Obsah (5)

§ 107§ 106§ 1361§ 130§ 59

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 27. september 2013, Tallinn 3-13-1197 Haldusasi OÜ Esveko Wood kaebus

§ 107alusel tagastusnõude täitmist peatanud.

Kaebaja leiab, viidates 2 Riigikohtu lahendile, et kui tagastusnõude rahuldamata jätmist ei ole võimalik tagastusnõude täitmise tähtaja jooksul põhjendada, tuleb nõue rahuldada.

1. Kaebaja hinnangul ei saa tagastusnõude täitmisega viivitamist õigustada sellega, et maksuhaldur on asunud täiendavalt kontrollima kaebaja
2. aasta juuni- ja juulikuu käibemaksuarvestuse õigsust. Kaebaja juhib tähelepanu maksuhalduri poolt halduskohtule esitatud täitmist tagavate toimingute loa taotlusele ning halduskohtu määrusele haldusasjas nr 3-12-2687, milles mõlemas põhjendati ettemaksukonto arestimise vajalikkust üksnes
3. aasta augustikuu käibedeklaratsioonil esitatud 12 421,21 euro suuruse tagastusnõude õigsuse kontrollimisega ning sellega, et tagastusnõude täitmise pikendamise võimalused olid ammendunud. Kaebaja leiab, et kontrolli läbiviimine
4. aasta juuni- ja juulikuu käibemaksu arvestamise õigsuse üle ei anna alust väita, et ettemaksukonto arestiti ka nimetatud maksustamisperioodide osas läbiviidava kontrolli tulemusena maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramise täitmise tagamiseks.
5. Kaebaja hinnangul ei ole asjakohane vastustaja arutlus teemal, kas tagastusnõude tekkimise tuvastusmenetlus ja maksu määramise menetlus saavad alata ühe MTA korralduse alusel ning kas kahe menetluse paralleelne läbiviimine on otstarbekas ja mõistlik. Kaebaja rõhutab, et halduskohus ei andnud MTA-le luba täitmist tagavate toimingute kohaldamiseks mitte seoses maksu määramise menetlusega, vaid seoses tagastusnõude tuvastamismenetlusega.
6. Kaebaja märgib veel, et tagastusnõude jätkuv mittetäitmine on käesolevaks ajaks kaasa toonud olukorra, kus tagastusnõude summat ei saa arvestada jooksvalt tekkivate maksukohustuste katteks, mistõttu on niigi raskes majanduslikus olukorras oleval kaebajal tekkinud võlgnevus riiklike maksude ja maksete osas, mille sundkorras sissenõudmise alustamiseks on vastustaja andnud kaebajale
7. juulil 2013 maksuvõla tasumise korralduse nr 13-11/
8. Samuti leiab kaebaja, et maksuhalduri poolt läbi viidav kontrollimenetlus on veninud ja muutunud maksukohustuslase jaoks äärmiselt koormavaks just vastustajast tulenevatel põhjustel. Kaebaja toob välja, et menetlus on kestnud peaaegu aasta, samas on revident nõudnud õigusvastaste haldusaktide alusel maksustamise seisukohast tähendust mitteomavat teavet nii kaebajalt kui kolmandatelt isikutelt, mis on omakorda kaasa toonud menetluse venimise. Kaebaja leiab, et vastustaja selline käitumine on olnud vastuolus tõhusa haldusmenetluse põhimõttega. VASTUSTAJA SEISUKOHT
9. Maksu- ja Tolliamet vaidleb OÜ Esveko Wood kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja on seisukohal, et täitmist tagavate toimingute tegemist õigustab jõustunud kohtumäärus haldusasjas nr 3-12-2687 ning kuivõrd alustatud kontrollimenetlus ei ole lõppenud, siis ei ole vajadus täitmist tagavate toimingute rakendamiseks ära langenud.
10. Vastustaja selgitab, et ei ole piirdunud kitsalt konkreetse
11. aasta augustikuu käibedeklaratsioonis sisaldunud tagastusnõude tekkimise kontrollimisega, vaid on alustanud ka üksikjuhtumi kontrolli, mille eesmärk on kontrollida kaebaja
12. aasta juuni-, juuli- ja 3 augustikuu käibemaksu arvestamise õigsust. Vastustaja selgitab, et taotlus täitmist tagava toimingu tegemiseks esitati halduskohtule eelnimetatud üksikjuhtumi kontrolli raames. Vastustaja on seisukohal, et tagastusnõude tekkimise tuvastusmenetlust ja maksu määramise menetlust on võimalik toimetada paralleelselt ning viitab ses osas Riigikohtu lahenditele kohtuasjades nr 3-3-1-4-13 ja nr 3-3-1-8-13, samuti Tartu Ringkonnakohtu lahendile kohtasjas nr 3-13-
13. Vastustaja selgitab, et tagastusnõude tekkimise kontroll hõlmab valdavalt samu toiminguid, mis maksu summa määramise menetlus, mistõttu on mõistlik ja isikut vähem koormav on see kui menetlusi viiakse läbi paralleelselt.
14. Mis puudutab kaebuses esitatud viiteid Riigikohtu lahenditele, siis märgib vastustaja, et Riigikohtu seisukohad õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel on kohustuslikud ainult sama asja uuesti läbivaatavale kohtule. Vastustaja toob ka välja, et kaebaja haldusasjas 3-12-2687 tehtud ringkonnakohtu määrust edasi ei kaevanud. Lisaks toob vastustaja välja, et tagastusnõude täitmine on

