KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 31.08.2012, Tallinn Haldusasja number 3-10-2805 Haldusasi A.S.i , E.O., A.K., V.O.a , V.P.i

§ 34

algatab keskkonnamõju strateegilise hindamise, selle eest vastutab ja sellega seotud kulud kannab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja. Vastavalt PlanS § 10 lg 5 detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. 13.6.2. Vastustaja ega kolmas isik OÜ Kakumäe Jahisadam ei ole eitanud, et KSH tellis ning selle kulud kandis OÜ Kakumäe Jahisadam, kes on arendustegevusest huvitatud isik. Vastustaja on viidanud küll Riigikohtu lahendile asjas 3-3-1-12-07, ent see puudutab detailplaneeringu koostamise üleandmist, mistõttu ei ole viidatud lahend asjakohane. Viidatud lahendis seadusvastane leping lõpetati. Vastustaja samme rikkumise lõpetamiseks ei ole astunud. 13.6.3.

§ 34

lg 1 sätestatut tuleb lugeda sõnaselgeks KSH finantseerimiskohustuse üleandmise keeluks juhtudel, mil planeeringu koostamise korraldajaks on kohalik omavalitsus. Käesoleval juhul on KSH kulud kandnud arendustegevusest otseselt huvitatud isik OÜ Kakumäe Jahisadam, mistõttu ei saa KSH aruandes toodud järeldusi pidada objektiivseks. Kuivõrd KSH koostamisel on oluliselt rikutud

-s toodud nõudeid, ei saa DP-d, mille lahutamatuks osaks on KSH aruanne (

§ 40lg 1) pidada seadusega kooskõlas olevaks.

13.6.

1. HMS § 38 kohaselt ei või haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Käesoleval juhul ei ole võimalik väita, et menetlusnormide rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist, kuivõrd KSH kulud kandis arendustegevusest huvitatud isik, kellel oli otseselt võimalik mõjutada hindamise käiku, sh hindamise tulemuste sisu. 13.
2. Koostatud KSH aruanne on selgelt arendajakeskne, tegelikke alternatiive ei käsitle ning mõjusid looduskeskkonnale käsitleb puudlikult. 13.7.
3. Planeerimismenetluse käigus on oluliselt muudetud „sadamahoone“ mahtu, mistõttu KSH aruandes antud hinnang ei ole DP-ga kehtestatu suhtes relevantne (vt

§ 33lg 2).

13.7.

