← Eesti

3-12-2347/50

Obsah (7)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 4§ 41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-2347

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-12-2347 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X X esitas Tallinna Vanglale 07.08.2012 taotluse väljastada endale nõudepesuvahend nõude pesemiseks. Tallinna Vangla 01.10.2012 vastusega nr 5-8/32636-2 jäeti X. Xu taotlus rahuldamata. Vastuses leiti, et vangla kodukorrast ega muudest õigusaktidest nõudepesuvahendi väljastamise nõudeõigust kinnipeetavale ei tulene ning kinnipeetavatel on võimalik seda vangla poest osta. X. X esitas vangla vastusele vaide, millega vaidlustas Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna toimingu nõudepesuvahendi väljastamata jätmise kohta ning taotles ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks. Tallinna Vangla 02.11.2012 vaideotsusega nr 5-15/40899-1 jäeti X. Xu vaie rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et sööginõud antakse igale kinnipeetavale isiklikuks kasutamiseks ning nende puhastusvahendi kulud (nagu ka hügieenitarvete kulud) kannab kinnipeetav. Seejuures tagab riik miinimumi nõude puhastamiseks – vee olemasolu.
  2. X X esitas 07.11.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 02.11.2012 vaideotsuse nr 5-15/40899-1 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale nõudepesuvahend. Kaebust põhjendati järgmiselt. Kaebajale on antud vangla toidunõud, mille pesemise kohustus on vangla kodukorraga pandud kaebajale. Nõude pesemisel tuleb kasutada nõudepesuvahendit või äärmisel juhul kuuma vett. Vangla nõudepesuvahendit ei väljasta ja seda saab hankida üksnes vangla kauplusest. Kaebajal puuduvad rahalised vahendid, mistõttu ei saa ta poest nõudepesuvahendit osta. Vangla ei ole pesuruumis taganud sooja vee olemasolu, kuigi õiguskantsler on seda korduvalt soovitanud. Pesuruumis tuleb kraanist jääkülm vesi. Sellise veega on toidunõude pesemine võimatu, jääkülm vesi muudab käed kangeks ja valusaks. Jääkülma vee ja pesuvahendita on võimatu toidunõusid puhtaks saada. Vangla ei väljasta kaebajale ka veekeedukannu, millega oleks võimalik vett soojendada. Kaebajal pole võimalik vangla poolt seatud toiduhügieeninõudeid täita. Tallinna Ringkonnakohtu lahendis nr 2-3/132/2004 on märgitud, et kui kinnipeetav kasutab kambris toidunõusid, tuleb vanglal korraldada nende pesemine või tagada kinnipeetavale võimalus pesta neid sooja veega. Vastustaja on kohtule esitanud ebaõiget informatsiooni, et riik tagab ainult vee olemasolu. Vangla jagab kinnipeetavatele ka hügieenipakke, kusjuures töötavad kinnipeetavad saavad direktori käskkirja nr 160 alusel lisahügieenipakke, milles on ka dušigeel ja nõudepesuvahend. Vangla ei ole kohtule selgitanud, kui külm on kraanidest tulev vesi. See on jääkülm. Külma veega isegi 10-15 sekundit pestes hakkavad käed valutama. Vaideotsus on kaebaja arvates õigusvastane, kuna sellega on täiendatud sisuliselt 01.10.2012 vastust nii õigusliku aluse kui ka põhjendustega. Samas ei ole selles antud hinnangut, kas vangla finants- ja majandusosakonna vastus vastas haldusaktile esitatavatele nõuetele, kas taotluse lahendamisel arvestati olulisi asjaolusid või kaaluti põhjendatud huve. Kaebajale jääb arusaamatuks vastustaja seisukoht, et vaideotsuses tuli hinnata, kas kaebaja poolt vaides taotletud toimingu sooritamine on õiguslikult lubatav. Seda tuli teha vaide eelmenetluses, mitte vaideotsuses.
  3. Tallinna Vangla palus X Xu kaebuse rahuldamata jätta. Vastuväited kaebusele olid järgmised. 2

(6)3-12-2347 Vastavalt kodukorrale peab kinnipeetav oma toidunõud ise ära pesema. Vastustaja ei ole keeldunud kaebajale veekeedukannu väljastamisest. Vaidlustatud vaideotsuses selgitas vastustaja, et ühestki õigusnormist ei tulene vanglale kohustust väljastada kaebajale veekeetja ja võimaldada selle tasuta kasutamine. Vastavalt vangla sisekorraeeskirjale on vaide esitaja kohustatud tasuma elektriseadme kasutamisega kaasnevad kulud. Vastustaja möönab, et vaidlustatud vaideotsuses ei hinnatud Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna 01.10.2012 vastuse nr 5-8/32636-2 õiguspärasust, kuid nimetatud vastuse õiguspärasuse hindamine ei mõjutanud vaideotsust. Kaebaja vaide eesmärgiks oli kohustada Tallinna Vanglat väljastama nõudepesuvahendit. Kuna kaebaja taotles ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks, tuli vaideotsuses hinnata, kas kaebaja poolt vaides taotletud toimingu sooritamine on õiguslikult lubatav. Seega võttis vastustaja vaideotsuses seisukoha taotletava toimingu lubatavuse osas ning leidis, et vaie tuleb jätta rahuldamata. Vaideotsus nr 515/40899-1 ei ole õigusvastane. Sööginõud antakse igale kinnipeetavale isiklikuks kasutamiseks ning sarnaselt isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks vajalike vahenditega (seepide, šampoonide, pesupulbrite, hambapastade, hambaharjade, raseerimisvahenditega jms) kannab kinnipeetav enda kasutuses olevate toidunõude puhastusvahendi kulud. Miinimumi selle tarvis, vee olemasolu, tagab riik. Vastustaja ei ole kohtule edastanud ebaõiget informatsiooni. Kohtule on edastatud Tallinna Vangla 02.11.2012 vaideotsus nr 5-15/40899-1, kust nähtub viide vangla kodukorra p-le 1.3.8, mille kohaselt antakse kord kvartalis kontaktisiku vahendusel kinnipeetavale hügieenitarvetepakk. Isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks vajalik miinimum ei ole võrreldav nõude pesemiseks vajaliku miinimumiga. Nõude pesemiseks vajaminev miinimum on riigi poolt tagatud vesi. Kaebaja viide Tallinna Vangla direktori 23.10.2012 käskkirjale nr 160 on asjasse puutumatu. VangS § 37 lg-st 1 tuleneb kinnipeetavale imperatiivne töökohustus. Kui vanglal on pakkuda kinnipeetavale tema võimetele ja oskustele vastavat tööd, on kinnipeetav kohustatud töötama. Erinevalt VangS § 37 lg 1 sätestatud imperatiivsest töökohustusest toimub hariduse omandamine vanglas sõltumata haridustasemest vabatahtlikkuse põhimõtte alusel, v.a koolikohustuslikud kinnipeetavad. Seega ka töötavate ja õppivate kinnipeetavate motiveerimine võib toimuda erinevalt. 4. Tallinna Halduskohus rahuldas 20.12.2012 otsusega X Xu kaebuse, tühistas Tallinna Vangla 02.11.2012 vaideotsuse nr 5-15/40899-1 ning kohustas Tallinna Vanglat väljastama viivitamatult kaebajale nõude pesemiseks vajalik nõudepesuvahend. HMS § 72 lg 1 p 3 ja § 86 lg-t 2 arvestades leidis kohus, et vaideotsus pidi sisaldama ka põhjendusi esialgse keeldumise õiguspärasuse kohta. Vastustaja viide HMS §-le 58 ei ole asjakohane, kuna tegemist ei ole menetlusnõuete rikkumise või vorminõuetele mittevastavusega, vaid motiveerimiskohustuse rikkumisega. Vaideotsus on motiveerimata ning kuulub juba sellel põhjusel tühistamisele. VangS § 47 lõikest 1 tuleneb toitlustamise hügieeninõuetele vastavuse kohustus. Toidunõud kuuluvad lahutamatult toitlustamise juurde ning nende puhtus on üks osa toiduhügieeninõuetest. Kodukorra p 14.7.3 alusel nõuab vangla, et kaebaja peseks oma toidunõud ise ära. Järelikult peab kaebaja järgima hügieeninõuete täitmist. Analoogselt isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks vajalike vahenditega, mis väljastatakse vastavalt kodukorra p-le 1.3.8, tuleb isikule väljastada ka nõudepesuvahend või luua nõudepesuks muud võimalused. Seda põhjusel, et kaebaja saaks täita vangla poolt talle pandud kohustust ja oleks tagatud elementaarne toiduhügieen. Kohus loeb üldtuntuks asjaolu, et elanike üldiste toitumistavadega kooskõlas olevat toitu süües pole pärast sööki musti toidunõusid võimalik normaalselt puhtaks pesta külma veega ilma nõudepesuvahendita. Sellisel pesemisel võivad 3
(6)3-12-2347 jääda toidujäätmed nõudele, mis võib põhjustada haiguste levimist. Vastustaja poolt viidatud vangla kodukorra p 14.7.3 ei tuleks kaebaja suhtes üldse rakendada, kuna ta on vangistussektsioonis viibiv kinnipeetav, kelle toitlustamine peaks toimuma sööklas, kus on kasutusel vangla toidunõud. Kuna vastustaja ise ei järgi oma kehtestatud kodukorda ning rakendab kaebaja suhtes kodukorra p 14.7.3, siis peab ta tagama sätte täitmise võimalikkuse. Kui vangla ei soovi nõudepesuvahendit väljastada kaebajale analoogselt hügieenipaki väljastamisega kord kvartalis, siis on võimalik vanglal väljastada kaebajale nõudepesuvahendit ka kodukorra p 14.8.1 alusel. Nimetatud säte sedastab, et vangla annab kinni peetavatele isikutele kambri korrashoiuks vajalikud puhastusvahendid. Kaebaja toitlustamine toimub kambris, kus kaebaja hoiab ka oma toidunõusid. Järelikult selleks, et kamber oleks korras, peavad ka toidunõud olema puhtad. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. Tallinna Vangla esitas 17.01.2013 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 20.12.2012 otsuse ja jätta uue otsusega kaebuse rahuldamata. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt. Kohus on otsuse tegemisel ületanud volitusi. Kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust väljastada kinnipeetavatele nõudepesuvahendit, vaid sellesisuline otsus on vangla kaalutlusotsus. Kui kohus pidas kaebust põhjendatuks, oleks kohtu pädevuses olnud teha ettekirjutus asja uueks otsustamiseks, mitte kohustada vanglat nõudepesuvahendit väljastama. Toidunõud on võimalik ka külma veega puhtaks pesta, kuid toidunõusid ei ole võimalik pesta ilma veeta. Ekslik on kohtu seisukoht, et vanglal on võimalik väljastada nõudepesuvahend kodukorra p 14.8.1 alusel. Kambri kui reeglina mitme kinni peetava isiku majutamiseks mõeldud ruumi korrashoiu kohustus on selles ruumis paiknevatel kinnipeetavatel. Vajalikud vahendid selleks annab vangla. Toidunõud annab vangla igale kinnipeetavale isiklikuks kasutamiseks. Toidunõude korrashoid ei ole vältimatult seotud kambri korrashoiuga, sest kambri korrashoiu eest vastutavad kõik vastavasse kambrisse paigutatud isikud, kuid vastavalt kodukorra punktile 14.7.3 peab kinni peetav isik oma toidunõud ise ära pesema. Nõudepesuvahendi väljastamine kodukorra punkti 14.8.1 alusel ei ole võimalik. Sööginõud antakse igale kinnipeetavale isiklikuks kasutamiseks ning sarnaselt isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks vajalike vahenditega kannab kinnipeetav enda kasutuses olevate toidunõude puhastusvahendi kulud, kusjuures miinimumi selle tarvis (vee olemasolu) tagab riik. Käesoleval ajal on kaebajal kambris isiklikuks kasutamiseks raadio, televiisor ja pardel, mille eest ta tasub elektriseadmete kasutamise kulud vangla sisekorraeeskirja §-s 591 sätestatud ulatuses. Samuti on kaebajal isikliku varana laos vee kiirkeetja. Seega oleks võimalik vee kiirkeetjaga soojendada nõude pesemiseks vett, mistõttu puudub vajadus kaebajale nõudepesuvahendi väljastamiseks. Kinnipeetavatel on võimalik nõudepesuvahendit soetada ka vangla kauplusest. Asjaolu, et vangla on varem nõudepesuvahendit ilma sellekohase kohustuseta väljastanud, ei saa kaasa tuua kinnipeetavale õiguspärast ootust sellise praktika jätkumiseks. Igapäevaselt sooja vee tagamise kohustust vanglal ei ole (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2011 määrus nr 3-3-1-57-11).
  2. X X palub jätta Tallinna Vangla apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kuna toitu valmistab vangla ning toidunõud väljastab vangla, siis VangS § 47 lõikest 1 tuleneb vanglale kohustus toitlustada kinnipeetavat vastavalt hügieeninõuetele ning väljastada vajalikud vahendid toiduhügieeni järgimiseks. VangS § 47 lõikest 1 ei tulene vanglale kaalut4
(6)3-12-2347 lusõigust. Halduskohus ei ole ületanud oma pädevust, sest pole kirjutanud vanglale ette, kui tihti ja kui palju tuleb kinnipeetavale nõude pesemiseks vahendeid väljastada. Kui vangla on pannud kinnipeetavale mingi kohustuse, siis tuleb selle kohustuse täitmiseks luua ka vastavad tingimused. Vangla väide, et toidunõusid on võimalik ka külma veega pesta, on ebaadekvaatne. Vangla kraanidest tuleb jääkülm vesi, millega nõusid ei ole võimalik pesta. Kraanivee temperatuuri mõõtmisel selgus, et vee temperatuur on 3,6 kraadi. Ekslik on seisukoht, nagu ei peaks riik peale vee midagi muud hügieeninõuete täitmiseks kinnipeetavale tagama. Kaebajal on kambris raadio, pardel ja teler. Raadio ja pardli kasutamise eest pole kaebaja kunagi maksnud, sest need ei tarbi nii palju voolu. Teleri kasutamine on kaebajal võimalik seetõttu, et kaebaja sõber on nõus selle kulutuse hüvitama. Kaebajal on isiklike asjade seas ka veekeetja, kuid selle kasutamise eest tuleks hakata maksma. Taolise väljamineku jaoks kaebajal rahalised vahendid puuduvad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kaebaja palus halduskohtule esitatud kaebuses tühistada vangla vaideotsuse, millega jäeti rahuldamata vaie vangla keeldumise peale nõudepesuvahendit väljastamast, ja kohustada vanglat nõudepesuvahendit väljastama. Ringkonnakohtu arvates tuleb kaebust tõlgendada nii, et kaebaja vaidlustab ka vangla 01.10.2012 otsust nr 5-8/32636-2, millega keelduti nõudepesuvahendi väljastamisest. Kaebuse eesmärgi saavutamine on võimalik, kui kaebaja taotleb ka selle otsuse tühistamist, sest sellisel juhul tuleb vanglal taotlus uuesti läbi vaadata.
  2. Tallinna Vanglas toimub kinnipeetavate toitlustamine kambrites. Kinnipeetavatele on kaebuse esitamise ja halduskohtu otsuse tegemise ajal kehtinud vangla kodukorra p 1.3.5 kohaselt ette nähtud kruusi, lusika ja kausi väljastamine. Sama kodukorra p 14.7.3 nägi ette kinnipeetava kohustuse oma toidunõud ise ära pesta. Nõudepesuvahendi andmise kohustust polnud vangla kodukorras otsesõnu ette nähtud.
  3. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 9.2 sätestab, et kinnipeetavaid toitlustatakse üldjuhul kambris. Kinnipeetav hoiab oma toidunõusid (kauss, kruus, lusikas) kambris. Toit väljastatakse igale kinnipeetavale isiklikult ja vangla väljastatud toidunõudesse. Kinnipeetav peab oma toidunõud ise pesema. Vanglateenistuse ametnikul on õigus keelata toidu väljastamine ebahügieenilise toidunõuga. Ka selles kodukorras ei ole nõudepesuvahendi väljastamist kinnipeetavatele ette nähtud.
  4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et toidunõude puhtaks pesemine üksnes külma veega ei ole võimalik. Kui vangla on sätestanud kinnipeetavatele kohustuse ise oma nõusid pesta, siis tuleb vanglal luua selle kohustuse täitmiseks piisavad ja sobivad võimalused. Vangla kodukorras ja muudes õigusaktides sellekohase sätte, mis näeks ette nõudepesuvahendi väljastamise vangla poolt või kambris nõude pesemiseks sooja vee tasuta kasutamise, puudumisel tuleb vanglal nõudepesuvahendit väljastada või sooja vee kasutamise võimalus luua VangS § 47 lg 1 teise lause alusel, mis näeb muu hulgas ette, et kinnipeetava toitlustamine peab vastama toiduhügieeni nõuetele. Asjas pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et kaebajal on nõudepesuvahend endal olemas. Vangla sisekorraeeskirja § 591 välistab kinnipeetava poolt isikliku veekeetja tasuta kasutamise. Vangla kodukorras sätestatud võimalus kasutada teiste kinnipeetavate veekeetjat ei too kaasa võimalust sellise veekeetja kasutamiseks tasuta.
  5. Üksnes asjaolust, et varem on vangla kinnipeetavatele nõudepesuvahendit väljastanud, ei saa teha järeldust, et vanglal oleks jätkuvalt kohustus seda teha. Olukorras, kus vanglal on kaalutlusruum, kuidas toidunõude pesemist korraldada, ei saa kinnipeetav nõuda senise viisi – kinnipeetavatele selle kohustuse panemisel nõudepesuvahendi väljastamine – jätkamist. 5
(6)3-12-2347
  1. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et ainus võimalus tagada kinnipeetava poolt kambris toidunõude hügieeninõuetele vastavat pesemist on vangla poolt nõudepesuvahendi andmise teel. Sellist võimalust saab luua ka sooja vee kasutamise võimaluse loomisega, nt vangla poolt veekeetjate eraldamisega.
  2. Tallinna Vangla ei vaielnud apellatsioonkaebuses vastu halduskohtu otsuses tuvastatud asjaolule, et kambris tasuta sooja vee kasutamise võimalus puudub. Vangla 05.09.2013 seisukohast nähtub, et vangla eluosakonnad on varustatud üldkasutatavate veekeetjatega, mida väljastatakse valvurite poolt, kui kinnipeetav selleks soovi avaldab. Vangla seisukohast ei nähtu, et kaebajale oleks veekeetja väljastatud ning toiduhügieeninõuetele vastav toidunõude pesemine kaebaja poolt võimalik.
  3. Vangla leiab apellatsioonkaebuses, et halduskohus on vanglale ettekirjutust tehes nõudepesuvahendi väljastamiseks, arvestades, et vanglal on selles küsimuses kaalutlusruum, ületanud oma pädevust. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtu pädevuse määrab kindlaks vaidluse iseloom (

§ 4

lg 1), mitte küsimus sellest, kas haldusorganil on asja otsustamisel kaalutlusruum. Halduskohtu volituste hulka kuulub kohustamisnõude lahendamisel ka toimingu tegemiseks ettekirjutuse tegemine (

§ 41lg 3).

Kuna aga vangla kaalutlusruum ei ole käesoleval juhul vähenenud nullini – vangla võib valida veekeetja või nõudepesuvahendi väljastamise vahel –, tuleb vanglale teha ettekirjutus kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks.

§ 41

lg 3 võimaldab sellise ettekirjutuse teha ka olukorras, kus kaebaja on taotlenud mitte vastustaja kohustamist asja uueks läbivaatamiseks, vaid konkreetse toimingu sooritamiseks – nõudepesuvahendi väljastamiseks. 15. Halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 tuleb seetõttu muuta. Lisaks vaideotsusele tuleb tühistada ka vangla 01.10.2012 otsus. Muuta tuleb vanglale tehtava ettekirjutuse sõnastust. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Asja uueks läbivaatamiseks saatmise puhul on tegemist kohustamisnõude rahuldamisega täies ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.