § 6 lg 3 p 1 peavad taksona kasutataval sõidukil olema järgmised taksotunnused 1) sõiduki katusel sisevalgustusega plafoon, mille esiküljel on trükitähtedega ainult sõna „TAKSO“ ning 2) tähemärgi vähim kõrgus 4 cm. Seega peab plafoon, mis sarnaneb taksoplafooniga, või matkib seda, omama eelmainitud kahe tunnusega sarnasust. Vjatšeslav Zimini plafoonil on kirjutatud tähed „A R“ (autorent), mis ei oma mingit seost taksoplafooniga. Vjatšeslav Zimin on FIE ning üheks tema tegevusalaks on sõiduautode väljaüürimine koos juhiga ning sõiduautode rentimine ja kasutusrent. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et sõiduki katuseplafoone kasutatakse erinevatel eesmärkidel, nt reklaamina, samuti kõikidel õppesõiduautodel peab olema vastav katuseplafoon, seda kasutatakse ka eritalituse sõidukitel. Kaebaja ei ole rikkunud taksoveo nõudeid ning tema teos puudub talle inkrimineeritava väärteo koosseis ning väärteomenetlus tema suhtes kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, samuti palub kaebuse esitaja tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna peainspektor Artur Afanasjev 03.03.2013.a otsus väärteoasjas nr 13004802; välja mõista V. Zimini kasuks viimase poolt kantud õigusabikulud. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud antud asjas olevaid materjale, leiab, et Vjatšeslav Zimini kaebus ei kuulu rahuldamisele, väärteoasjas tehtud otsuse tühistamiseks puudub alus ning seda alljärgnevatel asjaoludel. Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik Vjatšeslav Zimin ja tema kaitsja Kristina Suvalova kaebuse juurde ning taotlesid kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamist. Kaebaja selgitas, et maksab oma tegevusala eest makse, kuskil peab ta reklaami teostama. Talle pole eelnevalt selgitatud seaduste sisu. Kaitsja viitas RK otsusele nr 3-1-1-77-
4. On oluline, mille 2 poolest plafoon sarnaneb taksoplafoonile, seda pole kirjelduses. Samuti tuleb vaadata, kuidas plafoon võib sarnanema. Majandusministri otsus sätestab ranged nõuded takso jaoks ning see on sõna „takso“, muud ei ole. Menetlusaluse isiku reklaami sõna ei ole sarnane taksoplafoonil olevale sõnale, tema teos puudub väärteokoosseis. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et kaebaja on väärteo toime pannud, rikkumine on tõendatud väärteomaterjalidega. Kaebuse esitajal on kohustus end kurssi viia seadustega, kuna tasuline sõitjate veoteenus kuulub sellisesse tegevusvaldkonda, mille jaoks seadus on kehtestanud nõude, et peab olema tegevusluba ja sõidukikaart. Ilma nende dokumentideta on sellise teenuse osutamine keelatud. Kohtuväline menetleja leiab, et ÜTS § 542 lg 1 kohaselt karistatakse bussi-, trammi-, trollibussi või autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Teo objektiivne koosseis tuleneb MKM 26.05.2004.a määruse nr 141 § 15 lg-st 7, mille kohaselt sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, on keelatud kasutada taksotunnuseid või seda matkivat tunnust. Taksoveoteenuse mitteosutamisel peavad olema eemaldatud plafoon ja hinnakiri. RK otsuse nr 3-1-1-81-10 kohaselt ei pea sanktsioonide rakendamiseks enam dokumenteerima konkreetset ebaseadusliku taksoveo fakti, vaid süüteokoosseis ÜTS §542 mõistes on täidetud juba mistahes taksotunnuse kasutamisel selleks tegevusluba või sõidukikaarti mitteomava isiku poolt. Kusjuures kasutamine tähendab taksotunnuse olemasolu sõidukil või sõidukis ega eelda nende tunnuste abil mingi lubatud või lubamatu tegevuse teostamist. V. Zimin kasutas taksotunnuseid matkivaid tunnuseid võimalike klientide tähelepanu tõmbamiseks ja teenuse osutamiseks, omamata selleks ettenähtud dokumente. Sellega on täidetud teo objektiivne koosseis. On täidetud ka teo subjektiivne koosseis, sest kontrollimise hetkel oli autol kollane plafoon ning kehtivat sõidukikaarti taksoveoks Ziminil ei olnud. Seega pidi Zimin teadma, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, s.t kasutab taksotunnust matkivat tunnust, omamata selleks seaduses ettenähtud dokumente. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus, uuris järgmisi kirjalikke tõendeid: • valik katuseplafoonide fotodest, mille hulgas on ka V. Zimini poolt kasutuses olnud kollane plafoon kirjaga „A R“. • Lisaks on kohtule esitatud 14.02.2013.a sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt Tallinnas, A. Laikmaa 6 kell 12.10 pargitud mootorsõiduki Mercedes-Benz E220 reg.nr XXX katusel asetseb kollast värvi plafoon, mille eesküljel on valget värvi tähed „A“ ja „R“ ja tagaküljel on valget värvi numbrikombinatsioon
5. Mõlemal esiuksel on musta- ja kollast värvi ruudustikud, vaatlusprotokollile lisatud fotod (tl 12). • Tunnistaja P. Pantšenko ütlused (tl 3-4), et teostas 14.02.2013.a Munitsipaalpolitsei Ameti peainspektor A. X patrullteenistust. Kell 12.10 kontrollis A. Laikmaa 6 mootorsõidukit MB E220 reg.nr.XXX. kontrollis sõidukit Majandustegevuse registri järgi, mille kohaselt antud sõidukil puudus sõidukikaart taksoveoks. Autojuht V. Zimin (sünd 1969). Sõiduki katusel oli paigaldatud taksonduses kasutatav plafooniga sarnane kollast värvi plafoon, mille esiküljel olid valged tähed „A“ ja „R“, tagaküljel number
6. • Majandusregistri väljavõtte (tl 5) kohaselt ei ole sõiduk reg.nr-ga XXX registrisse kantud. • Väärteoprotokolli nr 13004802 kohaselt V. Zimin 14.02.2013.a kell 12.10 Tallinnas, A. Laikmaa 6 juures rikkus MKM määruse nr 141 § 15 lg 7, 71 p 1, pani toime ÜTS § 542 lg 1 sätestatud väärteo. Isik kasutas mootorsõidukil, mille kohta ei ole välja antud 3 sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnust matkivat tunnust, s.o taksoplafooniga sarnast plafooni. • Tallinna väärteoasjade registri kohaselt on V. Ziminit korduvalt karistatud ÜTS § 542 lg 1 alusel (tl 7-8). Kohus leiab, et menetlusalune isik on toime pannud ÜTS § 542 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, see on õigesti kvalifitseeritud ning tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusaluse isiku tegevuses puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Samuti ei esine antud asjas väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ega VTMS § 29 väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et menetlusalusele isikule Vjatšeslav Ziminile ei ole väljastatud sõidukikaarti, mille puudumine nähtub nii koostatud väärteoprotokollist kui ka Majandusregistri 14.02.2013.a väljavõttest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ (edaspidi: Eeskiri) § 15 lg 7 kohaselt – sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, on keelatud kasutada taksotunnuseid või seda matkivat tunnust. Taksoveoteenuste mitteosutamisel peavad olema eemaldatud plafoon ja hinnakiri. Eeskirja § 15 lg 6 punkti 1 alusel taksona kasutataval sõidukil peavad olema alljärgnevad taksotunnused: 1) sõiduki katusel sisevalgustusega plafoon, mille esiküljel on ainult sõna TAKSO minimaalse tähemärgi kõrgusega 4 cm. Sama Eeskiri § 15 lg 71 kohaselt loetakse taksotunnuse või seda matkiva tunnuse kasutamiseks, kui: 1) sõidukile on paigaldatud plafoon, mis sarnaneb lõike 6 punktis 1 nimetatud plafoonile või millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga, või 2) sõidukisse on paigaldatud taksomeeter või 3) nähtavale kohale sõidukile või sõidukisse on paigaldatud hinnakiri, mis sisaldab tasulise sõitjateveo teenuseid. ÜTS § 542 lg 1 kohaselt karistatakse bussi-, trammi-, trollibussi- või autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud asjaolu, et Vjatšeslav Zimini poolt kasutatud sõiduauto katusel oli plafoon, mis oli auto kontrollimise hetkel kirjaga „A R“, nimetatud asjaolu nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde lisatud fototabelist ning väärteoprotokollist. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et Vjatšeslav Zimini sõidukil oleval plafoonil kirjutatud tähed „A R“ ei ole kuidagi seotud taksoplafooniga ning lühend „A R“ tähendab autorenti, kuivõrd V. Zimini üheks tegevusalaks on sõiduautode väljaüürimine koos juhiga ning sõiduautode rentimine ja kasutusrent. Sõiduki katuseplafoone kasutatakse erinevatel eesmärkidel, nt reklaam. Kohtuistungi ütlustest tulenevalt kasutas ka V. Zimin nimetatud plafooni reklaami eesmärgil. Kuivõrd on üldteada asjaolu, et Tallinnas on palju taksoteenust osutavaid firmasid, sh mitmete erinevate nimedega, siis asub kohus seisukohale, et kollasel plafoonil valge kirjaga oleva tähise „A R“ puhul on tegemist ebamäärase mõistega. Kohtu hinnangul ei viita nimetatud tähis üheselt ja selgesõnaliselt, et FIE V. Zimin pakub autorenti, mitte aga ei osuta taksoteenust. Seega leiab kohus, et kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud, et vaidlusalune plafoon on taksotunnust matkiv, sest sellega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus asjaolust, et tegemist on just nimelt taksoga. Samuti leiab kohus, et tähise „A R“ sisevalgustusega plafooni sõiduautole paigaldamine viitab sellele, et tegemist on sõidukiga, millega teostatakse inimeste vedu, s.t sõiduautot juhib isik 4 (juht), kes saab nimetatud veo eest tasu. Lisaks eelnevale asub kohus seisukohale, et võimalikele klientidele võib eksitavalt mõjuda auto mõlemal esiuksel asetsev kollase ning musta ruuduline logo (mis on näha sündmuskoha vaatlusprotokollist ja lisatud fotodelt), sest see sarnaneb paljudele taksoteenust osutavate firmade taksodele. Seega võib selline tähis – kollase-musta-ruuduline logo viia kliente segadusse ning anda ebaõige ettekujutuse, et tegemist on firmaga, mis osutab taksoteenust. Kaebuse esitaja kaitsja viitas, et kaebaja sõidukil ei olnud taksotunnuseid. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et Eeskirja § 15 lg 7 koosseis on täidetud mitte ainult taksotunnusega (Eeskirja § 15 lg 6 p 1 nõuetekohase plafooni kirjeldus), vaid ka taksotunnust matkiva tunnusega, milline on käesolevas väärteoasjas tuvastamist leidnud. Sõidukile MB reg. nr-ga XXX on väljastamata taksoveoks vajalik sõidukikaart ning samuti on leidnud tõendamist, et sõiduautole oli paigaldatud kollane plafoon, mis on taksotunnust matkiv ning millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus asjaolust, et tegemist on just nimelt taksoga. Seega leiab kohus, et on tuvastamist leidnud, et V. Zimini rikkumine vastab Eeskirja § 15 lg-s 7 sätestatud koosseisule. Riigikohus on otsuse 3-1-1-81-10 punktis 9 leidnud, et Ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 kujutab endast blanketset koosseisu, mille sisustamisel tuleb juhinduda sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo nõuetest. Nende nõuete kohaselt on tasuline sõitjatevedu õiguspärane, kui veoteenuse osutaja täidab seaduse või alamalseisvate õigusaktidega ettenähtud tingimusi. Muul viisil pole selline tegevus reeglina lubatav. Ühistranspordiseaduse ega ka Eeskirja reguleerimisala ei puuduta pelgalt õiguslikes raamides tegutsevaid subjekte, vaid oluliselt laiemat isikute ringi (nt Eeskirja § 2 lg 4, § 11 lg 1 ja 4 ning § 15 lg 7). Kummastki õigusaktist tulenevate piirangute rikkumise eest karistusõigusliku vastutuse kehtestamise eesmärki teenib ka ÜTS §-s 542 kirjeldatud väärteokoosseis. Tõendite hindamisel on oluline isiku ütluste eluline usutavus, et hinnata ütluste usaldusväärsust. Seejuures on tõendite elulise usutavuse kaalumine vältimatu, sest nii on kohtul võimalik anda tõenditele objektiivne hinnang (RK 3-1-1-7-11). Kohtu hinnangul V. Zimin´i poolt kohtuistungil esitatud väide selle kohta, et taksoplafooniga sarnast kollast plafooni kirjaga „A R“ kasutab ta vaid autorenditeenuse reklaamimiseks, ei ole eluliselt usutav. Kohus märgib, et isegi juhul, kui Vjatšeslav Zimin kasutas plafooni autorendi teenuse reklaami eesmärgil, mida, nagu eelnevalt rõhutatud, ei pea kohus eluliselt usutavaks, peaks selline tegevus olema Tallinna Linnavalitsusega eelnevalt kooskõlastatud, ka reklaamimiseks on vajalik vastava loa olemasolu ning samuti tuleb tasuda reklaamimaks. Vjatšeslav Zimin ei ole kohtule esitanud vastavaid tõendeid, seega jääb paljasõnaliseks Zimini väide plafooni kasutamise kohta oma teenuste (väidetava autorendi teenuste) reklaamimise eesmärgil. Seega on kohus, uurides väärteoasjas olevaid tõendeid, jõudnud veendumusele, et Vjatšeslav Zimin on toime pannud talle süüks arvatava väärteo. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) on õigesti tuvastanud V. Zimini süü, samuti on tema tegevusele antud õige juriidiline hinnang. V. Zimini süü ÜTS § 542 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud materjalidega. Väärteona on karistatav nii tahtlik, kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et antud juhul on Vjatšeslav Zimin väärteo toime pannud tahtlusega. Kohtuniku menetluses on V. Zimini kokku 4 väärteokaebust (ka kaebused 4-13-1335, 4-13-1334, 4-13-1711). Seega Vjatšeslav Zimin, isikuna, keda on korduvalt ÜTS § 542 lg 1 alusel väärteokorras karistatud, pidi olema teadlik ühistranspordiseaduses ja Eeskirjas sisalduvatest nõuetest, sealhulgas ka asjaolust, et keelatud on taksotunnust matkiva plafooni kasutamine. Lisaks märgib kohus, et 5 Tallinna väärteoasjade registrist nähtub, et V. Ziminit on ÜTS § 542 lg 1 alusel järjepidevalt karistatud alates
7. aasta märtsist, s.t, et kohtule ei ole eluliselt usutav, et nelja aasta jooksul ei suuda isik end kurssi viia kehtiva seadusandlusega. Tasuline sõitjate veoteenus kuulub tegevusvaldkonda, mille kohaselt on vajalik tegevusloa ning sõidukikaardi olemasolu. Samuti on Vjatšeslav Zimin teadlik, et talle ei ole väljastatud sõidukikaarti ning ta ei tohi taksoteenust osutada. Lähtuvalt eelnevast leiab kohus, et menetlusaluse isiku Vjatšeslav Zimini poolt ÜTS § 542 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on kohtuvälise menetleja otsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud, isiku süü on tuvastamist leidnud. Isiku karistamisel on kohtuväline menetleja lähtunud KarS § 56 sätetest, arvesse on võetud süüdlase isikut, kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine, samuti ei ole need kohtus tuvastamist leidnud. Lisaks on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse preventiivseid eesmärke. Süüd välistavaid asjaolusid V. Zimini puhul ei esine. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv (200 trahviühikut ehk 800 eurot) on sanktsiooni maksimaalne karistusmäär. Kohus leiab, et antud juhul on karistuse maksimaalses määras mõistmine põhjendatud, sest Vjatšeslav Ziminit on ÜTS § 542 lg 1 alusel korduvalt karistatud. Seega teeb kohus järelduse, et varasemad kergemad karistused ei ole isikut mõjutanud hoiduma uute samalaadsete rikkumiste toimepanemisest. Kohus märgib lisaks, et V. Zimin ei ole tasunud talle määratud rahalisi karistusi, millised on määratud alates
8. aastast, seega isik ei ole seni vajalikke järeldusi väärteokaristustest teinud ega oma väärtushinnanguid korrigeerinud. Seega puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja ka karistuse vähendamiseks. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on igati seaduslik ning põhjendatud. Kaebuse esitaja esindaja taotles vastustajalt, s.o kohtuväliselt menetlejalt, välja mõista Vjatšeslav Zimini kasuks viimase poolt kantud õigusabikulud. VTMS § 38 lg 1 kohaselt tuleb nii väärteoasja kohtuvälises menetluses kui ka kohtumenetluses järgida kriminaalmenetluse sätteid menetluskulude arvestamisel. Kuivõrd kaebus ei kuulu rahuldamisele ja menetlus ei kuulu lõpetamisele, tuleb V. Zimini kaitsja taotlus kaitsja kulude hüvitamiseks jätta rahuldamata (VTMS § 38 lg-st 1, KrMS § 175 lg-st 1 ja § 180 lg-st 1 lähtuvalt). Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p.1; § 133-
9. Piret Liivo Kohtunik 6