2-13-12498/19

2-13-12498 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-13-12498 Otsuse tegemise aeg ja koht 01.oktoober 2013, Narva Kohus Viru Maakohus, Narva kohtumaja Kohtunik Pille Aver Kohtuasi Osaühing Aktiva Finants hagi A T vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 591,63 EUR Menetlusosalised Hageja: OÜ Aktiva Finants (RK 10746479), asukoht: A.Weizenbergi 20, Tallinn Hageja esindaja: Uljana Feldman (volikirja alusel, e-post: XXX A T (IK XXX), elukoht: XXX Kostja: Svetlana Talshmanova, e-post: XXX Kostja esindaja: Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista kostjalt A T hageja OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 295 (kakssada üheksakümmend viis) eurot ja 84 senti.
3. Välja mõista A T hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt (295,84 eurot) 295 (kakssada üheksakümmend viis) eurot ja 79 senti.
4. Välja mõista A T hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 100 (sada) eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 210 (kakssada kümme) eurot ja 91 senti.
5. Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus 1 2-13-12498 Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik Kohus võttis 27.08.2013 määrusega hageja hagi A.T vastu menetlusse ning selgitas pooltele õigust taotleda tema ärakuulamist vastavalt TsMS § 405 lg.
6. Kostja sai hagimaterjalid kätte 04.09.2013 isiklikult. Kostja vastas kohtule tähtaegselt ja avaldas , et hageja ei nõustunud võlgnevuse tasumise kohta maksegraafikut sõlmima ning kostja ei ole nõus arvestatud viivisesummaga 295,79 eurot. Kostja sõnul on hagiavalduses näidatud viiviste tegelik arvestuslik summa 430,93 eurot, mis on oluliselt suurem, kui põhivõla summa ja lõplikult sissenõutavat viivist on vähendatud. Lisaks põhjendab kostja võlgnevuse teket oma raske majandusliku olukorraga (hüpoteeklaen, töötu abikaasa, alaealised lapsed). Kohus selgitab, et hageja on omaalgatuslikult ebamõistlikult suurt viivist mõistliku suuruseni vähendades, tegutsenud heas usus, mis on kooskõlas varasema kohtupraktikaga. Kohus leiab, et hageja nõue kokku summas 591,63 eurot on põhjendatud. Hageja nõue mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 113 1 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sama sätte lõike 4 kohaselt ei kohaldata VÕS § 113 1 tarbijast võlgnikule. Sissenõutavaks muutunud võlg on tekkinud võlgnikul tarbijana sideteenuse ostmisel õigussuhtest Elisa Eesti ASga. VÕS § 34 tähenduses on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Kohus ei tuvastanud, et kostja on lepingu Elisa AS hinnapaketiga 300 liitumisel teinud seonduvalt oma kutse- või majandustegevusega, mistõttu on kostja teinud tehingu tarbijana, kelle suhtes VÕS 113 1 ei rakendu. Kohtule on esitatud tõendid menetluskulude kohta, et hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamiselt 100 eurot (s.h maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja täiendav riigilõiv hagi esitamise eest 55 eurot) ja lepingulise esindaja õigusabi kulud 210,91 eurot (tl 36). /digitaalselt allkirjastatud/ Pille Aver kohtunik 2