1. Oluline on ka märkida, et KSH aruanne ei hinda mitte uue sadama ehitamist mida tegelikkuses taotleb kehtestatud DP vaid olemasoleva sadama rekonstrueerimist. EhS § 2 lg 8 kohaselt on ehitise rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kandeja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Kavandatud tegevus ei ole käsitletav rekonstrueerimisena, mistõttu on nii DP kui KSH aruanne eksitav. 11 13.7.
2. KSH aruandes on toodud kavandatud sadama peahoone eskiis (arhitektuuribüroo Eek & Mutso), mille kohaselt: „[...] paigutub hoone maht elegantselt maastikku jättes piisavalt avalikuks kasutuseks nii hoone esist ala, kui maapinnalt tõusvat katuseterrassi.“ Olgu märgitud, et aruandes toodud sadamahoone kirjeldus ning sellele lisatud illustratsioonid erinevad kardinaalselt detailplaneeringus kavandatust (vt DP seletuskiri lisas 4 – DP 1, Lisa 6). 13.7.
3. KSH aruanne on selgelt ühepoolne ning taotleb üksnes arendaja maksimaalset kasumlikkust. Kaalutud „alternatiivid“ on arendajakesksed ning lähtuvad olemasoleva olukorra (nö unarusse jäetud sadamaala) ning planeeritud tegevuse kõrvutamisest, kusjuures sisulisi erinevusi pakutud planeeringu lahenduste juures ei esine. 12.04.2012 toimunud kohtuistungil selgitas MTÜ Jahisadam esindaja Tuuliki Laesson detailplaneeringu koostamise käiku, milles erilist rõhku pandi just võimalike alternatiivide leidmisele. Antud selgituste kohaselt osutus võimalikest alternatiividest parimaks lahendus, mille kohaselt ehitusõigus kinnistutele on suurim. - Sadamahoone rajamine peeti ainuvõimalikuks Nooda teest mere poole (st merre), käsitlemata sadamaalaga enim seotud kinnistut Lesta tn 7 näol. Põhjendusi Lesta tn 7 väljajätmiseks DP alast ei ole esitatud. - Korterelamute rajamist peeti lahendusena mõistlikumaks ridaelamute rajamisest, kuivõrd viimased toonuks kaasa suuremal hulgal haljastuse hävimise. Selle valguses on kummastav Tuulikki Laessoni 12.04.2012 kohtuistungil esitatud väide, et DP alal praegu haljastus sisuliselt puudub. Alternatiivide kaalumisel ei nähtu, et erinevate alternatiivide lõikes oleks arvesse võetud suurenevat elanikkonna arvu ning sellega kaasnevaid mõjusid. Lisaks eeltoodule ei ole KSH-s põhjendatud, miks on vajalik piirkonda rajada just sedavõrd mastaapne kaubanduskeskus ning miks ei ole võimalik seda teha DP alal juba olemasoleva hoonestuse arvelt. 13.7.
4. KSH aruandele on andnud eksperthinnangu SA Säästva Eesti Instituut/Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus (edaspidi SEI) (VI, tl 156-165 pöödel). SEI poolt antud koondhinnangu kohaselt on KSH aruandes toodud informatsioon suures osas rahuldav (hinne 3), kuid teatud teemad on käsitlemata, mis on otsustamise seisukohast olulised (hinne 2). Nt on leitud, et müra tase on sisuliselt hindamata, kuivõrd käsitleb üksnes autoliiklusest lähtuvat müra, arvestamata sadama, kaubanduskeskuse ning selle külaliste sõidukite tekitatud müraga. Ehkki hiljem on sadama poolt tektitatavat võimalikku müra uuritud, on muus osas teave endiselt puudulik. Samuti on leitud, et õhukvaliteedi teemat ei ole käsitletud. Lõppjäreldusena on koondhinnangus leitud, et dokumendis on olulisi vajakajäämisi, mistõttu ei saa KSH aruandes sisalduvat teavet pidada piisavaks otsustamaks, et arendusprojekti KSH aruandes pakutud lahendusvariandid on keskkonnamõju osas parimad ehk väikseima keskkonnamõjuga. 13.7.
5. SEI on andnud oma hinnngu OÜ Corson tööle nr 0609 „Tallinna Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruanne“, milline oli avalikul väljapanekul ning esitati avalikuks aruteluks. Vastustaja ning kolmandate isikute poolt on ette heidetud, et SEI poolt koostatud hinnang KSH aruande varasema versiooni kohta ning KSH aruannet on perioodil 16.07-09.08.2007 (so. alates avaliku väljapaneku toimumisest kuni avaliku arutelu toimumiseni) oluliselt täiendatud. 13.7.
6. Juhul kui see on nii nagu vastustaja väidab, tulnuks muudetud KSH aruanne esitada uuele avalikule väljapanekule ning viia läbi täiendav avalik arutelu. Teisalt, miks ei ole väidetavalt „täiendatud“ aruannet tehtud asjast huvitatud isikutele kättesaadavaks. Vastustaja kodulehelt on endiselt kättesaadav aruanne seisuga 12.07.
7. Kolmandaks ei ole DP lahendust pärast avalikustamist sisuliselt muudetud, mistõttu SEI hinnang kavandatud tegevuse keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandele on endiselt adekvaatne. 12
8. Kolmandate isikute õiguspärase ootuse arvestamine. 14.
9. Kolmanda isiku huvide kaalumine. Kolmandal isikul ei ole saanud tekkida õiguspärast ootust, et DP temale soovitud viisil kehtestatase ning jääb kehtima. Detailplaneering ehitusõigust ei tekita. 14.
10. Kaebaja möönab, et ehkki OÜ-l Kakumäe Jahisadam on õiguspärane huvi tegeleda majandustegevusega ning kasutada oma põhiõigust ettevõtlusega tegelemiseks, saab ettevõtlusvabadus olla argument olukorras, kus haldusaktiga kitsendatakse ettevõtlust ebamõistlikult ning seda olukorras, kus muude puutumust omavate õiguste ja vabaduste riive puudub või on nende riive kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne ning õigustatud. 14.
11. OÜ Kakumäe Jahisadam on väitnud, et soetas OÜ Kakumäe Jahisadam detailplaneeringu alale jäävad kinnistud teadmisega, et saab seal alustada kehtestatud DP-ga kooskõlas arendus- ja majandustegevust. Kaebajale on teadmata, millistele asjaoludele tuginevalt sai kolmandal isikul tekkida „teadmine“, et algatatud detailplaneering ka soovitud kujul kehtestatakse ning ehitustegevuseks ehitusluba antakse. 14.
12. Õiguse konkreetsele maatükile või veekogusse ehitamiseks ei anna mitte detailplaneering vaid ehitusluba (EhS § 22), rääkimata veel vastu võtmata detailplaneeringust (Kolmas isik omandas Lesta 9 kinnistu 26.05.2005; Lesta 10 kinnistu 26.03.2007; Lesta 11 kinnistu 26.03.2007; Lesta 16/18 kinnistu 26.05.2005). Teisalt ei pruugi ka ehitusluba tekitada õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas. LKS § 38 lg 9 sätestab üheselt - kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus LKS §-s 38 sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas.
13. Kokkuvõtvalt leiavad kaebajad, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane ja ei vasta HMS § 54 nõuetele. Kaebajad paluvad kaebuse rahuldada.
14. Kohtuistungil jäid kaebuse esitajad kaebuse juurde ja palusid kaebuse rahuldada. Kaebajad rõhutavad veelkord, et DP osaline kehtestamine ei ole põhjendatud, kuna ala tuleb vaadata kui tervikut. Üldplaneeringu muutmiseks ei esine põhjendatud vajadust. Kakumäelased ei ole avaldaud soovi rajada DP alale asumikeskus. Seejuures oleks võimalik sadam rajada ka oluliselt väiksemate ehitusmahtude juures. Elanikud on vastu nii suurtele ehitusmahtudele. Liiklusolukord on DP kehtestamisest tänaseks muutnud oluliselt halvemaks ja muutub tulevikus veel hullemaks. Arvestades Riigikohtu praktikat peaks olema selge, et suurt vastuseisu DP-le tuleb lugeda avaliku huvi seisukohalt oluliseks vastuoluks. Avaliku huvi arvestamist peab järgima KOV, mitte teised ametkonnad, kes oma kooskõlastused DP-le andnud. Vaidlustatud haldusakt ei ole motiveeritud, põhjendatud ega eesmärgipärane. Kaebajate esindaja täpsustas kohtuistungil, et esitasid kohtule DP materjale, mis neile olid kättesaadavad vastustaja kodulehelt. Nende järgi said kaebajad teha järeldusi. Esitatud materjalid näitavad menetluse käiku. Menetluskulude osas märgib kaebajate esindaja, et kohus saab mõsta välja vajalikud ja põhjendatud kulutused. Raidla Advokaadibüroo kohtukulude nimekirjas tunniarvestus puudub ja pole näidatud kui palju on aega kulunud. Sellest tekkib küsimus, kas kõik toimingud olid vajalik? Suur osa menetluskulusid on põhjendamatud. Lisaks on toodud välja menetluskulud seoses kompromissiga, kuid kaebajad ei olnud nendesse läbirääkimistesse üldse kaasatud. Summad ei ole põhjendatud. Kolmandate isikute seisukohad on kattuvad. Kolmandad isikud on omavahel seotud. Ei pea vajalikuks kahe isiku osalemist esindajana kolmandal isikul. Näha on, et tehtud on palju koostööd. Kahe esindaja osalemine ei ole olnud vajalik. Kaebajate esindajad pidid vaatama kogu dokumentatsiooni esmakordselt. Kolmandad isikud olid 13 haldusmenetlusega põhjalikult seotud, mistõttu oleks saanud väiksemate kuludega kohtumenetlust pidada.
15. Kaebajad paluvad jätta OÜ Kakumäe Jahisadam ning MTÜ Jahisadam menetluskulud täielikult nende endi kanda ja mõista kaebajate menetluskulud välja vastustajalt vastavalt esitatatud kohtukulude nimekirjale (VII tl 33-50 ja 170-172) kokku summas 16 296, 68 eurot. VASTUSTAJA SEISUKOHT
16. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu, leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendab oma seisukohti järgmiselt:
17. Kaebeõiguse alused 19.
18. Vastustaja leiab, et subjektiivsete õiguste rikkumise kaebuse korral, kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see rikub kaebaja õigusi. Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega. Vastustaja on seisukohal, et kaebajate poolt nimetatud subjektiivsete õiguste rikkumised on ainetud. 19.
19. Populaarkaebuse esitamise osas märgib vastustaja, et populaarkaebuse esitaja peab kaebuses osutama, milliseid õigusnorme on rikutud ja milliste avalike huvide kaalumiskohustust pole haldusorgan nõuetekohaselt täitnud. Vastustaja on seisukohal, et DP menetlemisel on arvestatud avalikke huve ning diskretsiooniõigust on kohaldatud õigesti ning menetlus on läbi viidud õiguspäraselt, sh on teostatud õigesti kaasamist. 19.
20. Kui kaebus esitatakse puutumuse motiivil, siis kontrollib kohus haldusorgani tegevuse vastavust õigusnormidele, mis kaitsevad kaebaja huvisid, eristamata seejuures, kas nendest tuleneb kaebajale ka subjektiivne õigus või mitte. Näiteks haldusakti keskkonnamõju osas puudub vajadus hinnata, kas see toob kaasa ka kaebaja tervise kahjustamise või omandiõiguse rikkumise - piisab sellest, et kahjustatakse keskkonnaressurssi, mida kaebaja tavapäraselt kasutab. Vastustaja viitab Riigikohtu 19.03.2012 kohtulahendile nr 3-3-1-87-11 ja on seisukohal, et keskkonnakaalutlustega on detailplaneeringus õiguspäraselt arvestatud ning märgib, et kaebajad ei ole kaebuses esitanud ei konkreetseid asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et keskkonnaressursi kahjustatakse, ega ka selle kohta, kuidas kaebajad on kaebuses viidatud keskkonnaressursi (Lesta tn 9, 10, 11, 14, 16/18 kinnistute ja Nooda tee maa-alaks kavandatud ala, kaldakindlustuse ja sadamaehitiste maa-alaks kavandatud ala) tavapäraselt kasutanud.
21. Kaebajate poolt esitatud kaebuse subjektiivsete õiguste riive. 20.
22. Vastustaja ei nõustu kaebajate käsitlusega privaatsusriivest ja leiab, et kaebajate väited on ainetud. Samuti ei mõjuta DP realiseerimine negatiivselt turvalisust antud piirkonnas. 20.1.
23. Kaebajate kinnisvara, v.a E.O., paikneb DP alast niivõrd kaugel, et DP-ga kavandatud hoonestus ei ulatu nende kinnistuteni. Seega puudub ka DP hoonestusest tekkida võiv privaatsusriive. E.O. elab xxxxxx hoone xxxxx tänava poolses küljes selliselt, et tema akendest ei paista DP-ga kavandatud hoonestus. DP-ga kavandatud hoonestust on võimalik E.O.l näha rõdult hoonestuse ja xxxxxx vahelise kõrghaljastuse tagant. Hoonestus, mida E.O. võib näha, on Lesta 11 kavandatud 8-korteriline kahe-kolmekorruseline korterelamu. Eeltoodust tulenevalt tuleb nentida, et DP hoonestusest tekkiv privaatsusriive ei ole kindlasti oluline ka kaebaja E.O. puhul. 20.1.
24. Võimalikest jalutajatest tulenev privaatsusriive on vastustaja hinnangul vähetõenäoline, kuna kaebaja E.O. korter asub teisel korrusel ja maja ning xxxxx tänava 14 vahel on ca 25 meetrine vahemaa, mistõttu on välistatud võimalus, et võimalik jalutaja saaks üldse näha E.O. korterisse. A.S.i kinnisvara asub xxxxx tänaval, mis on suletud nii autode kui ka jalakäijate liikluseks ja seega ei ole privaatsusriive võimalike jalutajate poolt tõenäoline. A.K. ja V.O. elavad xxxxx tänaval, kuhu ei ole võimalik jalutajatel DP-ga hõlmatud alalt pääseda, vaid vaja oleks liikuda Vabaõhumuuseumi teele ja seejärel xxxxx tänavale, mis ei ole eeldatav jalutuskäigu teekond. V.P.i kinnisvara asub xxxxx tänaval, mis paikneb DP-ga hõlmatud alast ca 1 km kaugusel. 20.1.
25. Kaebajate poolt toodud privaatsusriivet avalikel tänavatel vastustaja hinnangul ei teki, kuna nimetatu läheb vastuollu üldise privaatsusriive tähendusega. Vastustaja on seisukohal, et avalikel tänavatel jalutades peab jalutaja eeldama, et teda võidakse näha ka võõraste inimeste poolt. 20.1.
26. DP realiseerimine vähendab võrreldes olemasoleva olukorraga oluliselt võimalikke kuritegevuseriske. Lisaks on DP-s ette nähtud kuritegevust ennetavad meetmed, sh piirkonna multifunktsionaalne kasutamine. Eeltoodust tulenevalt ei ole DP-ga riivatud kaebajate õigust turvalisele elukeskkonnale. (vt KSH aruanne ptk 2.2.4.2 – DP 5 lk 72 ja DP seletuskiri ptk-d 4.
27. ja 4.
28. – DP 2 lk 386-389 ja 446 samuti liikumisteede joonised 13-23 – DP 2 joonised 13-23) 20.
29. Kaebajad on toonud välja, et nende kinnisvara väärtus langeb. Vastustaja kaebajate väitega ei nõustu. DP menetluses käsitleti DP realiseerimise mõju kinnisvara väärtusele piisavalt ning selgitati DP realiseerimise negatiivse mõju puudumine. Kinnisvara väärtuse võimalikke muudatusi käsitleti nii KSH raames, kui ka DP raames korraldatud avalikel koosolekutel. Kinnisvara väärtuse osas on eksperthinnangu andnud vastava valdkonna tunnustatud ja ka riiklikult tunnustatud ekspert Kaur-Kaspar Kulli kinnisvarahindamisega tegelevast ettevõttest 1Partner Kinnisvara, kes KSH raames käsitles kinnisvara väärtust mais 2007 (DP 5 KSH lisa 17). Kaur-Kaspar Kulli käsitles kinnisvara hinna muutusi koos kinnisvara hindamise eksperdi Martin Vahter’ga samuti 28.08.2008 toimunud avalikul arutelul, kus kõik soovijad said esitada küsimusi kinnisvara väärtust mõjutavate asjaolude kohta (avaliku arutelu stenogramm – DP 3 lk 458-494). Eraldi on kinnisvara väärtuse muutusi käsitletud ka KSH aruandes (KSH aruande ptk 5.12 - DP 5 lk 185-187). Vastustaja märgib, et tulenevalt ekspertide poolt toodule, et kinnisvarahindasid võivad mõjutada ehitustööde pikk periood ja tööde tegemise järjekorra puudumine, fikseeriti nii KSH aruandes kui ka DP-s planeeringu realiseerimise etapid selliselt, et minimiseerida ehitusaega ja viia lähiala mõjutavad tööd (Lesta tn rekonstrueerimine) esimesse etappi. Ekspertide arvamuse kohaselt DP lähiala kinnisvara väärtus suureneb DP realiseerimisel. Seega ei teki DP realiseerimisel ekspertarvamuste kohaselt kaebajate kinnisvara osas negatiivseid mõjusid ning ei ole DP-ga riivatud kaebajate omandiõigust. Vastustaja toob välja, et kaebajad A.S. ja E.O. on omandanud oma kinnistud vastavalt xxxxxx ja xxxxxxx korteriomandi 2008 ja 2007 aastal, so ajal kui DP oli juba algatatud ning oli teada, et piirkonda nähakse ette tootmismaa asemel muu maakasutus. 20.
30. Vastustaja ei nõustu kaebajate väitega, et nende subjektiivseid õigusi rikub detailplaneeringust tulenev liikluskoormus. 20.3.
31. Kaebajate kuuluvatele kinnisasjadele pääsemiseks ei kasutata Nooda teed, mida mööda on korraldatud DP ala liiklus. Kaebaja A.S.ile kuuluvale kinnisasjale pääseb Vabaõhumuuseumi teelt mööda Lesta tänavat - Selise tänavat - Võrgukivi tänavat - Laose tänavat. DP liikluslahendus näeb ette liikluse Vabaõhumuuseumi teelt Nooda teele. Seega ei mõjuta DP ala A.S.i liiklemist ei Lesta tänaval, Selise tänaval, Võrgukivi tänaval ega Laose 15 tänaval. Ainukeseks kokkupuutepunktiks on tema ja DP alalt tekkiva liikluse osas Vabaõhumuuseumi tee. Vabaõhumuuseumi tee on teeks, mida mööda liiklevad kõik Kakumäe poolsaare autod. Kaebaja E.O. korterelamuni jõudmiseks on vajalik sõita Vabaõhumuuseumi teelt Lesta tänavale ja seejärel Selise tänavale. Ka E.O. puhul on DP alaga ühiselt liiklemiseks kasutatavaks alaks ainult Vabaõhumuuseumi tee. Kaebaja A.K. elamuni jõudmiseks on vajalik sõita Vabaõhumuuseumi teelt Vabe tänavale ja seega on tema puhul DP alaga ühiselt liiklemiseks kasutatavaks alaks ainult Vabaõhumuuseumi tee. Kaebajale V. O. kuulub xxxxxx kinnistu, mis asub Kakumäe poolsaare teisel poolel. V.O. võib kasutada kesklinna jõudmiseks Vabaõhumuuseumi teed (analoogse pikkusega on ka trajektoor Kakumäe tee Vana-Rannamõisa tee - Rannamõisa tee) ja juhul, kui ta kasutab Vabaõhumuuseumi teed, siis on tal DP alaga ühiselt liiklemiseks kasutatavaks alaks Vabaõhumuuseumi tee. V.P.i elamuni jõudmiseks on vajalik sõita Vabaõhumuuseumi teelt Vabe tänavale ja seega on tema puhul DP alaga ühiselt liiklemiseks kasutatavaks alaks ainult Vabaõhumuuseumi tee. 20.3.
32. Vastustaja leiab, et liiklusuuringute ja prognooside alusel on tõendatud, et liikluskoormus Vabaõhumuuseumi teel vastab ka pärast DP elluviimist kehtestatud nõuetele. Vabaõhumuuseumi tee liikluse osas on DP-ga kavandatud transiitliikluse vähendamiseks fooriristmik, liiklussujuvuse tagamiseks lisarajad. Vastustaja märgib, et ühest fooriristmikust tulenev täiendav võimalik lisaaeg, ca 30 sekundit, ei ole oluline sõiduaja pikenemine, kusjuures transiitliikluse vähenemisel suureneb kasutatav sõidukiirus ja seega ei mõjuta fooriristmiku lisandumine sisuliselt kaebajate sõiduaega. 20.3.
33. Lesta tänavat kasutatakse ehitusaegse juurdepääsuna, kuid tegemist on ajutiste ebamugavustega kaebajate A.S. ja E.O. jaoks, kusjuures mõlemad kaebajad saavad kasutada alternatiivset teed Vabaõhumuusemi teele pääsuks. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et DP-ga ei ole rikutud kaebajate subjektiivseid õigusi.
34. Kaebajate poolt esitatud populaarkaebus 21.
35. Tallinna
36. aastal kehtima hakanud üldplaneering näeb ette Lesta tn 16/18 osas sadamamaa funktsiooni (Tallinna Linnavolikogu 07.10.1993 otsus, millega otsustatakse Tallinna sadamate ja rannaalade funktsionaalne tsoneerimine – vt VI tl 114-115) ning Lesta tn 9, 10, 11 ja 14 osas väikeelamuteala. Lesta tn 9, 10 ja 11 on hetkel kasutusel tootmismaana. Üldplaneeringu kohaselt on väikeelamuteala peamiselt ühepere- ja ridaelamutele, kuid seal võivad paikneda ka 3-4 korruselised kortermajad, elamupiirkondi teenindavad asutused ja väiksemad kaubandus-teenindusettevõtted. Seega on Tallinna 2001 üldplaneeringu kohaselt võimalik planeeritavale alale korterelamute ehitamine. Siinkohal märgib vastustaja, et Lesta 11 hoone korterite arv on 8 ja Lesta tn 10 korterite arv on
37. Olemasoleva lähialal paikneva korterelamu Selise tn 26 hoone korterite arv on 33 ja Selise tn 2 ridaelamu korterite (bokside) arv on
38. Selise tänavale planeeritud ridaelamute korterite (bokside) arv on
39. Seega on Lesta tn 11 korterelamu korterite arv oluliselt väiksem naabruses olevast korterelamust ning samane või väiksem lähialal paiknevate ridaelamute korterite arvuga. Lesta tn 10 korterite arv (kokku 55) jaguneb kokku kolme majasektsiooni peale (sektsioonid on maaaluse parklaga ühendatud) ja seega on ka nende majade maapealsete osade korterite arv majasektsiooni kohta väiksem kui lähiala korterelamul. Lesta tn 10 majade paigutamisel on võetud arvesse linnaruumi eluasemetega tihendamise vajadust ning asjaolu, et lähinaabriteks on sadamahoone ja Lesta tn 14 büroohoone, Lesta tn 9 alajaam ning Lesta tn 10 elamust rohekoridori osaks oleva (mõnes osas koguni 50m laiuse) kõrghaljastusega eraldatud Lesta tn 8 üksikelamu. Lesta tn 10 ja 11 hooned on kahe- ja kolmekorruselised, maksimaalse kõrgusega 12 m, olles seega madalamad nii Selise tn 26 hoonest kui ka Selise tn 2 planeeritud hoone kõrgusest

