Obsah (5)

§ 124§ 38§ 47§ 71§ 152

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1012 Haldusasi J. S. kaebus Tallinna vangla poolt tekitatud k

§ 124lg 3, § 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. 09.05.2013 sai kohus J.S.i kaebuse Tallinna vangla poolt tekitatud 25 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Väidetavalt on kaebajale kahju tekitatud 06.12.2012 kambris nr 147 toimunud läbiotsimise käigus kaebajalt habemeajamistarviku „Mach3“ koos 3 teraga ning puidust pildiraami äravõtmise ning kaebajale mittetagastamisega seoses. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2. Kaebusest nähtusid järgmised asjaolud: - 07.12.2012 (vanglas registreeritud 10.12.2012) esitas kaebaja vanglale taotluse äravõetud asjade tagastamiseks. - 20.12.2012 kirjaga nr 5-8/51914-1 jättis vangla taotluse rahuldamata. 1 - 31.12.2012 esitas kaebaja vanglale pöördumise, mida vangla käsitas kahju hüvitamise taotlusena. 25.02.2013 (kahju hüvitamise taotlusele vastamine nr 5-15/222-3) jättis vangla taotluse rahuldamata. - 11.03.2013 esitas kaebaja vangla 25.02.2013 vastusele nr 5-15/222-3 vaide Justiitsministeeriumile. 03.05.2013 tagastas Justiitsministeerium vaide läbivaatamatult.
3. Kaebaja soovis, et kohus: 1) tunnistaks, et Justiitsministeerium jättis alusetult kaebaja 11.03.2013 vaide läbi vaatamata ja tagastas selle, 2) tunnistaks, et kaebaja kulutas Justiitsministeeriumi kirja peale 0,45 euro vääringus postmargi, 3) tunnistaks, et 06.12.2012 läbiotsimise käigus alusetult võeti ära ja ei tagastatud kolme lõiketera ja alust „Mach 3“, millega tekitati varalist kahju summas 25 eurot, 4) vabastaks kaebaja riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu, kaebaja vanglas ei tööta. Samuti märkis kaebaja, et ei nõustu vangla 25.02.2013 vastusega nr 5-15/222-3 ja 20.12.2012 vastusega nr 5-8/51914-
5. 27.05.2013 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta, kuna kaebuse taotlused ei vastanud nõuetele, kaebuse alusel jäi ebaselgeks, mida ja miks kaebaja kaebuses konkreetselt vaidlustada soovib, mille tõttu omakorda jäi ebaselgeks, kas asjas on üks (Tallinna vangla) või kaks vastustajat (Tallinna vangla ja Justiitsministeerium). Muu hulgas märkis kohus määruses: „/.../ Kohus selgitab, et ehkki kaebaja ei ole esitanud konkreetset nõuet vangla 25.02.2013 vastuse osas, vaid on üksnes nentinud oma mittenõustumist sellega, siis kohtu hinnangul puudub ka igasugune vajadus vangla vastuskirja eraldi vaidlustamiseks (nt õigusvastasuse tuvastamiseks), sest kaebaja kahjunõude põhjendatuse hindamisel kohus kontrollib ühtlasi, kas vangla jättis selle nõude õigesti rahuldamata. /.../ Antud juhul on Tallinna vangla 25.02.2013 (nr 5-15/222-3) jätnud kaebaja kahjunõude rahuldamata. Nimetatud vangla vastuses oli märgitud, et käesoleva lahendiga mittenõustumisel on õigus pöörduda kohtusse

-is sätestatud alustel, tähtaegadel ja korras. Kaebaja on pöördunud kahjunõudega kohtusse aga alles 09.05.2013. Kuna kaebaja on vangla 25.02.2013 (nr 515/222-3) vastuse peale esitanud juba 11.03.2013 vaide Justiitsministeeriumile, siis hiljemalt selleks ajaks pidi kaebajale vangla nimetatud vastus olema igal juhul teatavaks tehtud. Seadus ei näe ette kohustuslikku korda kinnipeetava poolt vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise korral veel Justiitsministeeriumile vaide esitamiseks. /.../ Et kaebus on esitatud kohtule alles 09.05.2013, siis on kaebus kahju hüvitamise nõude osas kohtule esitatud ilmselgelt tähtaja olulise rikkumisega.

§ 38

lg 5 kohaselt, kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Eeltoodust tulenevalt kohus annab kaebajale võimaluse kahjunõude osas tähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjuste esitamiseks. /.../ Kuna kaebaja 31.12.2012 võimalikku vaideblanketil pöördumist käsitles vangla kahju hüvitamise nõudena, siis kohtu hinnangul ei ole vangla 20.12.2012 vastuse nr 5-8/51914-1 eraldiseisev vaidlustamine enam aktuaalne ega kaebaja õiguste kaitseks ka vajalik, kuna kaebusest nähtuvalt on kaebaja tegelikuks eesmärgiks kahju hüvitamise taotlemine, millise nõude kaebaja on juba esitanud. /.../ Justiitsministeerium jättis 03.05.2013 (nr 11-7/13-1351-5; tl 11) kaebaja 11.03.2013 vaide läbi vaatamata ja tagastas kaebajale, kuna see ei vastanud seaduse nõuetele. Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja eesmärk nimetatad vastuse vaidlustamisel.

ei näe ette võimalust esitada kohtule nõuet, mille kohaselt kohus tunnistaks, et Justiitsministeerium alusetult tagastas kaebaja vaide. /.../ 11.03.2013 vaide tagastamise vaidlustamine ei aitaks kaebajal saavutada oma tegelikku eesmärki, milleks on kahju hüvitamise taotlemine. Täiendavalt märgib kohus, et halduskohtule ei saa esitada nõuet tunnistada, et kaebaja kulutas Justiitsministeeriumi kirja peale 0,45 euro vääringus postmargi. Kui vaide esitamine Justiitsminiteeriumile oli asjatu, sh põhjustas kahjunõudega kohtusse pöördumise tähtaja ületamise, siis ei saa ka keegi teine peale kaebaja enda kanda sellest tulenevaid kulusid. Järelikult tuleb kaebajal tõsiselt kaaluda, kas ta üldse soovib esitada 2 mingeid nõudeid Justiitsminiteeriumi vastu. /.../ Kohus rõhutab – kaebuse alusel on kohtu arvates kaebaja tahe suunatud eelkõige talle väidetavalt tekitatud kahju eest hüvituse saamisele. Seega juhul, kui kaebaja soovib jätkata vangla vastu esitatud 25 euro suuruse kahjunõude edasist kohtulikku menetlemist, siis tuleb esmalt teatada, millal kaebajale vangla 25.02.2013 vastus nr 5-15/222-3 teatavaks tehti, esitada tähtaja ennistamise taotlus ja märkida tähtaja möödalaskmise põhjused.“

