KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Viive Ligi ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1012 Haldusasi X Xi kaeb

§ 124lg 3, § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna Vangla kinnipeetav X X esitas 07.12.2012 Tallinna Vanglale taotluse 06.12.2012 toimunud kambri nr 147 läbiotsimisel ära võetud asjade – habemeajamistarvik „Mach3“ koos kolme teraga ning puidust pildiraam - tagastamiseks. Tallinna Vangla 20.12.2012 kirjaga nr 5-8/51914-1 jäeti taotlus rahuldamata. 31.12.2012 esitas X X Tallinna Vanglale võõrkeelsel vaideblanketil pöördumise, mida Tallinna Vangla käsitles taotlusena läbiotsimisel äravõetud raseerimissüsteemi ja 3 žileti eest kahju hüvitise 25 eurot saamiseks. Tallinna Vangla 25.02.2013 vastuskirjaga nr 5-15/222-3 jäeti taotlus rahuldamata. 11.03.2013 esitas X X Tallinna Vangla 25.02.2013 vastuskirja peale vaide Justiitsministeeriumile. Justiitsministeeriumi 03.05.2013 kirjaga nr 11-7/13-1351-5 tagastati vaie läbivaatamatult. 3-13-1012
X X esitas 09.05.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille taotluseks 07.06.2013 vastuse kohaselt kaebuse käiguta jätmise määrusele jäi 25 euro hüvitise väljamõistmine varalise kahju eest, mis kaebaja hinnangul väljendus temalt kambri läbiotsimisel ära võetud ja talle tagastamata jäänud raseerimissüsteemi ja kolme lõiketera maksumuses.
Tallinna Halduskohtu 27.05.2013 määrusega jäeti kaebus käiguta ning juhiti kaebaja tähelepanu sellele, et kahju hüvitamise nõudega kohtusse pöördumisel on ületatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 2 sätestatud 30-päevast tähtaega, mis hakkas kulgema kaebaja poolt Tallinna Vangla 25.02.2013 vastuskirja kättesaamisest, mis pidi toimuma hiljemalt 11.03.
Seadus ei näe ette kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise korral vaide esitamist, mistõttu oli Justiitsministeeriumile 11.03.2013 vaide esitamine asjatu ega mõjuta kahjunõudega kohtusse pöördumise tähtaega. Kohus andis kaebajale võimaluse kahjunõude tähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjuste esitamiseks.
X X esitas 07.06.2013 kaebetähtaja ennistamise taotluse. Taotluse põhjenduse kohaselt oli tähtaja ületamine tingitud asjaolust, et xidiliste teadmisteta kaebaja tõlgendas VangS § 11 lg-t 5 ekslikult, arvates, et kaebuse kohtule võib esitada alles pärast seda, kui Justiitsministeerium on kaebaja 11.03.2013 vaide läbi vaadanud või läbivaatamatult tagastanud.
Tallinna Vangla palus jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel peetud üldjuhul üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Erandlikel juhtudel võib arvestada ka subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Teatud juhtudel võib tähtaja ennistamiseks olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitingimustes (Riigikohtu 16.01.2009 lahend nr 3-3-1-75-08). Kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on oma õiguste kaitseks väga sageli kohtu poole pöördunud ning seejuures ei ole ta protsessitingimustes eksinud. Lisaks kohtusse pöördumise kogemusele, pidi eksimuse välistama ka asjaolu, et Tallinna Vangla 25.02.2013 vastus nr 5-15/222-3 kahju hüvitamise taotlusele sisaldas vaidlustamisviidet ning selles märgiti konkreetselt, et „käesoleva lahendusega mittenõustumisel on õigus pöörduda kohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel, tähtaegadel ja korras“. Kuigi Tallinna Vangla 25.02.2013 vastusest nr 5-15/222-3 ei nähtunud otseselt seda, et kohtusse tuleb pöörduda 30 päeva jooksul, ei tingi see kaebetähtaja ennistamist. Riigikohus on selgitanud (08.10.2008 lahend nr 3-3-1-41-08), et isegi juhul, kui isiku kahju hüvitamise taotlusele ei vastatud nõuetekohaselt (nt puudus vaidlustamisviide), oleks isik pidanud kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul haldusorganile taotluse läbivaatamiseks ettenähtud kahekuulise tähtaja möödumisest. Kaebaja ei olnud piisavalt hoolas. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Riigikohus on märkinud (16.01.2009 määrus nr 3-3-175-08), et kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Kaebaja oleks pidanud vangla vastuse kättesaamisel 26.02.2013 astuma kohaseid samme selleks, et välja selgitada kahju hüvitamise otsuse edasikaebamise kord, sh tähtaeg, juhul kui ta tähtaegu ega korda ei teadnud. Seejuures oli kaebajal võimalik küsida nõu ka ametnikelt, kuid paraku ta seda ei teinud. Samuti oleks kaebaja saanud õigusaktidega tutvuda paberkandjal ning selgitada nii välja kaebetähtaeg ja edasine vaidlustamine. Kaebaja ei ole väitnud, et ametnikud oleksid keeldunud talle selgituste andmisest või jätnud talle vajalikud õigusaktid väljastamata. Objektiivne põhjus ei ole ekslik lähtumine VangS § 11 lg-st 5, kuna sama paragrahvi lg 8 reguleerib kinnipeetava kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse pöördumist. Seetõttu pidi kaebaja olema teadlik sellest, et 2