§ 106

kohaselt maksuhalduri pädevuses ning kohus ei saa otsustada kas tagastusnõue kuulub rahuldamisele või mitte.

1. Vastustaja selgitab, et täitmist tagavate toimingute kohaldamisel tuleb kaaluda avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi ning kuna antud juhul on tegemist märkimisväärse suurusega tagastusnõudega, esineb kaalukas avalik huvi täitmist tagavate toimingute kehtivuse suhtes. Samuti selgitab vastustaja, et maksuhaldur taotles halduskohtult anda luba aresti seadmiseks kaebaja ettemaksukontole põhjusel, et maksuhalduril on kavatsus teha asjas maksuotsus, ent käesoleva ajani ei ole maksuotsuse tegemiseni jõutud, sest osad tõendiallikad vajavad veel kontrollimist. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leian, et OÜ Esveko Wood kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Olen seisukohal, et Maksu- ja Tolliametil oli kaebaja ettemaksukontole aresti seadmise ajal

§-st 1361 tulenev alus sellise täitmist tagava toimingu sooritamiseks ning kuivõrd see alus ei ole käesolevaks ajaks ära langenud, ei saa kaebaja nõuda toimingu lõpetamist, ettemaksukonto arestist vabastamist ega ettemaksukontole kantud enammakse tagastamist. 14.

§ 1361

lõikes 1 on sätestatud, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lõikes 1 sätestatud täitetoimingud […].

Üheks selliseks võimalikuks toiminguks on ka maksukohustuslase ettemaksukonto arestimine. Maksukohustuslase ettemaksukontole kantud summade näol on tegemist maksukohustuslase avalik-õigusliku iseloomuga rahaliste nõuetega maksuhalduri vastu. Seega on ettemaksukonto arestimise näol formaalselt tegemist

§ 130

lõikes 1 punktis 6 nimetatud sissenõude pööramisega maksukohustuslase rahalistele nõuetele. 4

1. Asjaolu, et halduskohtu
2. detsembri 2012 määrus haldusasjas nr 3-12-2687, millega Maksu- ja Tolliametile kaebaja ettemaksukonto arestimiseks luba anti, on jõustunud või et kaebaja selles asjas tehtud ringkonnakohtu määrust edasi ei kaeavanud, ei välista iseenesest täitmist tagava toimingu lõpetamiseks kohustamise nõudega kohtu poole pöördumist ega tingi vääramatult käesoleva kaebuse rahuldamata jätmist.

§-s 1361 ei sätestata ajalisi piiranguid halduskohtu poolt maksuhaldurile antava loa kehtivusele. Samuti ei tulene seadusest, et vastava kohtumääruse resolutsioonis oleks vajalik loa ulatust muul moel piirata. Kuigi halduskohtul oleks iseenesest õigus maksuhaldurile antavale loale ajaline kehtiuspiirang seada, seda praktikas ei tehta ning pole tehtud ka käesoleval juhul. Küll aga on

§ 1361

lõikes 3 sätestatud, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud […] lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Sellest normist tuleneb maksukohustuslasele, kelle suhtes on täitmist tagav toiming sooritatud, õigus nõuda toimingu lõpetamist, kui selle alus on ära langenud. 16.