1. 07.06.2013 vastuses 27.05.2013 määrusele kaebaja kinnitas, et soovib esitada nõude Tallinna vangla vastu 25 euro suuruse materiaalse kahju hüvitamiseks. Kaebaja esitas kahjunõude osas kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja selgitas, et tähtaja ületamine oli tingitud asjaolust, et kaebaja, omamata juriidilisi teadmisi, tõlgendas ekslikult VangS § 11 lg-t 5, arvates, et kaebuse kohtule võib esitada alles pärast seda, kui Justiitsministeerium on kaebaja 11.03.2013 vaide läbi vaadanud või läbivaatamatult tagastanud. Kaebaja kinnitab, et kaebus on esitatud ainult Tallinna vangla vastu ning kaebaja ei soovi esitada kaebust (nõudeid) Justiitsministeeriumi vastu.
2. 28.06.2013 küsis kohus kohtunõude korras Tallinna vanglalt kaebaja kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu isikukonto väljavõtet. Vangla edastas väljavõtte 02.07.
4. 08.08.2013 määrusega kohus rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse ja vabastas ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest ning võttis kaebuse menetlusse tähtaja küsimuse lahendamiseks. Vastustajal tuli esitada oma seisukoht kaebetähtaja ennistamise taotluse kohta hiljemalt 23.08.
6. Tallinna vangla oma vastuses on palunud jätta kaebaja tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata järgmise põhjendusega. Tähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud. Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel erialast abi. Antud juhul on kaebaja esitanud kaebuse 2,5 kuud pärast vaidlustamistähtaja möödumist ning põhjendanud tähtaja ületamist sellega, et omamata juriidilisi teadmisi, tõlgendas ta vangistusseaduse § 11 lg-t 5 ekslikult, arvates, et kaebuse kohtule võib esitada alles pärast seda, kui Justiitsministeerium on tema 11.03.2013 vaide läbi vaadanud või läbivaatamatult tagastanud. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel peetud üldjuhul üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Erandlikel juhtudel võib arvestada ka subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Teatud juhtudel võib tähtaja ennistamiseks olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitingimustes (Riigikohtu 16.01.2009 lahend asjas nr 3-3-1-75-08). Kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on oma õiguste kaitseks väga sageli kohtu poole pöördunud ning seejuures ei ole ta protsessitingimustes eksinud. Lisaks kohtusse pöördumise kogemusele, pidi eksimuse välistama ka asjaolu, et Tallinna Vangla 25.02.2013 vastus kahju hüvitamise taotlusele nr 515/222-3 sisaldas vaidlustamisviidet ning selles märgiti konkreetselt, et käesoleva lahendusega mittenõustumisel on õigus pöörduda kohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel, tähtaegadel ja korras. Kuigi Tallinna Vangla 25.02.2013 vastusest nr 5-15/222-3 ei nähtunud otseselt seda, et kohtusse tuleb pöörduda 30 päeva jooksul, ei tingi see kaebetähtaja ennistamist. Riigikohus on oma 08.10.2008 lahendis nr 3-31-41-08 selgitanud, et isegi juhul, kui isiku kahju hüvitamise taotlusele ei vastatud nõuetekohaselt (nt puudus vaidlustamisviide), oleks isik pidanud kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul haldusorganile taotluse läbivaatamiseks ettenähtud kahekuulise tähtaja möödumisest. 3 Kaebaja oleks pidanud ise olema piisavalt hoolas oma õiguste kaitsel. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. 16.01.2009 määruses kohtuasjas nr 3-3-1-75-08 on Riigikohtu halduskolleegium märkinud, et kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Tallinna Vangla hinnangul on kaebaja olnud kaebuse esitamisel põhjendamatult hooletu ja tegevusetu ning seetõttu puuduvad mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja oleks pidanud 26.02.2013 vangla vastuse kättesaamisel astuma kohaseid samme selleks, et välja selgitada kahju hüvitamise otsuse edasikaebamise kord, sh tähtaeg, juhul kui ta tähtaegu ega korda ei teadnud. Seejuures oli kaebajal võimalik küsida nõu ka ametnikelt, kuid paraku ta seda ei teinud. Samuti oleks kaebaja saanud õigusaktidega tutvuda paberkandjal ning selgitada nii välja kaebetähtaeg ja edasine vaidlustamine. Eeltoodust nähtub, et kaebajal oli mitmeid võimalusi kaebetähtaja ja -korra väljaselgitamiseks, kuid ta oli ise passiivne. Riigikohtu 19.01.2001 määruse nr 3-3-1-59-00 kohaselt ei ole mõjuva põhjusega tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kaebaja ei ole väitnud, et ametnikud oleksid keeldunud talle selgituste andmisest või jätnud talle vajalikud õigusaktid väljastamata. Antud juhul ei ole objektiivseks põhjenduseks ka asjaolu, et kaebaja lähtus ekslikult VangS § 11 lg-st 5, kuna vangistusseaduse § 11 lg 8 reguleerib kinnipeetava kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse pöördumist ning seetõttu pidi ta olema teadlik sellest, et vangla kahju hüvitamise otsusega mittenõustumisel tuleb tal pöörduda halduskohtu, mitte Justiitsministeeriumi poole. Eeltoodust lähtuvalt leiab Tallinna Vangla, et antud juhul puuduvad need objektiivsed põhjendused, mis tingiksid menetlustähtaja ennistamise. KOHTU SEISUKOHT
7. Asja materjalidest nähtuvalt kaebaja on 07.06.2013 vastuses 27.05.2013 puuduste kõrvaldamise määrusele täpsustanud kaebuse nõudeid ja kinnitanud, et soovib kaebuses esitada ainult nõude Tallinna vangla vastu 25 euro suuruse materiaalse kahju hüvitamiseks. Kaebaja on kinnitanud, et kaebus on esitatud ainult Tallinna vangla vastu ning kaebaja ei soovi esitada kaebust (nõudeid) Justiitsministeeriumi vastu. Kaebaja on esitanud kahjunõude osas kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, selgitades, et kahjuhüvitamise nõude kohtule esitamise tähtaja ületamine oli tingitud asjaolust, et kaebaja, omamata juriidilisi teadmisi, tõlgendas ekslikult VangS § 11 lg-t 5, arvates, et kaebuse kohtule võib esitada alles pärast seda, kui Justiitsministeerium on kaebaja 11.03.2013 vaide läbi vaadanud või läbivaatamatult tagastanud.
8. Vastavalt

§ 124

lg-le 1 kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku arvamuse saamist. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad kaebetähtaja küsimuses ning uurinud asjas kogutud kirjalikke materjale, on seisukohal, et J. S. kaebus Tallinna vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 25 eurot - on esitatud kohtule tähtaja rikkumisega ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus nõustub põhimõtteliselt vastustaja argumentatsiooniga ja põhjendab oma eelnimetatud seisukohta lisaks järgnevaga. 11. VangS § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse 4 seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

§ 47

lg 2 kohaselt, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Ka kahju hüvitamist reguleeriva eriseaduse, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 järgi, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

§ 38

lg 5 kohaselt, kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Tulenevalt

§ 71

lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

1. Kohus selgitab, et tähtaegade kehtestamine on vajalik menetluses õiguskindluse ja stabiilsuse tagamiseks. Õiguskindluse huvides on vajalik, et seadusega kehtestatud menetlustähtaegu ka järgitakse. Seaduses ette nähtud tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Ennistamise aluseks on „mõjuvad põhjused“, mis on määratlemata õigusmõiste, kuid mille sisustamiseks on kujunenud ulatuslik kohtupraktika. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2006 määruses nr 3-3-1-26-06 leiti, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed takistused (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus), kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Riigikohtu halduskolleegium on 01.10.2002 määruses nr 3-3-1-57-02 asunud seisukohale, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Üksnes haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi. Riigikohus on 08.10.2002 kohtumääruses haldusasjas nr 3-3-1-56-02 (p 10) juhtinud tähelepanu kohustusele esitada kaebus halduskohtusse, kui isikule on tema õiguste rikkumine teada: „Olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, ei või see puudutatud isik jääda ootama asjaolude selginemist, et siis hiljem kasutada oma kaebeõigust, vaid ta peab asjaolud välja selgitama vaide- või halduskohtumenetluses.“ 5
2. Kaebusematerjalist nähtuvalt on Tallinna vangla 25.02.2013 vastus kahju hüvitamise taotlusele nr 5-15/222-3, millega jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus 25 euro hüvitamiseks rahuldamata, kaebajale allkirja vastu teatavaks tehtud 26.02.2013 (tl 53). Käskkiri sisaldas vaidlustamisviidet ning selles märgiti konkreetselt, et käesoleva lahendusega mittenõustumisel on õigus pöörduda kohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel, tähtaegadel ja korras. Seega tulenevalt

§ 47lg-st 2 ja RVast

S § 18 lg-st 2 oli halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamise viimane päev 28.03.

1. Kaebaja on vangla vastuse vaidlustamiseks esitanud Justiitsministeeriumile 11.03.2013 vaide, mis 03.05.2013 tagastati läbivaatamatult, kuna vaie ei vastanud seaduses sätestatud tingimustele. Tallinna vangla poolt tekitatud 25 euro suuruse kahju hüvitamiseks Tallinna halduskohtule on kaebaja edastanud kaebuse 09.05.2013, seega tähtaja rikkumisega.
2. Kohus nõustub vastustajaga selles, et vangla 25.02.2013 vastuse vaidlustamisviites ei olnud küll kirjas, et halduskohtusse tuleb pöörduda 30 päeva jooksul vastuse saamisest, kuid arvestades asjaolusid, et kaebaja näol ei ole tegemist kogenematu inimesega kohtuga suhtlemisel (tegemist ei ole esmakordse kohtusse pöördumisega), ning et kaebaja esiteks lähtus valest seadusesättest (VangS § 11 lg-st 5) kahjunõude kohtule esitamisel, samuti kaebaja subjektiivne arvamus ja vale seadusesätte tõlgendus, et enne kohtusse pöördumist peab pöörduma veelkord vaidega vangla direktori või Justiitsministeeriumi poole, ei ole antud juhul vaadeldav objektiivse kestva takistusena hüvitamisnõude esitamise kaebetähtaja ületamisel ja nimetatud asjaolud ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Kohus leiab, et kaebaja on olnud kaebuse esitamisel põhjendamatult hooletu ja passiivne, ei selgitanud välja vaidlustamise tähtajad ja korra juhul, kui tal vastavad teadmised puudusid. Taotlusest ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud informatsiooni saamiseks vanglaametnike poole või et kaebajale oleks vajaliku informatsiooni andmisest keeldutud või informatsiooni edastamisega eksitatud. Samuti on kinnipeetavatel võimalik vanglas tutvuda seaduse tekstidega paberkandjal. Kaebaja ei ole väitnud, et talle seda võimaldatud ei oleks. Seega ei nähtu mingeid objektiivseid põhjuseid, mis takistasid kaebajal seaduses ettenähtud aja jooksul oma kaebeõigust realiseerida ja kohtule tähtaegselt kaebus esitada. Eeltoodust tulenevalt, kuna kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ning puuduvad objektiivsed mõjuvad põhjused, mis tingisid kaebetähtaja ületamise, siis jääb kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Neil asjaoludel,

§ 152

lg 1 p 2 alusel, vastavalt

§ 124lg-le 2 kohus lõpetab asja menetluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik 6