MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja G. Martinit karistati vangistusega 4 kuud.
lg 1, 3 alusel jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Georg Martin ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
Katseajaks määrati 18 kuud ning katseaja alguseks 15.10.
2.1 Erakorralisest ettekandest nähtub, et G. Martin ei ilmunud kriminaalhooldaja poolt määratud registreerimisele 03.07.2013, 12.07.2013 ja 17.07.
Seega esineb
Martinile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Kuna
lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra, peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. 8. Maakohus tuvastas, et G. Martin ei elanud kohtu määratud alalises elukohas ega olnud taotlenud luba elukohast lahkumiseks. Maakohtu istungil avaldas süüdimõistetu kolimise kohta, et „ma ei mõelnud selle (elukoha vahetamiseks taotluse esitamise) üle … ma ütlesin, et ma kolin ühiselamust ära … ma ei teadnud, et pidin mingi taotluse kirjutama“ (tl 108 pöördel). Ometi nähtub Viru Maakohtu 15.10.2012 otsuse resolutiivosast sõnaselgelt G. Martini suhtes kohaldatud kontrollnõuded – elada alalises elukohas (
lg 1 p 1) ning elukoha vahetamiseks saada kriminaalhooldusametnikult luba (
Lühimenetluse kohtuistungi protokollis seisab, et kohtuotsuse sisu on kohtunik selgitanud (tl 65). Erakorralises ettekandes on kriminaalhooldusametnik toonud välja, et esmakohtumisel 07.11.2012 selgitas kriminaalhooldaja G. Martinile tema õigusi ja kohustusi (tl 83 pöördel). Järelikult oli G. Martin kahtlemata teadlik kontrollnõuete sisust ning ka nende rikkumisega kaasnevatest tagajärgedest. Sellegipoolest on ta vahetanud elukohta ega ole taotlenud selleks kriminaalhooldusametnikult vastavat luba. Vangistuse täitmisele pööramise menetluse käigus pole süüdimõistetu toonud esile ühtegi mõjuvat asjaolu kontrollnõuete rikkumise vabandatavuseks. 8.1 Ka on G. Martin rikkunud korduvalt registreerimiskohustust (kuupäevadel 03.07.2013, 12.07.2013 ja 17.07.2013). Määruskaebuses väidab G. Martin, et 12.07.2013 ja 17.07.2013 registreerimistest ei olnud talle teada antud. Nii see siiski ei ole, kuna asja materjalidest nähtuvalt on G. Martini elukohta (Viru 3-506, Narva) saadetud 08.07.2013 ja 12.07.2013 kutsed kriminaalhooldusametniku vastuvõtule vastavalt 12.07.2013 ja 17.07.2013 (tl 86-87). Kutseid 2 G. Martin kätte ei saanud, sest ta oli selleks ajaks vahetanud kriminaalhooldusametniku teadmata elukohta. Süüdimõistetu elukoha vahetus aga ei õigusta seda, et ta ei saanud kutseid kätte ega teadnud seetõttu konkreetsetest registreerimise kuupäevadest, kuna elukoha vahetuseks puudus tal nõutud luba kriminaalhooldusametnikult. Kutsete mittekättesaamise riski kandis ringkonnakohtu hinnangul G. Martin ise. Veel juhib kohus tähelepanu asjaolule, et G. Martini sõnul ei ilmunud ta 03.07.2013 registreerimisele, sest viibis traumaga haiglas, kuid maakohtus see mingit kinnitust ei leidnud (tl 108 pöördel). Ringkonnakohus soostub maakohtu seisukohaga, et mõjuvaid põhjuseid registreerimiskohustuse rikkumiseks G. Martini puhul ei esine. 8.2 Nendel põhjendustel leiab ringkonnakohus, et G. Martin on oma käitumisega korduvalt näidanud välja hoolimatut suhtumist kontrollnõuete täitmisesse. Enamgi veel – eeltoodu valguses tuleb nõustuda maakohtuga, et G. Martini käitumine viitab tahtlikule kriminaalhooldusest kõrvalehoidumisele. 9. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et G. Martinile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata ning käesoleval juhul ei ole võimalik määrata täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega. Sellest tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning G. Martini määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Aarne Sarjas 3 Tiit Lõhmus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.