) § 118 lg 2 p 1 tuleb kaebus jätta läbi vaatamata, kuivõrd kaebus on esitatud pärast seadustiku § 114 lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist. Jõelähtme Vallavalitsuse otsus on tehtud 26.04.2013.a.
lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtu poolt välja nõutud väärteotoimikus olevast väärteoprotokollist nähtub, et väärteoasja otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 09.05.2013, milline asjaolu tehti kaebuse esitanud isiku esindajale teatavaks, kuid kes keeldus selle kohta allkirja andmast. Vaidlustatud otsuse suhtes kaebuse esitamise viimane päev oli seega 24.05.2013.a. Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 20.06.2013.a., seega mittetähtaegselt. Kaebuse esitaja taotleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kuivõrd kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, jättes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kättetoimetamata. Samuti pole menetlusalusele isikule tutvustatud
sätestatud õigusi ja kohustusi.
lg 1 järgi kehtib väärteomenetlus füüsilise ja juriidilise isiku kohta.
lg 1 järgi on menetlusalune isik füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust.
lg 3 kohaselt on juhul, kui menetlusalune isik on juriidiline isik, tema seaduslikul esindajal kõik esindatava õigused ning ta võib anda tema nimel ütlusi. Kaebusele lisatud dokumentatsioonist nähtuvalt on kohtuväline menetleja alustanud väärteomenetlust Valikkaupade OÜ suhtes, mille seaduslikuks esindajaks sellel ajal oli äriregistri teabesüsteemi väljatrüki kohaselt XXX. Esindusõiguse regulatsiooni kohta on märgitud, et juhatuse liige esindab osaühingut üksinda, kui registrisse ei ole kantud teisiti. Seega on põhjendatud kohtuvälise menetleja seisukoht selles, et väärteomenetluses annab Valikkaupade OÜ nimel selgitusi ja on menetleja poolt väljakutsutavaks isikuks ühingu juhatuse liige XXX.
lg 3 kohaselt võetakse menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta protokolli sissejuhatusse menetlusosalise allkiri. Kui isik keeldub allkirja andmast, tehakse selle kohta protokolli kanne. Väärteotoimikus olevast 09.04.2013.a. menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli väärteoasjas nr 14-4/405 kohaselt on kaebuse esitanud isik, Valikkaupade OÜ seaduslik esindaja XXX keeldunud 09.04.2013.a. protokollile alla kirjutamast. Selle kohta on järelevalveametnik Igor X teinud protokolli kande. Seega kinnitab menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, et menetlusalusele isikule on
Asjaolu, et menetlusalune isik on keeldunud alla kirjutamas ja seega protokollil allkiri puudub, ei anna alust väiteks, et kohtuväline menetleja on rikkunud väärteomenetlusõigust ning menetlusalusele isikul ei ole
sätestatud õigusi tutvustatud.
lg 2 sätestab, et menetlusosaline annab väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja, märkides kättesaamise kuupäeva. Kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb menetleja väärteoprotokollile selle kohta märkuse, märkides keeldumise kuupäeva ning oma allkirja ja ametinimetuse. Sel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast. Väärteotoimikus asuvast väärteoprotokolli koopiast nähtub, et kooskõlas
lg 8 on väärteoprotokollile alla kirjutanud selle koostanud kohtuvälise menetleja ametnik, s.o Igor X . Menetlusalune isik on keeldunud väärteoprotokolli koopia kätte saamise kohta allkirja andmast ning kohtuvälise menetleja ametnik Igor X on väärteoprotokollile teinud sellekohase märkuse 09.04.2013.a. kuupäeva seisuga. Seega on väärteotoimikus asuva väärteoprotokolli koopiaga tõendamist leidnud, et menetlusalune isik on väärteoprotokolli koopia kätte saanud 09.04.2013.a. Isik oli teadlik, et väärteoprotokollis on kirjas, et lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast ning lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 09.05.2013.a. Väärteotoimikus olevad materjalid kinnitavad, et menetlusalune isik, Valikkaupade OÜ seaduslik esindaja XXXei ole olnud terve menetluse vältel koostööaldis ning takistanud, venitanud menetlust. 14.05.2012 edastati menetlusaluse isiku esindajale A.Xlihtkirjalik kutse kohtuvälise menetleja juurde ilmumiseks. A.X kutsele ei reageerinud. Kohtuväline menetleja on üritanud XXX kutset edastada ajavahemikul juuni 2012 – jaanuar 2013, kuid A.X on jätnud menetleja kutsetele reageerimata või ei ole kutset õnnestunud isikule edastada. 11.01.2013 kohtuvälise menetleja kutset keeldus A.X vastu võtmast, põhjendades seda mittevajalikkusega. Kaebaja poolt esitatud väide (mida kinnitavad ka äriregistri andmed), et Valikkaupade OÜ juhatuse liige on alates 11.04.2013.a. XXX ning uut juhatuse liiget kohtuvälise menetleja poolt reklaamiseaduse rikkumise asjas alustatud väärteomenetlusest ei teavitatud, seega pole kaebajale antud võimalust otsusega tutvuda ega otsust õigel ajal vaidlustada, pole antud asjas asjakohane. Äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Äriseadustiku § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. 09.04.2013.a. teostatud menetlustoimingute ajal oli XXX Valikkaupade OÜ juhatuse liige, st tal oli Valikkaupade OÜ esindamiskohustus, seega on kohtuväline menetleja käitunud seadusega kooskõlas. Hilisem asjaolu, et Valikkaupade OÜ juhatuse liige vahetus, ei tähenda, et Valikkaupade OÜ suhtes tehtud kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse kaebetähtaeg pikeneks. Juhatuse liikme vahetus koheselt pärast seda kui juhatuse liige keeldus väärteoprotokollile alla kirjutamast, viitab kaebaja soovile leida võimalust seeläbi väita, et menetlusalune isik, ei olnud tema suhtes menetluses olevast väärteost teadlik. Tulenevalt
lg-st 1 järgitakse väärteoasjade puhul kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. KrMS § 172 lg-st 2 tulenevalt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-5-07 asunud seisukohale, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt ka RKKKm nr 3-1 1-77-98 ja 3-1-1-152-05). Eeltoodud põhjendustel jätab kohus taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata, kuivõrd tähtaja ennistamiseks ei ole alust. Kohus ei ole tuvastanud niivõrd erandlikke asjaolusid, mis oleksid takistanud kaebajal kaebuse esitamist õigeaegselt. Kohus leiab, et kaebuse esitajal oli võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Kaebuse esitanud isiku esindajad oma pahatahtliku käitumisega tekitasid ise olukorra, et kaebus jäi tähtaegselt esitamata. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kuna kaebuse esitanud isik ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, samuti puuduvad mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks, siis ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu kaebus ei kuulu läbivaatamisele.
lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast väärteomenetluse seadustiku § 114 lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kohus juhindub
MS §
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.