← Eesti

2-13-7558/24

Obsah (11)§ 142§ 187§ 313§ 407§ 444§ 468§ 162§ 1741§ 176§ 138§ 139

Tsiviilasi nr 2-13-7558 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind H

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS-s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD

  1. Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Koduliising hagi R. S. vastu 445,08 euro nõudes, mis hageja hinnangul moodustub järgmiselt: 248,40 eurot tasumata põhivõlg, 42,70 eurot intressid, 22,98 eurot viivis ja 131 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue OÜ Koduliising ja R. S. vahel 07.06.2012 sõlmitud laenulepingu 0148206070 rikkumisest. Lepingu alusel väljastas hageja kostjale laenu 287 eurot Maratonsport OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 07.06.2013 intressimääraga 22 % aastas, mida kostja kohustus tasuma vastavalt laenu tagastamise graafikule iga kuu
  2. kuupäeval summas 27,15 eurot. Alates 07.08.2012 on kostja jätnud tasumata maksegraafikujärgsed osamaksed. Kostjale on saadetud kuus meeldetuletust laenulepingu täitmise kohta kuupäevadel 24.08.2012, 12.09.2012, 08.10.2012, 08.11.2012, 10.12.2012, 09.01.
  3. 09.01.2013 saatis hageja kostjale kirjaliku ülesütlemishoiatuse. 29.01.2013 saadeti kostjale kirjalik ülesütlemisavaldus, mille kohaselt ütles hageja laenulepingu üles alates 13.02.
  4. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud kostja registrijärgsesse elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, on kohtule tagastatud väljastusteate kohaselt kostja poolt isiklikult vastu võetud 09.09.2013 (tl 48) ja loetakse

§ 313lg 1 kohaselt kättetoimetatuks.

Seega on kostja teadlik vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule 2

(4)kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades

§ 407

lg 1, 2 võimalusi, lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks (tl 14). 3.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§ 407lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirja laenulepingust 0148206070 (tl 17), laenu tagastamise graafikust (tl 20), laenulepingu üldtingimustest (tl 18-19), ülesütlemisavaldusest (tl 21), võlgnevuse ja viivise arvestusest (tl 22), võlgnevuse meeldetuletustest (tl 20-28). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1, 3; 82 lg 2; 94 lg 1; 101 lg 1 p 1; 113 lg 1; 196 lg 1, 2; 399 lg 1 p 1, 2; 416 lg 1.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 4, 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustusega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 399 lg 1 p-dest 1, 2 tulenevalt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud või kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Vastavalt VÕS § 425 lg-le 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 3

(4)VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 4. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning

§ 407

lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 445,08 eurot. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD 5.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lg 2 esimese lause kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab

§-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt

§ 1741

lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg-tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§-s 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist summas 75 eurot, mis moodustub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 75 eurot (tl 15-16).

§ 138

lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt

§ 139

lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse veebilehe www.etoimik.ee kaudu esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 75 eurot. Riigilõivu seaduse Lisa 1 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagihinnalt kuni 500 eurot veebilehe www.etoimik.ee kaudu 75 eurot. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel riigilõiv 75 eurot. Kohus, rahuldades hagi ja arvestades

§ 162

lg 1, 2, 5 ja § 173 lg 1, 4 sätestatut, peab põhjendatuks jätta hagimenetluses tasutud riigilõiv 75 eurot kostja kanda. Arvestades

§-de 162 lg 5, 1741 lg 3 sätestatut ja menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõivu 75 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.