(5)3-13-1012 vangla kahju hüvitamise otsusega mittenõustumisel tuleb tal pöörduda halduskohtu, mitte Justiitsministeeriumi poole. 6. Tallinna Halduskohtu 26.08.2013 määrusega loeti kaebus esitatuks tähtaja rikkumisega, jäeti kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning lõpetati haldusasja menetlus. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud RVastS-s sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Tallinna Vangla 25.02.2013 vastus kahju hüvitamise taotlusele nr 5-15/222-3, millega jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus 25 euro hüvitamiseks rahuldamata, tehti kaebajale allkirja vastu teatavaks 26.02.2013 (tl 53). Seega tulenevalt

§ 47lg-st 2 ja RVast

S § 18 lg-st 2, oli halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamise viimane päev 28.03.2013. Kaebuse Tallinna Halduskohtule esitas kaebaja 09.05.2013, seega tähtaja rikkumisega.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaegade kehtestamine on vajalik menetluses õiguskindluse ja stabiilsuse tagamiseks. Õiguskindluse huvides on vajalik, et seadusega kehtestatud menetlustähtaegu ka järgitakse. Seaduses ette nähtud tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Ennistamise aluseks on „mõjuvad põhjused“, mis on määratlemata õigusmõiste, kuid mille sisustamiseks on kujunenud ulatuslik kohtupraktika. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2006 määruses nr 3-3-1-26-06 leiti, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed takistused (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus), kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Riigikohtu halduskolleegium on 01.10.2002 määruses nr 3-3-1-57-02 asunud seisukohale, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Üksnes haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi. 3

(5)3-13-1012 Tallinna Vangla 25.02.2013 vastus sisaldas vaidlustamisviidet ning selles märgiti konkreetselt, et „käesoleva lahendusega mittenõustumisel on õigus pöörduda kohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel, tähtaegadel ja korras.“ Vangla 25.02.2013 vastuse vaidlustamisviites ei olnud küll kirjas, et halduskohtusse tuleb pöörduda 30 päeva jooksul vastuse saamisest, kuid arvestades asjaolusid, et kaebaja näol ei ole tegemist kogenematu inimesega kohtuga suhtlemisel (tegemist ei ole esmakordse kohtusse pöördumisega), ei ole kaebaja poolt valest sättest (VangS § 11 lg 5) lähtumine ja ebaõige arusaam, et enne kohtusse pöördumist peab pöörduma veelkord vaidega vangla direktori või Justiitsministeeriumi poole, antud juhul vaadeldav objektiivse kestva takistusena hüvitamisnõude esitamiseks ega mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Kaebaja on olnud kaebuse esitamisel põhjendamatult hooletu ja passiivne, jättes välja selgitamata vaidlustamise tähtajad ja korra, juhul, kui tal vastavad teadmised puudusid. Taotlusest ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud informatsiooni saamiseks vanglaametnike poole või et kaebajale oleks vajaliku informatsiooni andmisest keeldutud või teda eksitatud. Samuti on kinnipeetavatel võimalik vanglas tutvuda seaduse tekstidega paberkandjal. Kaebaja ei ole väitnud, et talle seda võimaldatud ei oleks. Seega ei nähtu mingeid objektiivseid põhjuseid, mis takistasid kaebajal seaduses ettenähtud aja jooksul oma kaebeõigust realiseerida. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. X Xi määruskaebuses taotletakse halduskohtu 26.08.2013 määruse tühistamist Määruskaebuse esitaja leiab, et tähtaja möödalaskmine ei ole nii tõsine rikkumine, et jätta tema põhiseaduse §-s 32 sätestatud õiguse kaitseks esitatud kaebus menetlemata. Kaebajalt võeti ebaseaduslikult tema vallasasi. Kaebaja ei saa endale äravõetud asja asemel uut muretseda, sest tal pole raha ega sugulasi. Kaebaja varaline kahju kaalub kaebetähtaja üles. HMS § 57 lg-te 1 ja 3 kohaselt oli lubamatu vangla 25.02.2013 vastuses 30-päevasele edasikaebetähtajale viite puudumine. 8. Tallinna Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vangla nõustus halduskohtu määruse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9.

§ 124

lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Vaidlus puudub selles, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. 10. Määruskaebuse esitaja viitab HMS §-le 57 lg-tele 1 ja 3 ja rõhutab, et vangla 25.02.2013 kirjas kahjunõude rahuldamata jätmise kohta polnud märgitud kohtusse pöördumise tähtaega. HMS § 57 lg 1 sätestab, et haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Ringkonnakohtu arvates ei ole viide HMS §-le 57 asjakohane. Säte ei reguleeri kahju hüvitamise taotluse lahendamist RVastS § 18 alusel. RVastS § 18 lg 2 kohaselt saab kannatanu, kel4

(5)3-13-1012 le taotlus rahuldamata jäeti, pöörduda kohtusse kahju hüvitamise nõudega, esitamata kaebust tema kahjunõude lahendamisel tehtud haldusorgani otsuse kui haldusakti peale. Pealegi ei väida kaebaja, et kohtusse pöördumisega hilinemise põhjustas kaebetähtaja pikkuse mitteteadmine. Kaebaja väitel põhjustas kohtusse pöördumisega hilinemise hoopis ebaõige arusaam, et ta peab enne kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmist läbima VangS § 11 lg 5 alusel vaidemenetluse. See eksimus ei anna kaebetähtaja ennistamiseks alust. Tähtaja ennistamise taotlusest nähtuvalt on kaebajal olemas VangS tekst ning järelikult peab ta olema teadlik ka selle seaduse § 11 lg-st

Sellest sättest ja 25.02.2013 kirja lõpus toodud juhisest pidi kaebaja piisava hoolsuse korral aru saama, et kahju hüvitise saamiseks tuleb tal pöörduda kaebusega halduskohtusse.
Kuna kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused, ei oma tähtsust kaebaja väide selle kohta, et ta soovib kaebusega kaitsta enda omandiõigust vallasasjale. /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale