1-10-6747/67

Kriminaalasi nr. 1-10-6747 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 23.oktoobril 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Merliin Kelk juuresolekul prokurör x osavõtul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu käitumiskontrolli kohaldamist, Heinar Nukka suhtes karistusjärgse leidis: Heinar Nukka tunnistati Tartu Maakohtu 22.veebruari 2011.a otsusega süüdi KarS § 141 lg 2 p 1, 6, § 1431 lg 2 p 1, 2, § 142 lg 2 p 1, 2, § 179 lg 1 ja § 121 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust. KrMS § 283 alusel vähendati mõistetud karistust lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust alates 07.detsembrist 2009.a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 12.detsembril 2011.a. Tartu Maakohtu 17.oktoobri 2012.a määrusega jäeti Heinar Nukka temale mõistetud karistuse kandmiselt KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 23.novembril 2012.a. Heinar Nukka karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 07.detsembril 2013.a. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Heinar Nukkat karistatud kahel korral ja kannab teist reaalset vangistust. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks. Süüdimõistetu sotsiaalabiprogramme läbinud ei ole. Ta on osalenud majandustöödel. Olulist rolli tema ohtlikkusele ja riskikäitumisele avaldab alkoholi tarvitamine. Oma tegevust suudab küll analüüsida, kuid esineb ka kuriteo õigustamist. Vangistuses olles on Heinar Nukkal üks aheksa kehtiv distsiplinaarkaristus. Vangla leiab, et süüdimõistetu suhtes tuleks kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt süüdimõistetul puuduvad vabaduses teda toetavad lähedased ja elukoht, samuti puudub tal töökoht. Süüdimõistetu käitumist vabaduses võib mõjutada alkoholi kuritarvitamine. Heinar Nukka avaldas kohtuistungil, et ta ei nõustu karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Ta soovib asuda vabanemisel tööle mõnda rahvusvaheliste vedudega tegelevasse firmasse, kuid millisesse ja kus asuvasse, seda ta öelda ei osanud. Hetkel tal puudub vabaduses ka kindel elukoht. Ta loodab leida endale üürikorteri kuna elu alustamiseks vabaduses on tal olemas vabanemisfondis raha. Ta ei pea endale vajalikuks kriminaalhoolduse kohaldamist ja leidis, et see takistaks oluliselt ka tema vabanemisjärgsete plaanide elluviimist. Prokurör ei toeta Heinar Nukka suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, kuna isik ei ole ise sellega nõus ja sellisel juhul on selle kohaldamine põhjendamatu. KarS § 871 lg 1 kohaselt kohaldab kohus isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud karistusseadustiku

1. peatüki 1., 2.,
2. ja
3. jaos,
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. ja
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Heinar Nukkat on karistatud enam kui 2-aastase vangistusega ja tegemist oli tahtlike kuritegudega, mille üheks koosseisutunnuseks on muuhulgas vägivalla kasutamine. Mõistetud karistuse kandmiselt peaks süüdimõistetu pärast karistuse täielikku ärakandmist vabanema 2013.a detsembrikuus. Seega on süüdimõistetu vabanemisel olemas kõik formaalsed alused tema suhtes karistusejärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Heinar Nukka on kriminaalkorras karistatud kokku kahel korral. Väärteokorras on teda karistatud. Varasematest karistustest hoolimata on süüdimõistetu oma õigusvastast käitumist aga pidevalt jätkanud ning käesolevat kriminaalkaristust kannab ta kohtuotsuste kogumis. Süüdimõistetul puudub kindel elukoht kuhu vabanemisel koheselt elama asuda. Samuti puudub tal töökoht, kuid ta loodab leida tööd rahvusvaheliste vedude autojuhina. Kuna talle ei ole hetkel teada, millises linnas ta endale tööd leiab ja sellest sõltub ka tema võimalik elukoht, siis ei ole käesoleval ajal teada tema tulevane elukoht isegi maakonna täpsusega. Arvestades seda, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega kaasneb süüdimõistetule ka kohustus täita seadusest tulenevaid kontrollnõudeid, sealhulgas elada kindlaksmääratud elukohas ja käia teatud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonnas registreerimas, siis leiab kohus, et käesolevatel tingimustel ei ole Heinar Nukka käitumiskontrollile allutamine kriminaalhooldusnõuete täitmisega üldse mõeldav. Kohtul puudub võimalus määratleda isiku elukoht ja seega ka võimalus saata isik kriminaalhooldusele vastavasse kriminaalhooldusosakonda. Samuti oleks Heinar Nukka võimalik töö ilmselgelt takistuseks kriminaalhooldusnõuete täpseks täitmiseks. Samuti ei soovi isik ise kriminaalhooldusnõudeid täita ega pikendada enda karistusaega katseaja läbi. Seega ei oleks käitumiskontroll süüdimõistetu suhtes selle eesmärke arvestades ilmselt ka otstarbekas. Kohus peab märkima, et kuna karistusjärgse käitumiskontrolli mittetäitmise korral puuduvad käesoleval hetkel rakendatavad meetmed, siis on selle kohaldamine põhjendatud siiski vaid nende isikute puhul, kes ise seda soovivad ja endale vajalikuks peavad. Vastasel korral pole tingimuste täitmine millegagi tagatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunik, et Heinar Nukka suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud ning võiks tema taasühiskonnastumist pigem takistama hakata. Kohtul puudub Heinar Nukka puhul veendumus kriminaalhoolduse õnnestumise osas seoses tema enda vastuseisuga alluda vabanemisel veel käitumiskontrollile. Oluline oleks süüdimõistetu enda huvi ja sisemine veendumus karistusjärgse käitumiskontrolli vajaduse järgi ja vajaduse järgi täita sellega kaasnevaid kohustusi ja nõudeid. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et karistusjärgse käitumiskontrolli puhul on tegemist siiski oluliselt isiku vabadust piirava meetmega, mistõttu tuleks seda kohaldada vaid erandlikel asjaoludel, kui isiku ühiskonnaohtlikkus on pärast vangistuse ärakandmist jätkuvalt väga suur ning tema kuriteoriskid ei ole maandatavad muul viisil. Antud juhul ei ole kohus Heinar Nukka suhtes selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud. Eeltoodud asjaolusid arvestades tuleb karistusjärgne käitumiskontroll jätta Heinar Nukka suhtes kohaldamata. Juhindudes KrMS § 4261, 432 kohus määras: Jätta karistusjärgne käitumiskontroll Heinar Nukka (IK X) suhtes kohaldamata. Määrus edastada Heinar Nukkale ja Tartu Vanglale. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik