3-13-1543/16

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-1543 Otsuse kuupäev 30.09.2013 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Vladimir Leppik kaebus Tartu Vangla 19.04.

1. a käskkirja nr 6-1/198 õigusvastasuse kindlakstegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.09.2013 Menetlusosalised Kaebaja Vladimir Leppik Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata;
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30.10.
4. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Edasikaebamise kord Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja A. Kliimanti 19.04.
6. a käskkirjaga nr 6-1/198 kohaldati kinnipeetav Vladimir Leppiku suhtes alates 19.04.
7. a täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis seisnesid vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramises, kehakultuuriga tegelemise keelamises, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamises ja ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamises (kinnipeetava viibimisel väljaspool kambrit (va vangistusseaduse § 55 lg 2 alusel võimaldatud jalutuskäigul värskes õhus) ja vajadusel ametnike sisenemisel kambrisse). Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati kuni asjaolude äralangemiseni. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tingis käskkirja kohaselt asjaolu, et kinnipeetav Vladimir Leppik kasutas 19.04.
8. a kella 11:30 ajal süüdimõistetute eluhoone esimese osakonna kambris 104 kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda, tekitades viimasele kehavigastusi, mis on fikseeritud meditsiiniosakonna poolt 19.04.
9. a koostatud ettekandes. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi K. Piller-Petrovi 14.06.
10. a käskkirjaga nr 6-1/302 lõpetati kinnipeetav Vladimir Leppiku suhtes alates 14.06.
11. a täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevate asjaolude äralangemisega.
12. 17.07.
13. a saabus Tartu Halduskohtusse Vladimir Leppiku kaebus Tartu Vangla 19.04.
14. a käskkirja nr 6-1/198 õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Tartu Halduskohtu 08.08.
15. a kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse. Kaebuse põhjendused
16. Kaebaja leiab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati tema suhtes ebaseaduslikult. 19.04.
17. a teatas tema kambrikaaslane Sergei Bazulev vangla administratsioonile, et kaebaja olevat teda kambris läbi peksnud. Meditsiiniosakond fikseeris S. Bazulevi kehavigastused. Operatiivtöötaja kutsus kaebaja enda juurde vestlusele ning V. Leppik selgitas talle, et kambrikaaslane laimab teda ja valetab. Kaebaja ei ole S. Bazulevit peksnud. V. Leppik märgib, et vangla omas informatsiooni selle kohta, et S. Bazulev oli läbi pekstud kinni peetavate isikute Kargulski, Korovjevi ja Abdurohmaninovi poolt. Kaebaja ei tea, miks S. Bazulov tema peale valetas, võimalik, et ta kartis kaevata nende inimeste peale. Vangla ei ole viinud läbi juhtumi uurimist, vaid karistas üksnes kaebajat ja alustas aluseta kriminaalasja. Hiljem süüdistusest loobuti ja kriminaalasja menetlus lõpetati. Seega viibis kaebaja alusetult 1 kuu ja 25 päeva suletud kambris ning tema peal kasutati käeraudu. Sellega tekitati talle moraalset ja füüsilist kahju, mille eest ta soovib edaspidi saada hüvitist. Kaebajale jääb ka arusaamatuks, miks paigutati tema juurde kambrisse elama teine kinnipeetav, kui ta on teistele nii ohtlik ja agressiivne. Selline vangla tegevus on vastuoluline. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 1 kuu ja 25 päeva möödudes, järelikult vangla tunnistas, et oli käitunud mitteõiguspäraselt. Kaebaja palub tunnistada Tartu Vangla 19.04.
18. a käskkirja nr 6-1/198 õigusvastasest, sest soovib edaspidi esitada kahju hüvitamise nõude. Vastustaja vastuväited
19. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu, leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla 19.04.
20. a käskkirjaga nr 6-1/198 kohaldati kinnipeetava isiku Vladimir Leppiku suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. V. Leppikule võimaldati enne tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist olla ärakuulatud ning esitada oma vastuväited, millest V. Leppik keeldus. Tartu Vangla julgeolekuosakonnas on 24.04.
21. a koostatud kaastööteade nr KT1250000181, milles on kajastatud 19.04.
22. a aset leidnud juhtumi asjaolud. Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetava suhtes, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. 2 Vangla julgeolekuametnike poolt oli kindlaks tehtud, et V. Leppik kasutas teise kinnipeetava suhtes füüsilist vägivada, mille tagajärjel tekkisid viimasele kehavigastused. Seega oli V. Leppik kinnipeetav, kes näitas oma tegevusega, et on ohtlik teistele ning tema suhtes esines alus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Käskkirja põhjenduste kohaselt oli V. Leppiku käitumist arvestades piisav alus arvata, et ta võib teiste isikute suhtes füüsilise vägivalla kasutamist jätkata ning seetõttu oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vajalik ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks.