§ 1361

lõikest 1 ja § 130 lg 1 punktist 6 tulenevalt on maksuhalduril õigus tulevase maksukohustuse täitmise tagamiseks arestida maksukohustuslase rahalisi nõudeid ja keelata maksukohustuslasel nende sisse nõudmine. Selliste täitmist tagavate toimingute tegemise aluseks on ühelt poolt asjaolu, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku täiendava maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiselt poolt see, et esineb põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

1. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, nagu puuduks käesoleval ajal menetlus, mille tagamiseks võiks isiku ettemaksukonto arestimine õigustatud olla. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel iseenesest vaidlust selles, et maksuhaldur on kaebaja
2. aasta augustikuu käibedeklaratsioonil esitatud tagastusnõude aktsepteerinud ning kandnud tagastusnõudele vastava summa kaebaja ettemaksukontole. Seega on õige kaebaja seisukoht, et enammakse õigsuse tuvastamise menetlus on lõppenud. Kaebaja aga leiab ekslikult, nagu õigustanuks halduskohtu
3. detsembri 2012 määrus ettemaksukonto arestimist üksnes
4. aasta augustikuu käibedeklaratsioonil esitatud tagastusnõude aktsepteerimiseni (st. tagastusnõude tuvastamise menetluse ajaks). Tuleb tähele panna, et tagastusnõude tuvastamise menetluse tagamiseks ei ole ettemaksukonto arestimine täitmist tagava meetmena üldse vajalik. Samuti on Riigikohus kaebaja poolt nimetatud lahendites rõhutanud, et ettemaksukonto arestimine tagastusnõude kontrollimiseks seaduses sätestatud tähtaegu ei pikenda. Liiati kasutatakse ka

§ 1361

lõikes 1 sõnastust maksude tasumise õigsuse kontrollimisel, millest tuleneb, et täitmist tagavate toimingute tegemine, sh ettemaksukonto arestimine on võimalik, kui maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on täiendava maksukohustuse määramine. Järgnevalt ongi vaja kontrollida, kas selline menetlus maksuhaldurile loa andmise ajal toimus ning kas see toimub jätkuvalt. 18. Nõustun vastustaja seisukohaga, et samaaegselt kaebaja 2012. aasta käibedeklaratsioonil esitatud tagastusnõude tuvastamise menetlusega asus maksuhaldur

§ 59lg 2 p 1 alusel läbi viima üksikjuhtumi kontrolli kaebaja 2012.

aasta juuni-, juuli- ja augustikuu käibemaksu deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks. Maksuhaldur on kinnitanud nii 5 halduskohtule täitmist tagavate toimingute sooritamise loa taotluses (tl. 14) kui ka käesolevas kohtumenetluses, et sellist üksikjuhtumi kontrolli kaebaja suhtes läbi viiakse. Ühtki asjaolu, millest võiks järeldada, et seda tegelikult ei tehta või et kontrollimenetlus on lõppenud, ei esine. Siinkohal tuleb tähele panna, et

-is ei tulene maksuhaldurile kohustust fikseerida üksikjuhtumi kontrolli algust haldusaktiga ega määrata haldusaktiga kindlaks üksikjuhtumi kontrolli kestust. Selles osas erineb üksikjuhtumi kontroll revisjonist, mille puhul on nii revisjoni alustamise või revisjoni kestuse kindlaksmääramine haldusaktiga

-is sõnaselgelt ette nähtud. Käesoleval juhul on maksuhaldur kinnitanud kaebaja suhtes üksikjuhtumi kontrolli läbiviimist ning põhistanud ka halduskohtule esitatud loataotluses (tl. 14) oma seisukohta, et käimasoleva kontrollimenetluse tulemusena koostatakse tõenäoliselt maksuotsus, millega määratakse kaebajale täiendav maksukohustus. Selle täiendava maksukohustuse täitmise tagamiseks maksuhaldur halduskohtult täitmist tagavate toimingute sooritamise luba taotles ning selleks halduskohus maksuhaldurile ka loa andis.

1. Ei maksuhalduri loataotlusest ega halduskohtu
2. detsembri 2012 määrusest haldusasjas nr 3-12-2687 ei nähtu, et luba olnuks vajalik üksnes kaebaja
3. aasta augustikuu enammakstud käibemaksu tagastusnõude tuvastusmenetluse tagamiseks. Kaebaja on põhjendamatult sügava tähenduse omistanud maksuhalduri loataotluses esitatud selgitusele, et kontrollimenetlust viiakse läbi tagastusnõude menetlemiseks

§ 106lg 2 ettenähtud piiratud menetlusaja tingimustes.

Sellest märkest ei saa teha järeldust, nagu piirdunuks maksuhalduri kavatsus üksnes tagastusnõude õigsuse tuvastamisega. Taotlusest tervikuna selgub üheselt, et maksuhaldur toimetas menetlust eesmärgiga kontrollida kaebaja 2012. aasta juuni-, juuli- ja augustikuu käibemaksu deklareerimise ja tasumise õigsust ning teha maksuostus, millega määrata kindlaks täiendavalt tasumisele kuuluv maksusumma. Tagastusnõude tuvastamise menetluse läbiviimiseks seaduses sätestatud tähtajale viitamine selles taotluses on ilmselgelt tingitud sellest, et juhul kui maksuhalduril olnuks võimalik maksude deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks läbi viidav üksikjuhtumi kontroll lõpetada ning täiendavalt tasumisele kuuluv maksusumma määrata enne tagastusnõude läbivaatamise tähtaja möödumist, poleks

§ 1361alusel täitmist tagavate meetmete võtmiseks vajadust olnud.

See aga ei tähenda, nagu viinuks maksuhaldur läbi menetlust üksnes tagastusnõude kontrollimiseks.

1. Eeltoodud põhjustel ei saa käesoleva kaebuse lahendamisel juhinduda ka Riigikohtu poolt haldusasjades nr 3-3-1-4-13 ja 3-3-1-8-13 tehtud otsustes võetud seisukohtadest. Nimetatud lahendites pidas Riigikohus täitmist tagavate meetmete võtmist (nende võtmiseks halduskohtu loa andmist) õigustamatuks, kuna leidis, et tagastusnõude tuvastamise menetlus oli lõppenud (tagastusnõue aktsepteeritud ja maksukohustuslase ettemaksukontole kantud), ent muud menetlust, mille võimaliku tulemuse tagamiseks oleks täitmist tagavate toimingute sooritamine vajalik olnud, ei olnud maksuhaldur alustanud. Käesoleval juhul see nii ei ole, maksuhaldur toimetas nii halduskohtult loa taotlemise ajal, selle andmise ajal kui ka käesoleva kaebuse esitamise ajal ning toimetab arusaadavalt jätkuvalt kaebaja suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mille tulemusena määratakse eelduslikult kindlaks kaebaja täiendav maksukohustus. Nõustun siinkohal haldusasjas 3-3-1-8-13 riigikohtunik Ivo Pilvingu eriarvamuses esitatud seisukohaga, et tagastusnõude tuvastamise ning maksu määramise menetlus võivad toimuda 6 üheaegselt. Käesoleval juhul need toimusidki üheaegselt kuni ajani, mil maksuhaldur tagastusnõude aktsepteeris ja selle kaebaja ettemaksukontole kandis. Samas ei lõppenud tagastusnõude aktsepteerimisega maksu määramise menetlus, mis kestab senini. Asjaolu, et maksuhaldur ei ole menetlust lõpenaud, kinnitab seegi, et
2. septembril 2013 on maksuhaldur koostanud kaebajale kontrollakti (tl. 69 jj), milles väljendub maksuhalduri seisukoht, et kaebajale tuleb
3. aasta mai-, juuni, juuli- ja augustikuu eest määrata täiendavalt 23 638,40 euro suuruse käibemaks ja 32 269,39 eurot tulumaks. Kontrollakti näol pole tegemist maksuotsusega, küll aga kinnitab see jätkuvalt, et maksuhaldur viib läbi menetlust, mille tulemusena on tõenäoline kaebaja täiendava maksukohustuse kindlaksmääramine.
4. Mis puudutab vajadust õiguslikult eristada tagastusnõude tuvastamise menetlust ja maksu määramise menetlust, siis eitamata põhimõtteliselt sellise eristamise vajalikkust, leian, et käesoleval juhul omaks see tähtsust siis, kui asjaoludest nähtuks, et halduskohtult loa taotlemise ja kaebaja ettemaksukontole aresti seadmise ajal oleks maksuhaldur kavatsenudki piirduda üksnes tagastusnõude tuvastamisega. Nõnda see käesoleval juhul ei olnud. Nii maksuhalduri loataotlusest kui halduskohtu
5. detsembri 2012 määrusest nähtuvalt oli kahjulikuks tagajärjeks, mille vältimiseks täitmist tagavate toimingute sooritamist vajalikuks peeti, see, et käimasoleva kontrollimenetluse tulemusena määratakse kindlaks kaebaja täiendav maksukohustus, mille täitmine võib kaebaja tegevusest tulenevalt võimatuks osutuda. Ettemaksukonto arestimist peeti seejuures vajalikuks just seetõttu, et muud vara, mille arvelt tulevikus tõenäoliselt kindlaks määratavat maksukohustus täita, kaebaja ei olnud. Küsimus ei olnud antud juhul üksnes selles, et tagastusnõude rahuldamise korral oleks selle hilisema õigustamatuks tunnistamise juhul olnud rakse seda tagasi saada, vaid tagastusnõuet käsitati kaebaja varana, mille arvelt oleks täiendava maksukohustuse määramisel võimalik see kohustus täita. Käibemaksu tagastusnõude tuvastamist ja täitmist puudutavaid

norme ei saa tõlgendada selliselt, et seaduses sätestatud 120-päevase tähtaja möödumisel tuleb igal juhul maksukohustuslase vastava taotluse olemasolu korral tagastusnõue täita ja tagastusnõude summa maksukohustuslasele välja maksta. Nimetatud tähtaja jooksul on maksuhalduril kohustus teha otsus tagastusnõude aktsepteerimise kohta ning tagastusnõude aktsepteerimise korral kanda vastav summa ettemaksukontole, millel konkreetse maksukohustuslase rahalisi nõudeid ja kohustusi hallatakse. See ei välista ettemaksukonto arestimist

§ 1361

alusel ega arestitud ettemaksukontole kantud kantavate tagastusnõude summade välja maksmisest või teise maksukohustuslase ettemaksukontole kandmisest keeldumist. Tagastusnõude aktsepteerimisega on maksuhaldur aktsepteerinud kaebaja tagastusnõude, kandnud selle kaebaja ettemaksukontole, ent kuna ettemaksukontol olevad nõuded on vastavas ulatuses arestitud, on maksuhalduril õigus keelduda tagastusnõudele vastava summa välja maksmisest.

1. Kaebaja on kaebuse täienduses märkinud, et täitmist tagav toiming on talle ebamõistlikult koormav ning maksuhaldur on menetlusega venitanud. Olen põhimõtteliselt nõus sellega, et kui maksuhaldur viib läbi kontrollimenetlust, olles menetluse kestel seadnud maksukohustuslasele selliseid täiendavaid piiranguid, nagu need täitmist tagavate meetmete võtmisest tulenevad, peab maksuhaldur tavalisest rohkem pingutama, et menetlus viia läbi võimalikult kiirelt. Samas ei saa käesoleval juhul väita, et menetlus oleks ebamõistlikult 7 veninud. Kaebaja ettemaksukontole seati arest halduskohtu
2. detsembri 2012 määrusega antud loa alusel, sestpeale on käesolevaks ajaks möödunud umbes 9 kuud, mille jooksul ei ole maksuhaldur kaebaja suhtes maksuotsust teinud, ent jätkanud kontrollitoimingutega. Vastustaja selgituse kohaselt on käesoleva aasta septembri alguses koostatud menetluse tulemusi kokku võttev kontrollakt. Eeltoodust nähtub, et maksu määramise menetlus on jõudmas lõppfaasi. Tõsi, kontrollakti pinnalt ei saa teha lõplikku järeldust selle kohta, kas maksuotsusega määratav maksusumma on just selline nagu kontrollaktis märgitud, veel vähem saab hinnata asjas lõpuks tehtava maksuotsuse võimalikku õiguspärasust, ent esitatud kontrollakt on piisavalt põhjendatud selleks, et välistada võimalus, et tehtav maksuotsus oleks igal juhul õigusvastane, millisel juhul oleks

§ 1361alusel täitmist tagavate toimingute jätkamise alus ära langenud.

Ka asjaolu, et maksuhaldur on menetluse käigus teinud rea õigusvastaseid toiminguid ja andnud korraldusi, mis vaidemenetluses on kehtetuks tunnistatud, ei anna käesoleval juhul alust väita, et vaidlusaluste täitmist tagavate toimingute sooritamise alus oleks ära langenud. 23. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 8