lg 1 on sätestatud, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
lg 1 ja § 144 p 1 järgi on menetlusosalisele hüvitatavaks menetluskuluks tema esindaja kulud. Riigikohtu määruses nr 3-2-1-112-11 on kohus asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Toimikust nähtuvalt ei ole kostjal tsiviilasjas lepingulist esindajat. 18.03.2013 seisukoht on allkirjastatud pankrotihaldur Toomas Saarma ja pankrotihaldur Heikki Ojamaa poolt. Muid kostja lepingulise esindaja toiminguid, mida kohus saaks menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluse käigus arvesse võtta, toimikust samuti ei nähtu. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja kulusid saab põhjendatud ja vajaliku kuluna välja mõista üksnes siis, kui lepingulise esindaja olemasolu on toimikust nähtav ja kohtu poolt kontrollitav. Seetõttu ei saa kostja lepingulise esindaja menetluskulu põhjendatud ja vajaliku kuluna arvestada. Määruskaebus Kostjad paluvad maakohtu määruse tühistada. Kostja kasutas lepingulist esindajat, lepingulise esindaja kasutamine on ka hõlpsasti kontrollitav. Lepingulise esindaja arvele lisatud spetsifikatsioonist nähtub konkreetselt, milliseid toiminguid ja millises mahus on vandeadvokaat Tarmo Peterson toiminguid tsiviilasjas teinud. Kohus ei küsinud kostjalt ühtegi täiendavat selgitust seoses lepingulise esindajaga ega palunud esitada ka täiendavaid tõendeid. Lepinguline esindus ei tähenda allkirja menetlusdokumendil, vaid reaalset õigusabiteenuse osutamist. Kostja on seisukohal, et lepingulise esindaja materjalidega tutvumise ja menetlusdokumentide koostamise kulu tuleb lugeda põhjendatuks ja vajalikuks. Kui kohus oleks hagiavalduse menetlusse võtnud, oleks kostja järgnevad dokumendid edasise menetluse käigus allkirjastanud lepinguline esindaja. Olukorras, kus menetlus lõppes hagi menetlusse võtmata jätmise tõttu, ei jõudnud lepinguline esindaja teha muid toiminguid, kui seisukoha koostamine hagi menetlusse võtmise osas. Hageja pidi nägema ette, et tema hagiavalduse esitamisel tekib kostjale lepingulise esindaja kulu. Selle kulu tekkimine ja ettenähtavus ei olnud hageja seisukohalt sõltuvuses sellest, kas 3 menetlusdokumendis on esindajaks märgitud lepinguline esindaja või mitte, vaid hagi esitamise faktist. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis
Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud määruskaebustega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid lähtuvalt
§-st 659 ja § 654 lg-st 6 üle. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole kostjad AS-i SCANTRANS (pankrotis) pankrotihaldurid Heikki Ojamaa ja Toomas Saarma kasutanud maakohtu menetluses esindaja teenust. Kõik kohtule esitatud menetlusdokumendid on allkirjastatud kostjate enda poolt. Maakohus leidis õigesti, et menetluse käigus ei olnud võimaliku esindaja olemasolu teada ei teistele menetlusosalistele ega kohtule. Asjaolu, et kostjad on õigusabi saamiseks lepingu sõlminud, ei anna alust mõista esitatud arvete alusel hagejalt kostjate kasuks välja nimetatud summasid lepingulise esindaja kuludena. Tulenevalt
lg-st 1 ja § 178 lg-st 2 saavad menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isik ja menetluskulusid kandma kohustatud isik käesoleva määruse peale edasi kaevata, kuna kaebuse hind ületab 200 eurot.
Gaida Kivinurm Margo Klaar Mare Merimaa 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.