§ 2lg 1).

Esmalt märgib vastustaja, et keskkonnamõju hindamise aruande on kooskõlastanud Keskkonnaamet ning heaks kiitnud Keskkonnaministeerium. Seega on vastavat pädevust omavad institutsioonid kinnitanud, et KSH aruanne vastab kõikidele nõuetele. Kaebaja on toonud rikkumiseks asjaolu, et KSH aruande tellijaks on OÜ Kakumäe Jahisadam, mitte Tallinn linn, ning viidanud, et tegemist on õigusnormide rikkumisega. Vastustaja toob välja, et DP koostamise oluliseks nõudeks oli KSH koostamine, mistõttu ei olnud enne KSH aruande valmimist selge, milline on parim alternatiiv ning seega ei olnud ka teada, kas planeeringulahendusega on vajalik muuta üldplaneeringut või mitte. Eeltoodust tulenevalt sõlmiti

1. aastal detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmise leping Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja OÜ Kakumäe Jahisadam vahel. Seega oli KSH aruande koostamise ajal antud halduslepinguga detailplaneeringu koostamise õigus üle ning OÜ Kakumäe Jahisadam oli ka tellijaks keskkonnamõju strateegilise hindamise osas. Nimetatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja OÜ Kakumäe Jahisadam vahel sõlmitud leping lõpetati enne DP vastuvõtmist põhjusel, et KSH aruandel baseeruv planeeringulahendus on üldplaneeringut muutev. Vastustaja märgib ka ära, et kaebajate poolt viidatud planeerimisseaduse muudatus, mille kohaselt ei tohi huvitatud isik olla KSH tellija, jõustus 1.07.2009, kuid DP KSH aruande heakskiitmine toimus
2. aastal ehk ligi poolteist aastat enne vastava sätte jõustumist. 21.
3. Vastustaja ei nõustu kaebajate väitega, et KSH aruanne ei käsitle tegelikke tegevuse alternatiive ja selle järeldused on kallutatud ning tagavad üksnes arendaja maksimaalselt kasumlikkust, ignoreerides nii avalikku huvi kui ka olemasolevat elukeskkonda (

§ 2lg 1 ja § 34 lg 1).

Vastustaja leiab, et KSH raames käsitleti alternatiive kinnistute kaupa, so DP-ga hõlmatud alal olid alternatiivid nii Lesta tn 10 kinnistule kui ka Lesta tn 11 kinnistule ja samuti sadamaehitiste osas (Lesta 16/18) ning Nooda tee ja kaldakindlustuse osas. Lühikokkuvõte KSH raames käsitletud alternatiividest on toodud DP lisas 2 (DP 1 lk 115-144). Vastustaja peab vajalikuks märkida, et 0-alternatiivi puhul käsitleti olemasolevate tootmishoonete rekonstrueerimist ning tootmistegevuse jätkamist nimetatud hoonetes. Vastustaja kordab ka üle, et kaebajate poolt esitatud Säästva Eesti Instituut (edaspidi SEI) 23.04.2009 hinnang (edaspidi hinnang) on koostanud õigusbüroo Legalitas AS 23.03.2009 tellimuse alusel. Vastavalt hinnangu tööülesande kirjeldusele on hinnangu objektiks Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, mille koostajaks on OÜ Corson, koostamise ajaks on 2007 ja mis koosneb 271 lk-st ja 23 lisast. Hinnangu kohaselt on eksperthinnangu metoodika aluseks võetud keskkonnaministri

1. veebruari 2006 käskkirjaga nr 171 kehtestatud „Keskkonnamõju hindamise aruande kvaliteedi ja keskkonnamõju hindamise menetluse kontrollimise juhend“. Hinnangu tulemusena on leitud, et KSH aruandes on mitmeid vajakajäämisi, mistõttu ei saa KSH aruandes sisalduvat teavet pidada piisavaks otsustamaks, et arendusprojekti KSH aruandes pakutud lahendusvariandid on keskkonnamõju osas parimad ehk väikseima keskkonnamõjuga. Vastustaja märgib, et hinnangu puhul tuleb esmalt tuua välja asjaolu, et SEI poolt hinnangu aluseks võetud KSH aruanne vastab oma koosseisult vahemikus
2. juuli 2007 kuni
3. august 23 2007 avalikustamisel olnud Tallinnas Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruandele (271 lk+23 lisa), millele võis ettepanekuid ja vastuväited esitada kirjalikult kuni
4. augustini
5. Keskkonnaministeerium kiitis 6.11.2007 kirjaga nr 13-3-1/46539-2 (DP 5 Lisa 40) heaks Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (edaspidi heakskiidetud KSH aruanne), mida oli avalikustamise järel täiendatud. Heakskiidetud aruandes on 267 lk ja kokku 41 lisa. Heakskiidetud aruannet on võrreldes avalikustamisel olnud KSH aruandega täiendatud. Seega on SEI käsitlenud KSH aruannet sellise sisu ja komplekssusega nagu see oli avalikustamisel 2007 suvel, mitte Keskkonnaministri poolt 6.11.2007 heakskiidetud KSH aruannet. Teise olulise asjaoluna toob vastustaja välja, et SEI hinnangu metoodika puhul on tegemist tavapärase keskkonnamõju strateegilise hindamise järelevalve metoodikaga, mis kuulub kohustuslikule rakendamisele enne keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heakskiitmist. Seega on sama metoodikat kasutatud Keskkonnaministeeriumi poolt, kui Keskkonnaministeerium on selgitanud välja, kas OÜ Corson poolt koostatud Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne vastab kõikidele nõuetele. Veelgi enam, Keskkonnaministeerium on oma
6. novembri 2007 kirjas nr 13-3-1/46539-2 toonud välja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavuse ja teinud ka ettepanekud täiendada aruande peatükki 5.14.5.1 vastavalt kirja punktis 4.2 toodud märkustele ning teinud konkreetsed ettepanekud fikseerida detailplaneeringus selle elluviimisel rakendatavad meetmed. Heakskiidetud aruannet on vastavalt ka täiendatud. Seega on Keskkonnaministeerium Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande puhul kontrollinud aruande vastavust kõikidele nõuetele, sh teostanud kontrolli järelevalve metoodikat kasutades ehk analüüsides aruannet sama metoodika kohaselt nagu SEI oma eksperthinnangus on kasutanud. Kontrollimise tulemusena on Keskkonnaministeerium jõudnud järelevalve teostajana seisukohale, et heakskiidetud KSH aruanne vastab kõikidele nõuetele. 21.
7. Asjaõigusseaduse kohaselt võib piirata juurdepääsu kinnisasjale. Veeseadusest tulenevalt ei ole kallasrada avalikul veekogul sadamas. Seega on kaebajate väide, et planeeritaval alal on rannal igal pool avalik ruum, väär. Vastustaja märgib, et see, et sadamal puudub kallasrada on tavapärane. Näitena võib tuua Pirita jahisadama, kus sadamaalale on juurdepääs ainult sadamat kasutavatel isikutel. Täiendavalt märgib vastustaja, et kaebajate väide, et multifunktsionaalne sadamahoone on kaubanduskeskus, moonutab selgelt sadamahoone tegelikku kasutamisotstarvete paljusust. Tegemist on hoonega, kus pakutakse nii rekreatsioonivõimalusi kui ka teenuseid ja esmatarbekaupu, kusjuures kaubanduse osakaal jääb oluliselt alla teistele kasutamise otstarvetele. Seega on sadamahoone puhul tegemist mitmeotstarbelise keskusega, mis pakub teenuseid nii külalissadama kasutajale, harjumaalasest väikelaevnikule, tallinlasest puhkehuvilisele kui ka kohalikele elanikele, kes soovib saada nt perearstiteenust. Vette ehitamise osas märgib vastustaja, et veeseadus sellist kaebajate poolt esitatud viisil sätestust ei sisalda, sest vastasel korral ei oleks võimalik nt ehitada eraõiguslike juriidiliste isikute poolt tuulegeneraatoreid, paadisildu jms. Kordamata eeltoodut tuleb märkida, et DP on kooskõlastanud kõik avalike huve esindavad institutsioonid, sh Tehnilise Järelevalve Amet, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Veeteede Amet. DP-ga on kavandatud sadamaehitised, kallasrada ja Nooda tee avalikuks kasutamiseks väga suures ulatuses ja seega kannab DP lahendus eesmärki tagada avalikkusele juurdepääs merele. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et sadamaehitiste, kaldakindlustuse ja Nooda tee paiknemine on avalikes huvides ja vastav kaalutlus on teostatud õigesti. 24 21.
8. Vastustaja ei nõustu kaebajate väitega, et DP-ga on rikutud LKS § 41 lõiget 2, mille kohaselt tiheasustusala laiendamine saab toimuda üksnes üldplaneeringuga. DP kajastab merre ehitatavaid sadamaehitisi, kaldakindlustust ja Nooda teed. Meri on avaliku hüve objekt ning ei ole tsiviilkäibes, välja arvatud seaduses sätestatud juhtud. Kaldaga püsivalt ühendatud ehitis muutub pärast ehitamist kaldakinnisasja osaks ning seega muutub ka veepiir. Kuna meri on avalik hüve ning seda hüve saab kasutada ainult seadusandluses ettenähtud juhtudel, siis on vajalik need planeeringud, mis näevad ette merre ehitamise kooskõlastada täiendavalt Tehnilise Järelevalve Ametiga. DP on Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kooskõlastatud märkusteta. Siinkohal rõhutame, et Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud küsima merre ehitamise puhul arvamust ka Kaitseministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt ja Veeteede Ametilt. Kõik nimetatud institutsioonid on DP planeeringulahenduse heaks kiitnud. Keskkonnakaitselisi küsimusi vaeb Keskkonnaamet, kes on
9. oktoobri 2009 (DP 4 lk 1146-1154) kirjas leidnud, et DP planeeringulahendus on kooskõlas keskkonnakaitseliste põhimõtetega. Täiendavalt on väljastatud merre ehitamiseks Keskkonnaministeeriumi poolt Vee erikasutusluba. Tuleb ka rõhutada, et DP on heaks kiitnud Harju maavanem, kes heakskiitmise käigus kontrollis muuhulgas ka DP vastavust avalikele huvidele. Seega on kõik avalike huve esindavad institutsioonid DP heaks kiitnud. 21.
10. Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et tulenevalt Lesta tn 7 ala väljajäämisest on DP õigusvastane, kuna juhul, kui see ala oleks olnud planeeritava ala hulgas, siis oleks ehitatud sadamahoone Lesta 7 kinnistule, kuna nimetatud kinnistu on ajalooliselt sadamahoonestusega kinnistu ning nimetatud kinnistule sadamahoone ehitamisel ei ole vaja üldplaneeringut muuta. Esmalt tuleb märkida, et kaebajate väited, et justkui põhjustaks Lesta 7 kinnistu välja jäämine planeeritavalt alalt olukorra, kus DP on õigusvastane, on ainetud ega tugine ühelegi seaduse sättele, vastupidi - planeeritava ala määramine on täielikult vastustaja õigus ja seega on vastustaja ka antud juhul teinud otsuse vastavalt seaduses fikseeritule. Teiseks on kaebajate faktiväited väärad ja seega ka juhul, kui isegi kaebajate seisukoht, et Lesta tn 7 kinnistu oleks pidanud olema planeeritavas alas, siis kaebajate poolt näidatud eesmärki, et sadamahoone ehitataks Lesta tn 7 kinnistule, ei oleks võimalik täita. Vastupidiselt kaebajate väitele Lesta tn 7 kinnistul sadamahoonestust ei ole ega ole olnud, vaid tegemist on ka ajalooliselt tööstusmaaga (seal toimus Kirovi kalurikolhoosi kala tootmine). Kolmandaks on nimetatud maa-ala kehtiva üldplaneeringu kohaselt väikeelamumaa ja seega sellele kinnistule uue hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda väikeelamumaa funktsioonist ning üldplaneeringut muutmata ei oleks võimalik sadamahoonet sellele kinnistule kavandada. Seega ei ole kaebajate poolt esitatud väited, et sadamahoonestus on Lesta tn 7 kinnistul olnud või et seda saaks sinna ehitada üldplaneeringut muutmata, tõesed. Vastustaja rõhutab, et sadamarajatiste paiknemine on valitud looduskaitselistest kriteeriumidest tulenevalt ja seega sadamarajatiste asukoht oleks ka Lesta tn 7 kinnistu planeeringualas olemise korral samane. Tulenevalt sadamarajatiste asukohast on vajalik tagada ka sadamateenuste pakkumine. Kui sadamahoonestus paikneks kaebajate poolt väljapakutud asukohas, siis oleks olenevalt aluse paiknemisest sadamas minimaalne kaugus sadamas peatuva aluse ja sadamahoone vahel ca 160 meetrit ja maksimaalne kaugus ca 400 meetrit. Siinkohal on oluline, et Nooda tee peab teenindama Lesta tn 11, Lesta tn 20, 22 ja 7a kinnistut ja seega peab Nooda tee minema läbi sadamarajatiste juurest. Kui sadamahoonestus paikneks teisel pool Nooda teed, so sadamahoonestuse ja sadamarajatiste vahel, siis oleks takistatud sadama toimimine selleks ettenähtud tingimustel, puuduks rekreatsioonivõimalused ning see oleks vastuolus hea elukeskkonna kavandamise põhimõtetega. Märkimata ei saa jätta ka asjaolu, et kui 25 sadamahoone oleks kavandatud Lesta tn 7 kinnistule, paikneks hoonestus olemasolevatele elamutele (Selise tn 26 ja Selise tn 2) ning piirkonna planeeringutega kavandatud elamutele (Lesta tn 5, 5a kinnistud ja Selise tn 1 ja 29 elamud) tunduvalt lähemal kui hetkel kehtestatud DP kohases lahenduses. Kindlasti on oluline ka asjaolu, et juhul, kui Lesta tn 7 kinnistu oleks olnud planeeritava ala hulgas ning alale oleks ette nähtud nt korter/või ridaelamu, siis ei oleks kinnistul kalatootmist teostaval AS-il Spratfil enam kehtivatest õigusnormidest tulenevalt võimalik oma tootmishooneid ümber ehitada (sh EL nõuetele vastavusse viimiseks), sest selgelt ja ühemõtteliselt peaks vastustaja sellise tegevuse keelama ning seega sisuliselt ka tegema otsuse, et Kakumäe poolsaare üks olulisemaid tööandjaid peab tegevuse lõpetama. Seega on arusaadav, et AS-i Spratfil omanik on korduvalt soovinud tagada oma kinnistul tegevuse jätkumine ning seda ka planeerimismenetluse jooksul väljendanud (vt nt AS Spratfil
11. aasta kiri – DP 3 lk 183). Ei ole vähetähtis, et planeerimisseadus näeb ette, et juhul, kui planeeritava maa-ala kinnistu omanik ei nõustu planeeritava otstarbega, kuid omavalitsus näeb vajadust muuta olemasolevat maa kasutamise otstarvet, siis rakendatakse avalikes huvides kinnisasja sundvõõrandamist. Antud juhul on vastustaja leidnud, et puudub vajadus lõpetada AS-i Spratfil tegevus Kakumäe piirkonnas ja vähendada veelgi piirkonna tööjõuvajadust ning eraldada omavalitsuse eelarveliste vahendite seast olulises mahus raha Lesta 7 võõrandamiseks, eriti kui avalikes huvides on töökohtade olemasolu piirkonnas. Vastustaja märgib ka seda, et igasugune võimalik tulevane Lesta tn 7 hoonestamine ei oma puutumust käesoleva vaidlusega ja seega on kaebajate poolt esitatud vastavad väited ainetud. 21.
12. Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et kasutades terminit „sadama rekonstrueerimine“ on tekitatud olukord, kus KSH aruanne ja DP on eksitav. Vastustaja on seisukohal, et kuna DP-s kui ka KSH aruandes on piisavalt selgelt fikseeritud ja arusaadavalt sõnastatud kavandatav tegevus (vt KSH ptk 1.
13. „Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus“ ja DP ptk 2 „DP koostamise eesmärk“), siis ei ole KSH aruanne ega DP eksitavad. 21.
14. Vastustaja ei nõustu kaebajate väitega, et DP on õigusvastane, kuna on kehtestatud osaliselt. Riigikohus on korduvalt märkinud, et omavalitsuse kaalutlus on määratleda planeeritava ala suurus ja sisu. Riigikohus on samuti leidnud, et juhul, kui planeeritav ala koosneb erinevatest omavahel funktsionaalselt erinevaid eesmärke kandvatest aladest, siis on võimalik käsitleda planeeringut osaliselt, so seega ka kehtestada osaliselt. Arvestades asjaolu, et planeerimisseadusele kohaldub haldusmenetluse seadus, siis vastab planeeringu osalise kehtestamise põhimõte HMS-is sätestatule. DP puhul on käsitletud kolme ala, tootmisaladele kavandatud kortermajad, merre ehitatavate sadamakaidega seotud sadamaehitised, kaldakindlustus koos Nooda teega, mis ei ole seotud tervikuna DP-ga hõlmamata alaga (puistuga kaetud alale lasteaia ja elamute ehitamine ja ärihoonestus). Kuna DP-ga hõlmatud alal paiknevale pankrannikule avaldab erosioon kiireloomulist mõju ning vette ehitatavate sadamaehitiste ja kaldakindlustuse ja Nooda tee ehitamine on keskkonnakaitseliselt omavahel seotud (sadamaehitiste ehitamisel kaasatav materjal on ühtlasi kaldakindlustuse ja Nooda tee täitematerjal, samuti on täitematerjaliks Lesta 11 ja 10 hoonestuse parkimisaladest saadav pinnas), siis leiti, et on otstarbekas eraldada DP-ga hõlmatud ala kogu planeeritavast alast. 21.
15. Vastustaja ei nõustu kaebajate esitatud väitega, et planeerimismenetlust ei ole teostatud nõuetele vastavalt, kuna enne avalikku arutelu ei saadetud vastuväidete/ettepanekute tegijatele omavalitsuse põhjendatud seisukohti. Riigikohus on leidnud, et avalikul väljapanekul olev planeeringulahendus ei ole lõplik, vaid see koostatakse koostöös avalikkusega avaliku väljapaneku ja arutelu käigus (nt Riigikohus 33-1-16-08). Antud juhul toimus 11.09.2009 avalik arutelu, millele eelnevalt teavitati 26 vastuväiteid ja ettepanekuid esitanud isikuid halduslepingu alusel tegutsenud planeerija poolt nende ettepanekute ja vastuväidete arvestamise või mittearvestamise võimalikkusest ja ka asjakohastest põhjustest. Avalikul arutelul tutvustati vastuväiteid ja ettepanekuid ja nendega arvestamise võimalikke lahendusi ning kuulati arutelul osalevate inimeste arvamusi esitatud lahenduste kohta. Avalikul arutelul ja avalikul väljapanekul esitatu alusel formuleeriti põhjendatud seisukohad esitatud vastuväidete ja ettepanekute osas. Põhjendatud seisukohad esitati kõikidele vastuväiteid/ettepanekuid esitanud isikutele 16.09.2009, so seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Seega on DP koostamisel lähtutud avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu koostoimest ja sellest, et põhjendatud seisukohti ei ole võimalik enne avaliku arutelu toimumist vastuväiteid/ettepanekuid teinud isikutele esitada, kuna vastasel korral oleks arutelu puhas formaalsus. Eeltoodust tulenevalt on kaasamiskohustus koos põhjendatud seisukohtade esitamise ajalise kohustusega täidetud eesmärgipäraselt ja vastavalt planeerimisseadusele. Vastustaja on seisukohal, et kaebajate poolt esitatud menetlusnõuete rikkumise väited on otsitud ja lähevad muuhulgas vastuollu kaebajate enda poolt tooduga. Nimelt on kaebaja Kakumäe Selts ise oma vastuväidete kirjas välja toonud, et avaliku aruteluta ei ole võimalik omavalitsusel põhjendatud seisukohti kujundada (vt DP 4 lk 931).
16. Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et DP on avalikes huvides, planeerimismenetluses on kaasamine toimunud õiguspäraselt ja kaalutlusõigust on teostatud õigesti.
17. Kohtuistungil jäi vastustaja oma kirjalike seisukohtade juurde. Vastustaja selgitas täiendavalt, et algselt planeeringuala määramisel oli plaan kaasata planeeringualasse Lesta 7 kinnistu, mis on töötav kalatööstus, kuid kuna selle omanik sellega nõus ei olnud, siis nimetatud plaan ei realiseerunud. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et on lähtunud avaliku huvi defineerimisel linna kui terviku arendamise vajalikkusest. Samuti sellest, et Kakumäele on vaja, arvestades rahvastiku vananemist, luua võimalusi mitmekülgseks tegevuseks - töökohtade mõttes, puhkuse, võimalike teenuste pakkumise mõttes sealhulgas sportimisvõimalused, arstiabi, sadamaga seotud teenused jne. Vastustaja väidab, et on avalikku huvi vaadanud komplekssemalt, mitte niivõrd üksikisiku või arendaja huvides. Avalikes huvides on keskkonna kaitsmine, teede ehitamine, liikluse sujuvamaks muutmine. Vastustaja on kõik asjaolud välja toonud oma kirjalikes toimingutes. Vastustaja teatas kohtuistungil, et tal kohtukulud puuduvad. Kaebajate menetluskulude osas märgib vastustaja, et arvestades selle asja keerukust ja mahtu, on see tema hinnangul sarnastes asjades olnud tavaliselt 30 000-40 000 krooni vahel. Vastustaja leiab, et 15 000 eurot on suur summa. Samuti juhib vastustaja tähelepanu, et kõik arved on mittetulundusühinguga. MTÜ on esitanud kaebuse populaarkaebusena. Subjektiivsed õigused ei saa olla osutatud teenuste nimekirjas. Oleks õige, kui see jagatakse 6-ga. Põhjendatud oleks 2500 eurot. KOLMANDA ISIKU OÜ KAKUMÄE JAHISADAM SEISUKOHT
18. Kolmas isik OÜ Kakumäe Jahisadam leiab, et kaebajatel puudub subjektiivsete õiguste rikkumine. Tulenevalt sellest, et detailplaneering ei saa kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuda, ei ole tema arvates vaja käsitleda väiteid seoses detailplaneeringu mõjudega konkreetsete kaebajate suhtes. OÜ Kakumäe jahisadam toob välja, et MTÜ Kakumäe Selts oma subjektiivsete õiguste rikkumist ei väida. 27 Kolmas isik leiab, et füüsilisest isikutest kaebajate puhul võiks subjektiivsete õiguste rikkumise küsimus tõusetuda eeskätt läbi nende kinnistutele avalduvate privaatsusriive või liikluse mõjude. Kolmas isik jagab sisuliselt vastustaja seisukohti kaebajate elukohtade asetsuse osas DP alast ning DP võimalikust mõjust (vaated, liiklus) ning leiab, et subjektiivsete õiguste rikkumist füüsilisest isikust kaebajate puhul ei esine ja on seisukohal, et uue ja hästihooldatud haljastusega allee põhimõttel rekonstrueeritud sõidutee hoopis parandab kaebajate elukeskkonda. Kolmas isik rõhutab, et DP ala põhilise juurdepääsuna on peetud silmas Nooda teed, mille kaudu toimub juurdepääs ka kõigi planeeringuala parkimiskohtadeni. Lisaks on liiklusmärkidega piiratud juurdepääs Lesta tänavalt Nooda teele (vt nt DP 1 Lisa 10 joonis 009). Seega ei ole alust eeldada, et DP-ga kasvaks oluliselt liiklusintensiivsus Lesta tänaval. Hinnates subjektiivsete õiguste rikkumise võimalikkust seoses mõjutustega Vabaõhumuuseumi teel, on kolmas isik seisukohal, et need mõjud ei ole samuti sellise tähendusega, mis enesestmõistetavalt ületaksid kehtivast õigusest tulenevaid piirmäärasid või muudaksid elukeskkonda planeeringuala läheduses sedavõrd, et saaksid endast kujutada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist (vt 3-3-1-29-10 p 23). Vabaõhumuuseumi tee vastav osa jääb näiteks kaebajate A.S.i ja E.O. kinnistutest juba piisavalt eemale. Arvestades baasolukorda Vabaõhumuuseumi teel, ei ole ka A.K. ja V.O.a ning V.P.i puhul liiklusmõjusid alust käsitleda subjektiivsete õiguste rikkumisena. DP-st nähtub, et liiklusest tulenevate mõjutustega on eraldi tegeletud ning nähtud ette nende vähendamise meetmeid. Kaebajad ei ole tõendanud, et need meetmed kindlasti ei toimiks või ei tagaks normaalset elukeskkonda. Samuti ei ole kaebajad tõendanud, et DP realiseerimine kahjustaks nende kinnisvara väärtust. DP materjalidest võib pigem järeldada, et DP-ga loodav heakorrastatud linnakeskkond võib kaebajate kinnisvara väärtust tõsta. DP-s tegeleti ka ehitusaegsete mõjudega, muuhulgas on ette nähtud DP väljaehitamise etapilisus, mis tagab näiteks tänavate varasema väljaehitamise (mis omab selgelt kinnisvara väärtust tõstvat mõju). Eeltoodu alusel leiab kolmas isik, et DP ei põhjusta ühegi konkreetse kaebuse esitaja suhtes selliseid mõjutusi, mida saaks pidada subjektiivsete õiguste rikkumiseks. Seega puudub alus kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse rahuldamiseks. Vastustaja on kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud.