23. Kaebaja leiab, et kuna tema suhtes algatatud kriminaalasja nr 12922900029 menetlus 21.06.
24. a määrusega lõpetati ning teda kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamises süüdi ei tunnistatud, siis oli järelikult ka tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ning 1 kuu ja 25 päeva jooksul lukustatud kambris hoidmine ja käeraudade kasutamine õigusvastane. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on VangS § 69 lg–st tulenevalt eelkõige preventiivse iseloomuga meede, mida rakendatakse muuhulgas teiste isikute suhtes vägivalla kasutamise ärahoidmiseks. Julgeolekuabinõude kohaldamise üldiseks eesmärgiks on vanglasisese turvalisuse ja julgeoleku tagamine. Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta võis olla ohtlik teistele isikutele ja seada sellega ohtu vangla üldise julgeoleku. Asjaolu, et kaebaja suhtes lõpetati kriminaalmenetlus ning teda teise isiku suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest kriminaalkorras ei karistatud, ei tähenda veel, et tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õigusvastane, kuna täiendavaid julgeolekuabinõusid ei kohaldatud kriminaalmenetluse tagamise eesmärgil. Vangla kohaldab kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid haldusmenetluses ning seega ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine sõltuvuses kriminaalmenetluse käigust ega selle tulemusest. Siinkohal peab vastustaja vajalikuks märkida, et kui kaebaja leidis, et tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õigusvastane, oli temal võimalus esmase õiguskaitse vahendina vaidlustada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri ning nõuda selle tühistamist. Seda ei pidanud kaebaja vajalikuks teha.
25. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 3 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist. Seega on kaebaja jätnud kasutamata enda õiguste kaitseks tõhusama vahendi, luues sellega olukorra, mis on tema väidetava kahju tekkimise põhjustanud ning seetõttu on kaebaja sisuliselt minetanud ka õiguse kahju hüvitamist nõuda ning tema kahjunõue on ilmselgelt perspektiivitu. Eeltoodule tuginedes palub vastustaja jätta Vladimir Leppiku kaebuse rahuldamata. Kohtu seisukoht
26. Käesolevas asjas on Vladimir Leppik esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt tuvastamiskaebuse, milles taotleb Tartu Vangla 19.04.
27. a käskkirja nr 6-1/198 õigusvastasuse kindlakstegemist. 3 Vaidlustatud käskkirja kohaselt kohaldati kaebaja suhtes alates 19.04.
28. a täiendavaid julgeolekuabinõusid (sh vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist) selle eest, et ta 19.04.
29. a kella 11.30 ajal kambris 104 kasutas kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda, tekitades viimasele kehavigastusi, mis on fikseeritud meditsiiniosakonna poolt 19.04.
30. a koostatud ettekandes. Kaebaja eitab kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, väites, et kambrikaaslane (kannatanu) laimab teda. Seega on käesolevas asjas vaja tuvastada, kas kaebaja kasutas kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda ja kas ta oli kaaskinnipeetavatele ja vangla turvalisusele ning julgeolekule ohtlik.
31. Kaebaja ütlused selle kohta, et ta ei kasutanud kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda on ümber lükatud järgmiste tõenditega. 23.04.
32. a alustas Tartu Vangla kriminaalmenetlust KarS § 121 tunnustel selles, et 19.04.
33. a kella 9.45 paiku kambris nr 104 kasutas Vladimir Leppik füüsilist vägivalda kambrikaaslase Sergey Bazulevi suhtes, tekitades talle kehalisi vigastusi (t.l 7). Selle kriminaalasja kannatanu ülekuulamise protokolli kohaselt teatas Sergei Bazulev, et V. Leppik lõi teda juba 16.04.
34. a lahtise käega, käeservaga vastu nägu, seda kahel korral ja löögid tekitasid valu /…/ huul läks paiste ja valus oli süüa. 19.04.
35. a läks see koht siniseks. 19.04.
36. a, enne poepäeva, tulid nad koos kambrisse ja V. Leppik hakkas jälle lööke jagama. Kannatanu istus laua taga ja V. Leppik käis ringi ja lõi teda ühel korral vasaku käega suu piirkonda, vasakule poole. Lõi samuti käeservaga. Suu juurest seestpoolt oli katki ja tuli verd ning üle põse läks punane joon /…/. Kella 11.45 paiku läks kannatanu kontaktisik Margus Olderi juurde ja ütles, et V. Leppik lõi teda. Kontaktisik nägi, et tal oli nägu punane ja saatis ta meditsiiniosakonda, kus fikseeriti vigastused (t.l 40 pöördel). Kriminaalasjas on tunnistajana üle kuulatud inspektor-kontaktisik Margus Older, kes teatas, et Sergei Bazulev tuli tema juurde küsima, kas raha tema arvele on tulnud. M. Older märkas S. Bazulevi näol kriime ja küsis, mis juhtus. Esialgu S. Bazulev ei tahtnud midagi rääkida, kuid küsimustele siiski vastas, et lõi V. Leppik. Sellest teatas M. Older julgeolekuosakonda Kalle Mehole ja S. Bazulev viidi julgeolekusse (t.l 42 pöördel).
37. Kaebaja süü S. Bazulevi löömises on samuti tõendatud spetsialist-õe Irina Olenetsi 19.04.
38. a ettekandega nr 1321, mille kohaselt toodi kl 11.45 meditsiiniosakonda Bazulev Sergei vigastuste fikseerimiseks. Tal oli paremal põsel kaks kriimustust (2 cm ja 3 cm) ja parema kõrva all 2 cm kriimustus. Parema suunurga sisepinnal oli marrastus (t.l 43). 19.04.
39. a andis Sergei Bazulev Tartu Vangla direktorile haldusmenetluse käigus seletuskirja. Ta selgitas, et täna peale jalutuskäiku lõi kambrikaaslane teda vastu paremat põske, sest ta võttis võlgu kaks võid ja ühe paki juustu ja ei saanud tagastada, sest tema vangla arvele ei olnud sugulastelt raha laekunud. Sellest tuli konflikt (t.l 44). Samuti on kaebaja süü S. Bazulevi löömises tõendatud salastatud kaastööteatisega KT1250000181, milles on fikseeritud salastatud isiku ütlused 19.04.
40. a sündmuse kohta ja mille sisuks on see, mis juhtus kaebaja ja S. Bazulevi vahel ning et V. Leppik lõi S. Bazulevi näo piirkonda (kohtuistungi protokoll lk 38 pöördel). 4
41. Ülaltooduga on vaieldamatult tõendatud, et kaebaja lõi 19.04.
42. a S. Bazulevi ja 19.04.
43. a käskkiri nr 6-1/198 on õiguspärane ning alust selle õigusvastaseks tunnistamiseks ei ole. Kaebaja vaidlustas nimetatud käskkirja vaid põhjusel, et ta ei löönud S. Bazulevi, kuid tõendamist leidis vastupidine. Kohtu arvates ei oma käesoleval juhul tähtsust asjaolu, et kaebaja suhtes alustatud kriminaalasi, milles teda süüdistati S. Bazulevi löömises, on lõpetatud. KrMS § 206 lg 11 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel võib jätta määruses KrMS § 145 lg 3 p 1 nimetatud põhjenduse esitamata. Kui kannatanu esitab taotluse määruse põhjendamiseks, koostab menetleja põhistatud määruse. Seega kaebaja suhtes alustatud kriminaalasja lõpetamine lihtsustatud määrusega ei tähenda seda, et vaidlustatud käskkiri oleks õigusvastane.
44. Kohus märgib, et VangS § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse ka kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. S. Bazulev teatas vangla administratsioonile konfliktist, mis tekkis tema ja kaebaja vahel võlgnevuse pinnalt ning vastustaja kohaldas õigustatult VangS § 69 lg-t 1 preventiivsel eesmärgil. Riigikohtu praktika kohaselt on VangS §-st 69 tulenevad julgeolekuabinõud eelkõige preventiivse iseloomuga meetmed, mida rakendatakse muuhulgas teiste isikute suhtes vägivalla toimepanemise ärahoidmiseks (nt 20.04.
45. a otsus asjas 3-3-1-94-10). Kohus leiab, et julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgiks on vanglasisese turvalisuse ja julgeoleku tagamine ja seda just kinnipeetava suhtes, kes on ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule. Ülaltoodud situatsioonis oli risk, et kaebaja ja S. Bazulevi vahel võlgade pinnal võis konflikt jätkuda. See, et kaebaja paigutati peale konflikti S. Bazuleviga kokku teise kinnipeetavaga, ei tähenda, et ta ei oleks olnud teistele ohtlik ja et vaidlustatud akt oleks seadusevastane. Vastustaja teatas kohtule, et Tartu Vangla kambrid on mõeldud kahele kinnipeetavale ja enamasti on nad komplekteeritud ning kinnipeetavad paigutatakse neisse kahekaupa, arvestades, et isikud sobiks kokku ühte kambrisse ja et nende kahe vahel ei oleks ohtu näha (t.l 39). Samuti märgib kohus, et kaebaja ei ole esitanud vaiet vaidlustatava käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Ühe aasta möödudes (kaebus laekus 17.07.
46. a) esitas ta kohtule tuvastamisnõude, vaidlustades 1 kuu ja 25 päeva pikkust liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist.
47. Ülaltoodu alusel ei kuulu kaebus rahuldamisele. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Hristoforova kohtunik 5 6