19. Kolmas isik leiab, et kaebajate keskseks väiteks on, et vastustaja on detailplaneeringu kehtestamisel teinud kaalutlusvigu, millega kolmas isik ei nõustu. 25.
20. Kolmas isik on seisukohal, et üldplaneeringu muutmine oli põhjendatud. PlanS 9 lg 7 näeb ette, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekuid. Seega on üldplaneeringu muutmise ettepaneku tegemine põhimõtteliselt lubatav ja vaidlus taandub sellele, kas vastustaja on teinud kaalutlusvea selles, et on asunud seisukohale põhjendatud vajaduse olemasolus. Riigikohus on leidnud haldusasjas nr. 3-3-1-12-07 ühelt poolt, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peab jääma erandiks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Samas nenditakse, et üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum. Linna või valla arengu põhisuundade ja tingimuste määramine on omavalitsusüksuse otsustuspädevuses ning nõuetekohase menetluse läbiviimisel on omavalitsusüksus õigustatud varemtehtud otsuseid muutma Riigikohus märkis samas asjas, et kehtestatud üldplaneering ei tekita isikutele abstraktset kaitstavat usaldust sellega kindlaks 28 määratud tingimuste muutumatuna säilimiseks. Isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et kohus ei saa asuda haldusorgani asemel kaalutlusotsuse õiguspärasuse kontrollimisel hindama, kas planeeringuga kaasnevad positiivsed mõjud on usutavad ja sedavõrd olulised, et kaalusid üles kaebajate õigused, eriti olukorras, kus neile avalduvad riived ei ole suured (3-09-2539 p 16). Kolmas isik leiab, et kaebajad ei ole näidanud selliste vigade olemasolu, mis veenaksid, et vastustaja väljatoodud põhjendused on ilmselgelt väärad. Sellises olukorras ei ole DP tühistamiseks alust. Oluline on vaadata üldplaneeringu muutmise konteksti. Käesoleval ajal on muudatusega seotud katastriüksuste sihtotstarveteks tootmismaa. Üldplaneeringus on sadamaalale samuti ette nähtud tootmise funktsioon. DP-ga seevastu soovitakse senine faktiliselt tootmismaa sihtotstarbega maa muuta korterelamu juhtotstarbega maaks ning sadamahoone ala osas ärimaa juhtotstarbega alaks. Samuti planeeritakse osad alad sotsiaalmaaks ning transpordimaaks. Seejuures tuleb arvestada, et planeeringualal valdav senine tootmismaa sihtotstarve (mis põhimõtteliselt võimaldab igat liiki tootmist) elamualade vahel on eelduslikult piirkonda vähemsobivam kui kavandatav korterelamumaa ja ärimaa sihtotstarve. Sarnaselt sobiks kaasajal sellesse piirkonda kavandatust vähem ka tööstuslik sadam, mis seal on ajalooliselt olnud ja mida üldplaneering võimaldaks. Elamumaa sihtotstarbe osas tuleb arvestada, et faktiliselt toimub senise tootmismaa asendumine elamumaaga. Üldplaneeringus oli selle vastava ala juhtfunktsiooniks väikeelamute ala ehk põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4 korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid. Seega ei olnud korterelamute (antud juhul 2-3 korruseliste korterelamute) rajamine antud alale välistatud juba üldplaneeringu alusel. Vastustaja on antud juhul siiski pidanud üldplaneeringu muutmist vajalikuks, kuid ei ole üldplaneeringu muutmine antud juhul põhimõttelist laadi. Võrreldes tänase faktilise kasutusega on aga elamumaa funktsioon eelduslikult piirkonda sobivam. Seega, puudub kaalukas alus väita, et võrreldes senise faktilise kasutusega ning üldplaneeringu järgse kasutusfunktsiooniga saaksid kaebajate huvid kahjustatud. Kolmas isik leiab, et vastustaja on adekvaatselt põhjendanud, miks ta pidas põhjendatuks lubada korterelamute ehitamist. Seda õigustab eeskätt piirkonnas väljakujunenud olukord, kus juba ehitatud korterelamute ja büroohoonete vahele ja kõrvale üksik/või kaksikelamute kavandamine ei ole linnaehituslikult mõistlik. Siinkohal tuleb rõhutada, et korterelamu võimaldab arhitektuursete lahenduste paremat kasutamist võrreldes ridaelamutega. Korterelamute eelis on ka selles, et need võimaldavad jätta suuremad alad tarastamata ning avalikku kasutusse (avaliku linnaruumi osaks). Merele lähematel aladel on see aga igati mõistlik, et soodustada ümbruskonna elanike pääsu mere äärde. Näiteks Lesta 10 puhul on saavutatud lahendus, kus hoonestuse paigutamisega on tagatud nii loodusliku rohevõrgustiku toimimine ning ka kergliiklusteed läbi kinnistu. Üksikelamute puhul ei oleks selliselt toimivat lahendust mõistlikult leidnud. Lesta 11 puhul oleks nii privaatsusriivete aspektist kui ka haljastuse säilitamise aspektist olnud samuti keeruline paigutada olemasoleva hoonestuse (Selise tn 26 korterelamu, Selise tn 24 büroohoone, Lesta 7 tootmishoone, Lesta 14 büroohoone) vahele üksikelamuid (olemasolevast hoonestusest tekkiv privaatsusriive on nii suur, et ei võimalda uue üksikelamu õueala paigutamist selliselt, et see ei ole vaadeldav olemasolevast hoonestusest). Üksikelamute puhul oleks olnud ka majanduslikult ebarealistlik nõuda maa-alust parkimiskorraldust. Sadamahoone ala juhtfunktsiooni muutmine tuleneb ühelt poolt katastriüksuste määramise korra muudatustest, mille järgi tuleb sihtotstarve varasema tootmismaa asemel määrata ärimaaks. Lisaks ei saa kuidagi ilmselgelt ebaadekvaatseks pidada ka piirkondliku keskuse planeerimise kaalutlust, millele vastustaja on otseselt viidanud ja põhjendanud. Sellega 29 vähendatakse linnaosa monofunktsionaalsust ning samas võimaldatakse esmavajadusi rahuldada kodudele lähemal, säästes sellega linnaruumi. Kaebajate viited kaubanduskeskustele (Rocca Al Mare, Rimi, Selver) ei ole asjakohased, kuna käesoleval juhul kavandatakse multifunktsionaalset keskust, milles pakutakse elanikele mitmesuguseid olulisi teenuseid ning kaubandus ei oma seejuures domineerivat tähendust. Samuti asuvad nimetatud keskused sellest piirkonnast üsna kaugel. Asjaolu, et DP suhtes on esitatud vastuväiteid ja sellele on kogutud protestiallkirju, ei ole kaalukaks argumendiks ega muuda DP-d õigusvastaseks. Ühelt poolt võib märkida, et väga suur hulk vastuväidete esitajaid menetluse käigus loobusid avalikul väljapanekul suuliselt oma vastuväidetest. Kohtule on kaebuse esitanud vaid üksikud isikud. Menetluse käigus avaldati ka DP-d toetavaid seisukohti. Avalikkuse suurt huvi abstraktselt ei ole praktikas Riigikohtu poolt peetud isegi asjaoluks, mis tooks kaasa näiteks avatud menetluse kohaldamise (vt haldusasi nr 3-3-1-52-08, p 11). Seega, ainuüksi protestide arvust ei saa teha mis tahes järeldusi kaalutlusvigade ega laiemalt DP õiguspärasuse kohta. Kolmas isik leiab, et vastustaja on langetatud planeerimisotsustust planeerimismenetluse kestel piisavalt menetlusosalistega arutanud ning tehtud valikuid selgitanud. Vastustaja ei ole oma kaalutlusruumist väljunud. Seetõttu ei ole vastustaja poolt tehtud ka kaalutlusvigu üldplaneeringu muutmise põhjendatud vajaduse hindamisel. 25.
21. DP kehtestamist toetavad kolmanda isiku arvates mitmed planeeringus toodud avalikud huvid. Planeeringumaterjalides on avalikke huve põhjalikult käsitletud, kuid kolmas isik rõhutab, et käesoleval juhul on ilmselgelt avalikuks huviks linna, sealhulgas Kakumäe parem avamine merele. Kuigi Kakumäe on mere ääres, ei ole selles konkreetses piirkonnas suurel alal kaasaegseid linnalikke tingimusi mere ääres jalutamiseks, sportimiseks või muul viisil aja veetmiseks ning linnaelanikele ja harrastuskaluritele mereleminekuks. Samuti on linna huviks uue kvaliteetse külalissadama rajamine, mis elavdab ka teiste külalissadamate tegevust ja turismisektorit. Paljude teenustega külalissadam muudab eelduslikult Tallinna atraktiivsemaks ka Skandinaavia väikelaevnikele. DP-ga on nähtud ette, et ulatuslikud senised räämas tootmisalad heakorrastatakse ja avatakse avalikule kasutusele. Suur enamus neist on eramaad, mida tavaliselt avalikus kasutuses ei ole. Rajatakse kergliiklusteed, rannapromenaad, noortepark ja muud avarad mereäärsed alad (sh väikelaevade kaid ja nende ümbrus), mis on väga suures ulatuses avalikus kasutuses. Isegi sadamahoone arhitektuurne lahendus on valitud selline, mis tagab võimaluse avalikkusel liikuda hoone peal ja suunduda üle hoone kaidele. Kuigi Nooda tee on vajalik ka planeeringuala teenindamiseks, on selle väljaehitamine oluline ka Nooda tee äärsete elanike jaoks. Kergliiklusteede võrk tagab loogilised juurdepääsud erinevatele planeeringuala ning sellest välja jäävatele piirkonna osadele. Koos rannal liikumise võimalusega tagatakse head võimalused merele minekuks nii sadamas hoitavate alustega kui ka avaliku slipiteed mööda sisselastavate veesõidukitega. Selliseid häid võimalusi hetkel kusagil mujal Tallinnas ei pakuta. Ette on nähtud ka võimalused kalapaatidele ning kalaturule. Märkimist väärib ka asjaolu, et enamus parkimist on korraldatud maa-alusena. See lahendus muudab hoonete ehitusmaksumuse oluliselt kallimaks. Samal ajal säästab see linnaruumi rohkem jalakäijatele ja on antud juhul taganud ka avalikult juurdepääsetava linnaruumi suurema mahu. Kokkuvõttes on antud DP puhul väga suur hulk lahendusi sellised, mis arendaja jaoks teevad selle planeeringu realiseerimise oluliselt kallimaks, kuid on kehtestatud just selleks, et anda panus avaliku kvaliteetse linnaruumi tekitamiseks antud piirkonnas. Kõiki neid lahendusi tuleb arvestada kui DP negatiivsena käsitletavaid mõjusid tasakaalustavate aspektidena. Nende aspektide arvestamisel ei ole vastustaja planeerimisotsustust alust pidada meelevaldseks või kaalutlusruumi ületavaks. Kolmas isik leiab, et DP kehtestatud lahendus on aastate pikkuse menetluse tulemusena leitud kompromiss, mis mõistlikus ulatuses arvestab nii kinnistu omaniku erahuvi oma kinnistut hoonestada ja naabrite huve ning üldiseid avalikke huve. 30 25.
22. Kolmas isik peab ilmselgelt ülepaisutatuks kaebajate väiteid, et DP realiseerimine muudaks täielikult Kakumäe kui linnaosa olemust. Loomulikult on kavandatul lokaalselt mõju, kuid ebaõige on väita, et elukeskkond kujundatakse täielikult ümber või see oluliselt halvendaks elukeskkonda. Kolmas isik leiab, et vastustaja ei ole planeerimisdiskretsiooni teostamisel teinud vigu, sh ilmselgeid vigu, mis kohtuliku kontrolli tulemusena võiks kaasa tuua DP tühistamist. Käesoleval juhul kavandatakse kõrghaljastatud nn metsalinna linnaosa ühte piirkondlikku keskust. Seda ei ole kavandatud senise hästitoimiva elukeskkonna asemele. Kolmas isik juhib tähelepanu, et nii Lesta tn 10, Lesta tn 11 kui ka sadama-ala (tänane Lesta tn 16 // 18) on kõik tootmismaa sihtotstarbega maaüksused. Seega võetakse tootmismaad kasutusse elamualadena ning äri- ja sotsiaalfunktsiooniga aladena, mis kolmanda isiku arvates sobituvad piirkonda senisega võrreldes oluliselt paremini. Arhitektuursetest nõuetest tulenevalt eeldab DP realiseerimine kvaliteetsete lahenduste ja materjalide kasutamist. Ulatuslikud alad, mis on kasutusel näiteks kinniste (osaliselt asfalteeritud) tootmisplatsidena, haljastatakse ja antakse avalikku kasutusse. Lesta tn 11 elamu on paigutatud Selise tn 24 (ärimaa) ja Lesta tn 7 (tootmismaa) vahele senise tootmishoone asemele. Kuna Lesta tn 11 elamu (8 korterit) on Selise tn 26 elamust väiksem ja ka madalam, ei saa see omada rõhuvat mõju. Lesta tn 10 elamud ehitatakse seniste tootmishoonete kompleksi asemele, kusjuures kinnistu merepoolne ning idapoolne ala jäetakse maksimaalselt vabaks rohekoridorile ja kergliiklusteele. Korterelamute mõju vähendab maaaluse parkimise lahendus, kuna sellega säilib rohkem maapealset linnaruumi rohealade ja haljastuse jaoks, mis on kooskõlas Kakumäe kui rohelise linnaosa kontseptsiooniga. Sadamahoone puhul on tähelepanuväärne, et hoonest endast tingitud privaatsusriiveid ja visuaalset mõju ei ole alust kuidagi ebaproportsionaalseks hinnata. Kolmas isik juhib tähelepanu, et ükski kaebajatest peale E.O. (kes näeks hoonet rõdult olemasoleva kõrghaljastuse vahelt) sadamahoonet enda kinnistult ei näe. Selline hoone ei saa kaebajate huve rikkuda ega põhjustada näiteks privaatsusriivet. E.O. puhul jääb sadamahoone samuti tema korteri akendest piisavalt kaugele (ca 140 meetri kaugusele), varjamata seejuures vaadet mere suunas (mis eelduslikult rõdult avaneb). Lisaks on sadamahoone lähimal osal üksnes kolm korrust, tõustes astmeliselt kõrgemaks mere pool. Sellest tulenevalt on kolmas isik seisukohal, et sadamahoone suurus visuaalse mõju ega privaatsusriivete mõttes ei ole käesoleva kohtuasja lahendamise seisukohalt olulise tähendusega. Lisaks on vajalik rõhutada, et DP on antud juhul just elukeskkonna täpsema planeerimise huvides väga detailne, nähes ette detailsed arhitektuurinõuded. Sadamahoone arhitektuurne lahendus on välja töötatud just selliselt, et see oleks kvaliteetne ja võimalikult hästi sobituks ümbrusse (sh väldiks massiivsust). Sadamahoone rajamisel omab otsustavat tähendust asjaolu, et piisava süvise saavutamiseks on vajalik rajada kaid vastavalt mere suunas. See samaaegselt võimaldas nihutada ka sadama hoone võimalikult eemale senisest hoonestusest, tekitades hoone ümber piisavalt vaba ruumi. Samal ajal on arhitektuurne lahendus selline, et avalik ruum ulatub üle hoone perimeetrist sissepoole, kuna sadamahoone mahu peale on kavandatud katusehaljastus koos käiguteede ja pandusega, mis ulatub üle hoone kaideni. Need lahendused väldivad hoone massiivsust ja rannaala sulgemist. Rannaala avatust tagavad veel mitmed meetmed, sealhulgas ulatuslik avaliku kasutuse nõue (ca 55% aladest). Kolmas isik leiab, et puudub tõsiseltvõetav alus eeldada ka seda, et hoonete kasutamisest tulenevad mõjud omaksid ümbrusele ebaproportsionaalselt kahjulikke mõjusid. Näiteks parkimislahendus tagab selle, et autoliiklus suundub Nooda teelt kas sadamahoone maa-alusesse parklasse, korterelamute parklatesse või parklana kasutatava alale mere ääres (pos 2 - DP 1 Lisa 10 joonis 009). Sadamahoone ümbruses on piisavalt avarust ning on eeldatav, et inimesed liiguvad Nooda teed või kergliiklusteid mööda hoonetesse ja eelkõige mere ääres selleks ettenähtud liikumisaladele (sadamahoone katus, kaid, rannapromenaad, kalaturg, rula- ja rulluisupark, koerte jalutusala). Ei ole alust eeldada, et sadamahoone 31 külastajad hakkasid massiliselt jalutamiseks kasutama kvartalisiseseid elamutevahelisi tänavaid. 25.
23. Mõjud privaatsusele. Kolmas isik juhib tähelepanu, et vastustaja on privaatsuse huviga DP kehtestamisel arvestanud, viidates sellele korduvalt vaidlustatud otsuses. Seega on privaatsuse tagamise huviga vastustaja poolt arvestatud ning ei ole tehtud kaebajate väidetud kaalutlusviga. Üldisemalt öeldes on väga mitmed planeeringulahendused mõeldud muuhulgas privaatsuse kaitseks. DP alale on ette nähtud väga suur haljastuse osakaal. Ette on nähtud maksimaalselt säilitada olemasolevat haljastust ning lisaks teostatakse asendus- ja täiendusistutusi. Lisaks puudele istutatakse ka arvukalt põõsaid. Teed ja tänavad haljastatakse allee põhimõttel. Lisaks on privaatsusriivete vähendamiseks planeeritud kergliiklusteid olevasoleva kõrghaljastuse vahele. 25.
24. Müra ja saastega seotud küsimusi on kolmanda isiku arvates piisaval määral käsitletud nii KSH kui ka detailplaneeringu menetluse käigus. Kolmas isik nõustub ja jagab nendes küsimustes vastustaja seisukohti.Muuhulgas on tehtud mitmeid uuringuid (vt nt DP 5 lisa 16 (liiklusmüra), DP lisa 39 (laevaliikluse müra)). Müra vähendava meetmena on näiteks kavandatud Lesta tn piirkiiruseks 30 km/h ja Nooda teel 40 km/h. Kuna ülekäigurajad on tõstetud, on alust eeldada, et need toimivad liiklust rahustava meetmena. Müra vähendavaks meetmeks on ka rohkearvuline haljastus, liiklusmüra osas eriti tänavaid ääristav mitmerindeline haljastus (teede äärne 50-100cm haljastus nn püüab kinni sõidukirataste müra, keskmine- ja kõrghaljastus muu tänavalt kostuva müra), Nooda tee puhul ka mürasein ja langusest tingitud nõlv (vt Lesta tn osas lõiked DP 2 joonis 013; Nooda tee osas DP 1 joonis 009 (lõige V-V´), DP 2 joonis 014; Vabaõhumuuseumi tee osas DP 2 joonis 016). Seega on ilmne, et vastustaja on müra küsimusega DP menetluses tegelenud ning näinud ette ka vastavad meetmed. On oluline, et DP ala liiklus toimub mööda Nooda teed ja seega on Lesta tänav jätkuvalt liikluseks vaid juba olemasolevale liiklusele. 5.
25. Liiklusega seotud küsimustes jagab kolms isik vastustaja seisukohti. Täiendavalt märgib kolmas isik, et ehitusaegsed mõjud liiklusele on lahendatud nõudega, et sadamaehitiste ja Nooda tee ehitamine toimub üheaegselt, millega kaasneb oluline ehitusmaterjalide transpordi vajaduse vähenemine (Nooda tee ja kaldakindlustuse ning sadamaehitiste täitematerj